Obsah (8)

§ 303§ 274§ 64§ 68§ 16§ 113§ 418§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10718 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika K

§ 303

lg 1 ja § 274 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. augusti 2017 otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Sulev Kirs ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski Prokurör Juhtivprokurör Kairi Kaldoja Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski Süüdistatav Sulev Kirs isikukood 34904160018; elukoht puudub; kriminaalkorras karistatud korduvalt; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 17.02.
2. RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2017 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Andres Veski poolt Sulev Kirsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot).
6. Välja mõista Sulev Kirsilt menetluskulu 288 eurot Eesti Vabariigi kasuks määratud kaitsjale makstud tasu katteks
7. Sulev Kirsilt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
8. novembril 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
9. novembrist
10. Süüdistus
11. Sulev Kirsi süüdistatakse

§ 303

lg 1 järgi selles, et soovides kätte maksta tema suhtes õigusemõistmisel osalenud ringkonnaprokurör X.X. ning kohtunik Y.Y., ähvardas neid kirja teel ajavahemikul 18.05.2009 kuni 10.08.2015 vägivallateo toimepanemisega.

1. Eeltoodu seisnes selles, et S. Kirs, kandes vangistust, saatis Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör X.X. kirju, milles ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamisega kättemaksuks tema poolt kohustuste täitmise eest kriminaalasjas nr 1-08-11282 järgmiselt: - 18.05.2009: „Uskuge mind-, see ei lõpe hästi, kui nii alatult politsei tomis minu suhtes. Ma ei saa seda kuidagi andestada ega ka unustada!!!.....Mina olen kuritathlikult Teie poolt süüdi mõistetud!“ - 24.08.2009: „Kahetsusväärne küll, kuid oluline, et mõistate olukorda kuhu oleme sattunud!!.. Aeg ei peatu ja tuleb kätte seegi aeg, kus vastutus muutub tegelikkuseks. Igaühele oma, igaühele tema vajaduste järgi!“ - 14.06.2012: „Vaatlejad otsustavad, et - - …sa saatana sigitis!!!Minu silmis olete tagasiulatuvalt ikkagi väga alandatud inimolevus!“ - 06.05.2013: „Teatan Teile veel kord, et olete ju, n-ö. Sündinud saatana sigitiseks siia maailma“ - 13.08.2015: „Teie, tegite valega minust-, tapja, eks siis, peangi tapma hakkamagi!“ Nimetatud kirju lugedes tunnetas X.X. reaalset hirmu oma elule ja tervisele.
2. Samuti saatis S. Kirs Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kohtunik X.X. kirju, milles ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamisega kättemaksuks tema poolt kohustuste täitmise eest kriminaalasjas nr 1-08-11282 järgmiselt: - 27.06.2010: „Panite inimese kinni, ilma ühegi süütõendita kinni. Märkimisväärne suhtumine Teie poolt….!!!! Isegi Teie lapselapsed- peavad seda veel mäletama. Teie planeerite-mina kombineerin!... Võimatu, et kõik jääbki nii.“ - 13.10.2012: „Ka siis, kui ma peaksin selle Teie poolt minule ebaõiglaselt mõistetud nn. karistuse ära kandma. Minul on selleks täielik inimlik õigus, et Teie saaksite oma tõelise karistuse vääriliseks. Julgen öelda, et teen selleks kõik minust oleneva ja ka mitteoleneva. Mind on ju sellini viidud, Teie seaduste taha peitunud kurjategijad ja mõrtsukad niisugused!“ 2 - 07.10.2011: „Ja kolmandaks-kas arvate, et selline –kuritahtlik kurjategemine peab jääma unustusehõlma ning haihtub kui kevadine lumi päiksepaistel?!? Siin eksite rängalt nagu olete seda ka varem teinud. Jääb vaid loota Teil heale õnnele, kuid õnn ei ole asi mida saab käega katsuda. Nii, et seniks pikka meelt ja kainet mõistust kõlupeadesse- jah, mida öelda ja mõelda, kui ei ole Teil ju, millega seda teha!!! Agressiivne uss“ - 23.04.2013: „Kui ei oleks õelaid lahkumisi, siis – ei oleks ka kurbi kohtumisi!“ - 21.01.2015: „Kui Teie mõistsite mind süüdi ebaõiglaselt, kasutades selleks nii seaduste alatusi, kui valet enda huvisid ja töövõitu silmas pidades! Siis julgen väita, et aeg on kõige kohtumõistjaks-ning kui ka Teie leiate ja olete n.ö veendunud, et see on ähvardus nagu seda kohtunik K.K. , siis ütlen, et ei ole veel püssi põõsasse visanud ning võitlen edasi võiduka lõpuni. Kurjategijate ohver. Seaduste taha peitunud kurjategijad! Justiitsministeeriumi hoorad! Õigus ja õiglus on kaks eri asja.“ - 25.03.2015: „Niisiis, kuigi mina ei ole nägijaja pean kuidagi viis oma visiooni Teile selgeks tegema! Igaühele meist on oma aeg antud olesklemiseks, ühel lõpeb see varem, teisel hiljem. Näete ka rahvakunstnikud on surelikud nagu Baskin, Savisaar ning Saul. Mida siis rääkida teistest omasugustest. Räägin selgesõnaliselt omas keeles, et mõelge, kui üleüldse seda teha ju ka suudate-, mis saab edasi, kas teie mõtisklete või on teil sisetunne ja veendumud, enamgi veel, nn. selgeltnägija roll. Oodake siis oma aegakurjategijate jõuk!. Operatiivne- ei ole väsinud ma vihkamast.“ - 18.06.2015: „Ärge siis kurtke ja peitke end seaduste taha kui tasumine tuleb?! Seaduse nimel teen seda.“ - 10.08.2015: „Aeg on meile kõigile ju kohtumõistjaks“ Nimetatud kirju lugedes tunnetas Y.Y. reaalset hirmu oma elule ja tervisele.
3. Samuti süüdistatakse S. Kirsi

§ 274

lg 2 p 3 järgi selles, et olles kinnipeetav Tartu Vanglas ning Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5832 süüdi tunnistatud

§ 303

järgi kohtuniku ähvardamise eest, ähvardas 14.01.2016 kella 17.07 paiku Tartu Vangla E-1 eluosakonna kambris nr 1002 füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuse tekitamisega ametiülesandeid täitvat valvur R.T. , öeldes viimasele „kuradi ment, tule siia raisk, ma löön sul selle kausiga pea lõhki“. Seda ähvardust võttis R.T. reaalsena. Maakohtu otsus 5. Tartu Maakohtu 29.08.2017 otsusega mõisteti S. Kirs

§ 303lg 1 järgi süüdi ning karistati vangistusega 5 aastat.

Sama otsuse alusel tunnistati S. Kirs süüdi ka

§ 274

lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat.

§ 64lg 1 alusel mõisteti S.

Kirsile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 17.02.

2. Maakohus leidis, et S. Kirsi poolt ringkonnaprokurör X.X. , kohtunik X.X. ning uurija V.V. kinnipidamiskohast saadetud kirjadest (II kd, tl 29-43, 79-11, 153-154) ning kirjade kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokollidest (II kd, tl 11-28, 44-78) nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et kirjad on S. Kirsi poolt kirjutatud kinnipidamiskohas viibides ning edastatud ka viimase poolt vanglale väljastamiseks. Eeltoodu on kinnitust leidnud nii kirjadele märgitud S. Kirsi kui kirjade koostaja nimest kui ka kinnipidamiskoha poolt väljastatud ümbrikutele kirjutatud kirja saatja S. Kirsi nimest. Maakohus ei kahtle, et kõik kriminaalasja materjalide juures olevad 3 kirjad (pakendites 1-15) kirjutas ringkonnaprokurör X.X. , kohtunik X.X. ning uurija V.V. süüdistatav S. Kirs. Eeltoodu on kinnitust leidnud ka X.X. , Y.Y. ja V.V. ütlustega (maakohtu otsus lk 14-16). Nii X.X. kui ka Y.Y. avaldasid maakohtu istungil, et nad pidasid S. Kirsi kirjades avaldatud ähvardusi reaalseteks, missugustes järeldustes puudus maakohtul alus kahelda. Kuigi S. Kirs püüdis enda käitumist põhjendada sellega, et tema ähvardused olid mõeldud tema elukaaslase tegelikule tapjale, mitte kriminaalasja menetlenud isikute adressaadil, ei olnud toodud väited maakohtu hinnangul usutavad ja veenvad olukorras, kus S. Kirs oli enda kirjad adresseerinud X.X. ja X.X. ning viidatud kirjad edastanud prokuröri ja kohtuniku töökoha aadressidele. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et S. Kirs on toime pannud

§ 303lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

1. Ka kuriteo toimepanemise subjektiivne külg on tõendatud. S. Kirsi kirjades prokuröri ja kohtuniku ähvardamine tervisele ja elule ohtliku vägivallaga kättemaksuks kriminaalasja menetlemise eest on toime pandud kavatsetult, sest pikema aja vältel pärast maakohtu 30.12.2008 otsust jätkas S. Kirs sellesisuliste kirjade saatmist. Tegemist oli paljude kirjadega, mille sisust nähtub S. Kirsi selge soov ja eesmärk maksta enda vangla-aastate eest prokurörile ja kohtunikule kätte, ähvardades neid nii nende kui nende lähedaste elu ja tervist ohustavate vägivallategudega, sh tapmisega.
2. Lähtudes S. Kirsi süü suurusest, s.o kannatanuid

§ 303

lg 1 järgi on kaks ning tegu on toime pandud pika aja perioodi vältel (prokuröri terroriseeris S. Kirs aastatel 2009-2012 ja kohtunikku aastatel 2010-2015), leidis maakohus, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks S. Kirsi edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, leidis maakohus, et põhjendatud on S. Kirsi karistada raskemaliigilise karistuse, s.o vangistusega sanktsiooni maksimummääras, milleks on 5 aastat vangistust. 9. Maakohtu hinnangul on

§ 274lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine S.

Kirsi poolt tõendatud. Seda tõendab kannatanu R.T. poolt 14.01.2016 Tartu Vangla direktorile adresseeritud ettekanne nr 262, et R.T. teostas valvurina 14.01.2016 kella 17.07 ajal õhtust toidujagamist E1 eluosakonna kambris 1002, kus paikneb kinnipeetav S. Kirs, kes ütles talle „Kuradi ment, tule siia raisk. Ma löön sul selle kausiga pea lõhki“. R.T. tundis ennast öeldust ohustatuna (II kd, tl 1). Ettekandes toodu on kooskõlas ka R.T. poolt kriminaalasja kohtulikul uurimisel antud ütlustega (III kd, tl 21-24). R.T. ütluste kohaselt sai ta aru, et öeldu, s.o kausiga pea lõhki löömise ähvardus oli mõeldud just talle ning mitte kinnipeetavast toidujagajale, kuna S. Kirs ütles, et „Kuradi ment, ma löön sul selle kausiga pea lõhki“. R.T. tundis S. Kirsi hääletoonist ennast reaalselt ähvardatuna. Samuti olid S. Kirsil närvilised liigutused ning ta ei olnud enam rahulik (III kd, tl 22). R.T. ütluste kohaselt oli ta teadlik, et S. Kirs on teisi vanglatöötajaid ähvardanud ja isegi rünnanud, mis suurendas S. Kirsi ähvarduse tõsidust (III kd, tl 22, 24). 10. Maakohus leidis, et S. Kirs, ähvardades töökohustusi täitval vangivalvuril toidujagamise ajal kausiga pea lõhki lüüa, pidi vähemalt möönma, et valvur võib võtta tema öeldud ähvardust reaalse ohuna enda tervisele ja elule (

§ 16lg 4 täheldatud kaudne tahtlus).

11. Kuna S. Kirsi on varasemalt õigusemõistmisvastase vägivallakuriteo toimepanemise eest

§ 303

järgi karistatud (Tartu Maakohtu 09.07.2015 ja Tartu Ringkonnakohtu 01.12.2015 otsuste alusel), on S. Kirsi poolt toime pandud kuritegu kvalifitseeritav

§ 274lg 2 p 3 järgi.

1. Selle kuriteo eest karistuse mõistmisel leidis maakohus, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks S. Kirsi edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, leidis maakohus, et põhjendatud on S. Kirsi karistada vangistusega sanktsiooni keskmise lähedases määras, milleks on 3 aastat vangistust. 4 Süüdistatava S. Kirsi apellatsioonid
2. S. Kirs on esitanud 2 apellatsiooni (10.09.2017 ja 02.10.2017). Ta oma süüd ei tunnista ning märgib, et kohtud ja uurimisorganid on korrumpeerunud ning sõltuvad üksteisest täielikult. Kohtupidamine on nõukogudeaegse mentaliteediga, kus peetakse mitte kohut, vaid see on palagan ja tsirkus. Ei laskuta üleüldse süüdimõistetava tasandilegi, vaid aetakse asju lausa isiklikul pinnal. Tegu on lihtsalt pinnapealne, minnes mööda faktidest, neid kohandades ning tõlgendades, kohtule vajaminevaks kõlblikuks süüdimõistmiseks. S. Kirsi poolseid fakte moonutatakse ähvardamiseks, kuigi ta selgesõnaliselt on kirjutanud Y.Y. le, et teeb seda seaduse nimel. X.X. on kannataja, mida ta tegelikult ei ole. Seejärel sisaldab apellatsioon etteheiteid 2008 a. toimunud uurimisele, kus S. Kirs süütõendite puudumiste tõttu vabastati pärast 48 tundi kinnipidamist.
3. Kohtud töötavad endist viisi põhimõttel, et kellel jõud, sellel ka võim, või siis vastupidi. Aegunud ja vananenud meetodid, mida ei tohi enam
4. sajandil kasutada. Meie õigusloome on vääralt ülesehitatud selliselt, et süüdlaseks jääb tavainimene, mitte juriidilised isikud. Kas sellised peavadki kohtud olema?
5. S. Kirs väidab, et teda ei olnud kodus juba hommikul enne lõunat. Aga X.X. on ka selle ajaliselt paika sobitanud selliselt, et korterinaaber olevat kuulnud lõuna ajal, et kõrvaltkorterist oli keegi ühel korral karjunud ja siis olnud vaikus. Kas nii fabritseeritakse fakte, kus kellaaega sobitatakse enda kasuks. S. Kirs kirjutas juba 2008 a, et riigil tuleb maksta talle kahjutasu, mille üle vaid naerdi ülbelt. Uurija V.V. ja prokurör X.X. koos esitasid sellise süüdistuse, kuna neile oli vajalik töövõit. Korter oli igalt poolt verd täis pritsitud. Uurija ei oleks tohtinud korterist ühtegi asja võtta ja hiljem neist tehtigi asitõendid ja DNA.
6. Kohtute selline ainuõiguslik isiklik meelevaldsus peegeldub ka faktide moonutamisel ja otsustamisel, et S. Kirs on paadunud kurjategija. Kuhu kaob õiglus ja teo ning tõe õigustamisel seaduste tasandil. Kuriteokoosseisu puudumisel KrMS § 340 lg 1 alusel juhindudes nii

§ 303lg 1 kui ka § 274 lg 2 p 3 järgi ei ole S.

Kirs toime pannud kuritegu, sest õigus on vaid garantii ühe osapoole mõistmisel. Õiglus aga on seaduste õiguse puudumine olukordades ja ainult see, kes teab tõde, mõistab tõde ning elu olemust, kui seesugust suudab kord ka saavutada endale seatud eesmärgi. Kaitsja advokaat A. Veski apellatsioon

1. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja S. Kirsi õigeksmõistmist. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu.
2. Apellatsioonis leitakse, et S. Kirs ei ole süüdi

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 274

järgi peab vägivald või sellega ähvardamine olema seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega, s.t vägivalla ajendiks peab olema mingi konkreetne võimuesindaja tegu ametikohustuste täitmisel. Siinjuures on kaitsja arvates oluline, et üksnes tööl viibimine ja igapäevaste rutiinsete tööülesannete täitmine ametiisiku poolt ilma otsese ja vahetu suhtlemiseta süüdistatavaga (näiteks mingi korralduse andmine süüdistatavale), sellist tegu ei sisalda. Seega pelgalt abstraktsest vimmast mingi konkreetse ametikoha (vangivalvur) vastu, millega kaasneb sõim või ähvardamine, ei piisa, et isik süüdi tunnistada

§ 274järgi.

19. Ei ole selge, milline R.T. tegu ametiisikuna viis S. Kirsi vihapurskeni, mille käigus ta R.T. ähvardas. Et ka maakohus on leidnud, et S. Kirsi iseloomustab korrale allumatu käitumisviis ja vaenulikkus õiguskaitsesüsteemi vastu tervikuna, siis ei olnud see ähvardus suunatud 5 konkreetselt mitte R.T. vastu seoses tema tegevusega ametikohustuste täitmisel, vaid lihtsalt vihapurse vanglas töötavate ametnike vastu üldiselt. Seetõttu puudub S. Kirsi tegevuses

§ 274lg 2 p 3 sätestatud kuriteo koosseis.

20. S. Kirsile

§ 303

lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas ei ole maakohus piisavalt tähelepanu pööranud süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlustele.

1. S. Kirs ei ole eitanud X.X. ja X.X. kirjade saatmist. S. Kirs selgitas, et tema eesmärgiks ei olnud nimetatud isikuid ähvardada. S. Kirs põhjendas enda käitumist sellega, et tema avaldatud ähvardused olid mõeldud tema elukaaslase tegelikule tapjale, mitte tema kriminaalasja menetlenud isikute aadressil. S. Kirs andis selle kohta ka vastavasisulisi ütlusi. Kuigi S. Kirs ei nõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas 1-08-11282 ning on veendunud, et tema naise tappis keegi teine, ei tähenda see, et ähvardused oleksid adresseeritud kannatanute aadressil. S. Kirsil puudus võimalus saata kirju oma naise tegelikule tapjale, mistõttu edastas ta need nimetatud kriminaalasjas osalenud prokurörile ja kohtunikule, püüdes rõhutada, et tegelik tapja saab ükskord oma karistuse kätte.
2. Tõenditena kasutatud kirjade puhul on kirjast võetud välja üksikud laused ja fraasid, mis väidetavalt peaksid kinnitama S. Kirsi süüd. Samas on need kontekstist välja rebitud ning kui kirja tervikuna lugeda ja hinnata selle sisu, ei saa väita, et tegemist oleks ähvardustega kriminaalasja nr 1-08-11282 menetlejate aadressil. S. Kirs kirjutas asja menetlenud kohtunikule ja prokurörile oluliselt rohkem kirju kui käesolevas kriminaalasjas märgitud ning need ei sisaldanud mingeid fraase või lauseid, mida vähimalgi määral oleks olnud võimalik tõlgendada ähvardusena. Kannatanu Y.Y. kirjalik seisukoht
3. Kannatanu on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning palub jätta apellatsioonid rahuldamata.
4. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja valesti hinnanud tõendeid. Kaitsja on tuginenud S. Kirsi enda selgitustele, kus viimane leiab, et kannatanule saadetud ähvarduskirjad olid tegelikkuses mõeldud S. Kirsi elukaaslase tegelikule tapjale, mitte aga tema kriminaalasja menetlenud isikute aadressil.
5. Kannatanu toodud väitega ei nõustu. Kirjad olid saadetud temale kui kohtunikule ja nendest kirjadest luges kannatanu üheselt välja süüdimõistva otsuse tegemise eest ähvardused, mis kujutavad ohtu nii talle kui ka tema perele. Kirjad olid saadetud pikema perioodi jooksul ja muutusid aina ähvardavamaks, mille peale esitas kannatanu lõpuks avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
6. S. Kirsilt ähvarduste saamine mõjutas ja mõjutab senini kannatanut, misläbi on tal tekkinud tervisehäired. Kannatanu on seisukohal, et sel ajal kui S. Kirs kannab vangistust, on tema elu ohutum. Päeval, mil S. Kirs vabaneb vangistusest, on tema elu ohustatud. Seda enam, et S. Kirsi elukoht asub pärast vabanemist Saaremaal. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et S. Kirsi poolt esitatud apellatsioonid on äärmiselt raskesti mõistetavad. Süüdistatav justkui apelleeriks kriminaalasjas nr 1-08-11282 tehtud kohtuotsust, mille alusel mõisteti S. Kirs süüdi

§ 113

ja

§ 418

lg 1 järgi ning karistati vangistusega 7 aastat 5 kuud ja 28 päeva, missugune otsus jõustus 20.05.2009. Esitatud apellatsioonidest on vaid aru saada, et S. Kirs ei ole käesolevas kriminaalasjas nõus enda süüdimõistmise ja 6 karistamisega

§ 303lg 1 ja § 274 lg 2 p 3 järgi (vt käesoleva määruse p 13).

28. S. Kirsi kaitsja leiab, et S. Kirsi süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud.

§ 303

lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas leiab kaitsja, et kõnealustes kirjades olevad ähvardused olid mõeldud S. Kirsi elukaaslase tegelikule tapjale, mitte tema kriminaalasja menetlenud isikute aadressil.

§ 274lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas oli tegemist S.

Kirsi vihapurskega ametnike vastu üldiselt, mitte aga konkreetselt vangivalvur R.T. vastu.

1. Kriminaalkolleegium, tutvudes kriminaalasja kõigi materjalide, maakohtu otsuse, apellatsioonide ja kannatanu kirjaliku seisukohaga, ei nõustu kaebustes tooduga ning leiab, et maakohtu otsus S. Kirsi süüdimõistmise ja karistamises tuleb jätta muutmata.
2. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha

§ 303lg 1 järgi S.

Kirsile esitatud süüdistuses. 31. Vaidlust ei ole selles, et X.X. ja Y.Y. on

§ 303lg 1 mõistes õigusemõistmises osalevad isikud.

Samuti on kriminaalkolleegium seisukohal, et vaidlust ei ole selles, et S. Kirs on saatnud erinevatel kuupäevadel kriminaalasja nr 1-08-11282 menetlenud prokurörile ja kohtunikule kirju, mida S. Kirs ei ole ka eitanud. Käesoleva apellatsioonimenetluse keskseks küsimusteks on, kas S. Kirsi poolt saadetud kirjadest on võimalik järeldada, et viidatud kirjad ja neis sisalduvad ähvardused olid mõeldud just konkreetsetele kannatanutele, s.o X.X. ja Y.Y. le, mitte aga S. Kirsi elukaaslase tegelikule tapjale, missuguseid ähvarduskirju ta edastas lihtsalt asja menetlenud kohtunikule ja prokurörile, püüdes rõhutada, et tegelik tapja saab ükskord oma karistuse.

1. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on antud küsimusele võimalik vastata jaatavalt. Tutvudes nimetatud kirjade, konkreetsemalt adressaadi- ning saatja reale märgitu ning kirjade sisuga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahtlust selles, et kõnealused kirjad ja neis sisalduvad ähvardused olid mõeldud X.X. ja Y.Y. hirmutamiseks, missugusele järeldusele jõudis õiguspäraselt ka maakohus (vt maakohtu otsus lk 13-15).
2. Eeltoodut kinnitab eelkõige kõnealuste kirjade sisu. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

§ 303

koosseisulist tunnust, s.o vägivalda, tuleb analüüsida läbi

§ 120

. Seda põhjusel, et reaalse vägivallani ei jõutud, vaid süüdistatava eesmärgiks oli kirjades sisalduvate ähvarduste läbi kannatanutes hirmutunde tekitamine.

1. Analüüsides saadetud kirjades olevaid ähvardusi (vt käesoleva otsuse p-d 2-3), on ilmselge, et S. Kirs ei ole rahul enda süüdimõistmise ja karistamisega elukaaslase tapmise eest, mistõttu ähvardas S. Kirs kriminaalasja menetlenud prokuröri ja kohtunikku füüsilise vägivallaga. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et S. Kirsi poolt saadetud kirjadest ei ole võimalik välja lugeda, et kirjad olid saadetud X.X. ja X.X. teadmiseks, et tema elukaaslase tegelik tapja saab ükskord karistuse.
2. Konkreetsemalt, tutvudes X.X. saadetud kirjadega (vt käesoleva otsuse p 2), on neist võimalik üheselt välja lugeda, et S. Kirs ähvardab prokuröri põhjusel, et viimane oli tema kriminaalasja menetlevaks prokuröriks ning esindas kohtumenetluses riiklikku süüdistust („see ei lõppe hästi, kui nii alatult politsei toimis minu suhtes“, „teie tegite valega minust tapja, eks siis pean tapma hakkamagi“).
3. Samale tulemusele on võimalik jõuda ka X.X. saadetud kirju analüüsides (vt käesoleva otsuse p 3), milles S. Kirs ähvardab kohtunikku selle eest, et viimane mõistis ta süüdi ja karistas teda vangistusega („panite inimese kinni ilma ühegi süütõendita, isegi teie lapselapsed peavad seda mäletama“, „ka siis, kui ma peaksin selle teie poolt minule ebaõiglaselt mõistetud karistuse ära kandma. Minul on selleks täielik inimlik õigus, et teie saaksite oma tõelise karistuse vääriliseks. Julgen öelda, et teen selleks kõik minust oleneva ja ka mitte oleneva“, „Kui teie mõistsite mind süüdi ebaõiglaselt, kasutades selleks nii seaduste alatusi, kui valet enda huvisid 7 ja töövõitu silmas pidades. Julgen väita, et aeg on kõige kohtumõistjaks ning kui ka teie leiate ja olete n.ö veendunud, et see on ähvardus nagu seda kohtunik K.K. , siis ütlen, et ei ole veel püssi põõsasse visanud ning võitlen võiduka lõpuni“, „ärge siis kurtke ja peitke end seaduste taha kui tasumine tuleb?! Seaduse nimel teen seda“, „aeg on meile kõigile ju kohtumõistjaks“).
4. S. Kirsi koostatud kirju analüüsides ei ole võimalik jõuda tulemuseni, et neis sisalduvad ähvardused ei ole mõeldud X.X. ja Y.Y. le. On arusaadav, et S. Kirs ei ole jätkuvalt rahul kriminaalasja nr 1-08-11282 tulemusega, missugust pahameelt väljendab saadetud ähvarduskirjades. Muuhulgas kinnitab eeltoodut ka S. Kirsi poolt ringkonnakohtule esitatud apellatsioon, milles S. Kirs kritiseerib jätkuvalt enda süüdimõistmist ja karistamist kriminaalasjas nr 1-08-11282, millest on tänaseks päevaks möödas juba ca 9 aastat (Pärnu Maakohtu 30.12.2008 otsus, jõustus 20.05.2009), millest saab järeldada, et S. Kirsis püsib jätkuv trots isikute vastu, kes menetlesid eespool viidatud kriminaalasja (vt käesoleva otsuse p 12). Samuti on X.X. andnud ütluseid, et S. Kirs ei ole saadetud kirjades kordagi maininud, et keegi kolmas isik oleks midagi tema naisele teinud, vaid süüdistatav ähvardas just nimelt politseid, uurijaid, prokuröri ja kohtunikke (III kd, tl 34).
5. Samuti on arusaamatu, miks oleks S. Kirs pidanud edastama ähvardava sisuga kirju tema kriminaalasja menetlenud kohtunikule ja prokurörile, kui need olid tegelikkuses mõeldud tema elukaaslase tapjale. Saadetud kirjade hulk ning asjaolu, et need on saadetud pikema ajaperioodi vältel (prokurörile aastatel 2009-2012 ja kohtunikule aastatel 2010-2015), näitab veenvalt, et S. Kirs saatis teadlikult ähvarduskirja just nimelt eespool viidatud kannatanutele. Arvestades süüdistatava isikut ning tema poolt edastatud kirjade sisu, oli S. Kirs ringkonnakohtu hinnangul vägagi teadlik, kellele ja miks ta taolisi kirju saadab ning puudub igasugune alus arvata, et tegelikkuses ei olnud kirjades sisalduvad ähvardused mõeldud X.X. ja Y.Y. le.
6. Eeltoodut kinnitab ka seegi, et süüdistatava poolt ähvarduskirjade saatmine eskaleerus, mida lähemale jõudis S. Kirsi eeldatav vabanemisaeg aastal 2015, justkui sooviks süüdistatav rõhutada, et tal on plaanis kirjades sisalduvad ähvardused ellu viia, kuna vabaneb peagi vanglast. Seda kinnitavad nii X.X. , kes on andnud ütluseid, et just 2015 a. saadetud kirjad olid väga räige sisuga (III kd, tl 33 pöördel) ning ka Y.Y. , kes on öelnud, et arvestades S. Kirsi isikut ning seda, mida lähemale tuli tema kinnipidamiskohast vabanemise aeg, seda vihasemaks kirjad läksid. Seetõttu tunnetas Y.Y. ohtu enda ja oma perekonna elule ja tervisele (III kd, tl 35 pöördel).
7. Kaitsja väidab, et tõenditena kasutatud kirjade puhul on kirjadest võetud välja üksikud laused ja fraasid, mis väidetavalt peaksid kinnitama S. Kirsi süüd. Need on kontekstist välja rebitud ning kui kirja tervikuna lugeda ja hinnata selle sisu, ei saa väita, et tegemist oleks ähvardustega kriminaalasja nr 1-08-11282 menetlejate aadressil. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu, et S. Kirsi poolt koostatud kirjades olevad laused ja fraasid on piisavalt konkretiseeritud, et neid pidada kirja adressaadi suunas mõeldud ähvardusteks (nt „Teie, tegite valega minust-, tapja, eks siis, peangi tapma hakkamagi!“, „Ka siis, kui ma peaksin selle Teie poolt minule ebaõiglaselt mõistetud nn. karistuse ära kandma. Minul on selleks täielik inimlik õigus, et Teie saaksite oma tõelise karistuse vääriliseks. Julgen öelda, et teen selleks kõik minust oleneva ja ka mitteoleneva. Mind on ju sellini viidud, Teie seaduste taha peitunud kurjategijad ja mõrtsukad niisugused!“).
8. Samas ei oma tähtsust, et S. Kirs kirjutas asja menetlenud kohtunikule ja prokurörile oluliselt rohkem kirju kui käesolevas kriminaalasjas märgitud, ja need ei sisaldanud mingeid fraase või lauseid, mida vähimalgi määral oleks olnud võimalik tõlgendada ähvardusena. S. Kirsile on süüdistus esitatud süüdistusaktis välja toodud konkreetsetes kirjades olevate ähvarduste esitamise eest (I kd, tl 1-6). Teisisõnu ei ole S. Kirsi süüditunnistamiseks

§ 303lg 1 järgi vajalik, et ähvardusi sisaldaksid kõik kirjad, mida S.

Kirs tema kriminaalasja menetlenud 8 isikutele edastanud on.

1. Seega on igakülgselt leidnud tõendamist, et S. Kirsi poolt X.X. ja X.X. saadetud kirjades olevad ähvardused olid mõeldud just viimastele ajendatuna nende rollist kriminaalasjas nr 1-08-
3. Tuvastanud, et S. Kirs edastas ähvarduskirju X.X. ja Y.Y. le, tuleb hinnata, kas kannatanud tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on õiguspäraselt tuvastanud, et kannatanutel oli alust karta S. Kirsi poolt ähvarduste täideviimist (maakohtu otsus lk 14-17).
4. Võttes arvesse, et

§-ga 120 kaitstakse ka inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast ka psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks (vt ka RKKKo 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimati märgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab

§ 120

objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (RKKKo nr 3-1-1-59-11).

1. X.X. on andnud ütluseid, et ta tundis ennast S. Kirsi poolt ohustatuna, kuna süüdistatav ähvardas teda tapmisega (III kd, tl 33). Ähvarduse tõsiseltvõetavusele viitas see, et S. Kirs on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibinud kinnipidamiskohas. X.X. on teadlik, et S. Kirs on varem karistatud kuue korteriga elamu põlema panemise eest ning toime pannud ka vägivaldseid kuritegusid. Seetõttu tekkis X.X. hirm, et ta võib kannatanu suhtes kasutada vägivalda nagu ta kirjades kirjutas (III kd, tl 33 pöördel). Kui S. Kirs peaks kinnipidamiskohast vabanema, tunneb X.X. hirmu oma julgeoleku pärast, kuna süüdistatav ei ole kinnipidamiskohas maha rahunenud, vaid veel ähvardavamaks muutunud (III kd, tl 34).
2. Sarnase sisuga ütluseid on andnud ka Y.Y. , kes on öelnud, et tema jaoks olid saadetud kirjad ähvardavad. Arvestades S. Kirsi isikut ning seda, mida lähemale tuli tema kinnipidamiskohast vabanemise aeg, seda vihasemaks kirjad läksid. Seetõttu tunnetas Y.Y. ohtu enda ja oma pere elule ja tervisele (III kd, tl 35 pöördel). Kui S. Kirs peaks kinnipidamiskohast vabanema, tunneb Y.Y. ennast igapäevaselt ohustatuna, sest S. Kirs on saarlane ja teab, kus kannatanu elab. Samuti ei ole tema elukoht kannatanu elukohast kuigi kaugel. Kuna Y.Y. teab, et S. Kirs tuleb kindlasti Saaremaale tagasi, siis see teadmine „hakkab lambina põlema“, kui süüdistatav vabaneb. Kannatanu tunnetab kindlasti ohtu, kuna S. Kirsil on püssid ning kannatanu tunneb, et S. Kirs võib püssiga põõsas passida, mis mõjub Y.Y. tervisele ja tekitab stressi (III kd, tl 35 pöördel).
3. Käesoleval juhul saab tõsikindlalt öelda, et S. Kirsi poolt ähvarduskirjade saatmine on konkreetsetes kannatanutes, s.o X.X. s ja Y.Y. s tekitanud hirmutunnet. Kannatanud tunnevad hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna nad on kursis S. Kirsi varasema elukäigu ja süüdistatava isikuga. Eelkõige sellega, et S. Kirsi on varasemalt karistatud tapmise ja tulirelva omamise eest. Ka kriminaalkolleegiumi hinnangul on tuvastamist leidnud, et S. Kirsi tegevus, s.o ähvarduskirjade saatmine ning saadetud kirjades olevate ähvarduste tõsidus on tekitanud kannatanutes sedavõrd suurt hirmutunnet, et nad tunnevad enda elu ja tervist reaalselt ohustatuna.
4. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et S. Kirsi süüditunnistamine ja karistamine

§ 303lg 1 järgi tuleb jätta muutmata.

9 49. Samuti süüdistatakse S. Kirsi

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud korduvalt. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaitsjaga selles, et

§ 274

lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu täitmiseks, s.t vägivalla ajendiks peab olema võimuesindaja konkreetne tegu ametikohustuse täitmisel ning üksnes töölviibimine ja rutiinsete tööülesannete täitmine ametiisiku poolt ilma vahetu suhtlemiseta süüdistatavaga sellist tegu ei sisalda.

§ 274

lg-s 1 toodud objektiivne koosseis on täidetud juba siis, kui võimuesindaja vastu on kasutatud vägivalda seoses tema ametikohustuste täitmisega (muuseas kuulub ametikohustuste hulka ka töölviibimine ja rutiinsete tööülesannete täitmine) ning selle jaoks ei ole vajalik, et vägivallale oleks eelnenud mingi konkreetne võimuesindaja tegu.

1. Kuna kaitsja leiab, et S. Kirsi poolt lausutud ähvardus ei olnud mõeldud konkreetsele kannatanule, vaid vanglas töötavatele ametnikele üldiselt, siis on käesoleval juhul vaidlus selles, kellele oli suunatud S. Kirsi poolt öeldu „kuradi ment, ma löön sul selle kausiga pea lõhki“.
2. Kriminaalkolleegiumi hinnangul oli selleks vähimagi kahtluseta kannatanuks olev R.T. . Nimelt nähtub kannatanu ütlustest, et 14.01.2016 ühe õhtuse toidujagamise ajal, kui R.T. oli S. Kirsi kambri juures, et toidujagajale avada uks toidu andmiseks, ähvardas S. Kirs kannatanut R.T. tervisekahjustuse tekitamisega (III kd, tl 21-22). R.T. ütlustest ilmneb, et ta sai aru, et öeldu oli mõeldud konkreetselt talle, sest süüdistatav kasutas sõnu „kuradi ment, ma löön sul selle kausiga pea lõhki“ (II kd, tl 22).
3. Kannatanu ütlustest nähtub, et S. Kirsile toidujagamise juures olid vaid tema ja kinnipeetavast toidujagaja (III kd, tl 22, 23). Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad kannatanu ütlused veenvalt, et S. Kirsi ähvardus oli suunatud just R.T. vastu, kuna tol hetkel viibis S. Kirsi kambri juures vanglaametnikest vaid tema. Samuti kasutas S. Kirs kannatanut verbaalselt ähvardades sõna „ment“, millest kannatanu järeldas, et ähvardus oli mõeldud just talle. Ka ringkonnakohtu hinnangul viitab S. Kirsi sõnakasutus sellele, et öeldu oli mõeldud just kannatanule, kuna sõnale „ment“ on antud vanglaslängis tavakasutusest teistsugune tähendus. Vanglaslängis tähendab „ment“ vanglaametnikku ning kannatanu R.T. oli ainukene vanglaametnik, kes antud situatsiooni juures viibis ja seda tajus. Samuti ähvardas S. Kirs kannatanu pea lõhki löömist kausiga ning kuna kannatanu ähvardamine toimus just nimelt toidujagamise ajal, mille juures viibis vanglaametnikest ainult R.T. , siis on ringkonnakohtu hinnangul tõendamist leidnud, et S. Kirsi poolt öeldu „kuradi ment, ma löön sul selle kausiga pea lõhki“ oli mõeldud just R.T. le.
4. Eeltoodu põhjal puudub mõistlik alus eeldada, et R.T. poolt lausutud ähvardus oli suunatud kõikide vanglaametnike vastu üldiselt, kui antud situatsiooni juures viibis vaid R.T. , kes sai üheselt aru, et S. Kirs ähvardas teda kehavigastuse tekitamisega. Samuti saab S. Kirsi konkreetsest sõnakasutusest üheselt eeldada, et süüdistatava poolt lausutud ähvardus oli mõeldud R.T. le. 54.

§ 274

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. R.T. on

§ 274

mõttes võimuesindaja, missuguse tulemuseni on maakohus ka õigustatult jõudnud (maakohtu otsus lk 12-13). 55. Vägivallaga

§ 274

lg 1 mõistes on tegemist juhul kui selle käigus pannakse toime mõni karistusseadustiku

1. peatüki
2. jao
3. jaotises „vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (§d 120-121) vastav tegu. Käesoleval juhul süüdistatakse S. Kirsi selles, et olles kinnipeetav Tartu Vanglas ning Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5832 süüdi tunnistatud

§ 303

järgi kohtuniku ähvardamise eest, ähvardas 14.01.2016 kella 17.07 paiku Tartu Vangla E1 osakonna kambris nr 1002 füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuse tekitamisega ametiülesandeid täitvat valvur R.T. , mida kuuldes tunnetas kannatanu reaalset ohtu oma elule 10 ja tervisele.

1. Tuginedes R.T. ütlustele (III kd, tl 21-24) ning Tartu Vangla direktorile adresseeritud ettekandele nr 262 (II kd, tl 1), on tõendamist leidnud, et kannatanu R.T. tundis ennast reaalselt ähvardatuna, kuna kartis, et S. Kirs võib ähvarduse täide viia (III kd, tl 22). Nimelt on R.T. selgitanud, et kõnealune kauss oleks trellide vahelt läbi mahtunud ning ähvarduse tõsidusele viitas ka S. Kirsi hääletoon ja närviline olek (III kd, tl 22). Samuti suurendas ähvarduse tõsiseltvõtmist ka see, et R.T. teadis taustinformatsioonina, et S. Kirs on ka teisi vanglatöötajaid ähvardanud ja isegi rünnanud (III kd, tl 22). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist ka kannatanu pihta suunatud solvanguga, vaid on üheselt aru saada, et S. Kirs ähvardas kannatanu pea lõhki löömist kausiga.
2. Eeltoodut kinnitab veelgi asjaolu, et S. Kirs väljendas endapoolset teatavat impulssiivsust ning autoriteeti omavatele isikutele vastuhakku ka maakohtus toimunud kohtuistungi käigus, keeldudes kohtu korraldustele allumast, mistõttu oli maakohus sunnitud S. Kirsi esimesel kohtuistungi toimumise päeval kohtusaalist eemaldama ja kriminaalasja kohtuliku arutamist ilma temata jätkama (I kd, tl 87-88).
3. Ringkonnakohus on veendunud, et käesoleval juhul S. Kirsi sõnakasutus ja väljendusviis kogumis andsid kannatanule aluse eeldada koosseisupärase kahju tekkimist. Kannatanu ütlustest on võimalik üheselt järeldada, et süüdistatav S. Kirs ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega, mis tekitas kannatanus piisavalt suurt hirmutunnet.
4. Kuna S. Kirsi on varasemalt juba Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5832

§ 303järgi kohtuniku ähvardamise eest karistatud, on S.

Kirs toime pannud

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses teama ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29.08.2017 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Veski on esitanud taotluse hüvitada apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise eest kokku 6 tunni ulatuses 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 288 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS §-st 185 lg 2 tulenevalt jäävad menetluskulud 288 eurot S. Kirsi kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Maarika Kuusk 11 Tiit Lõhmus