) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule 2
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tõendanud, et tal on Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr xxxx tuvastatud püsiv töövõimetus 60% ulatuses kuni 28.02.2019.a (tl 25 – 26). Pärast osalise töövõimetuse kindlaksmääramist on Xxxx saanud Maksu- ja Tolliameti andmetel sissetulekut oma tööga 2015.a ja viimati 2017.a Tallinna Botaanikaaiast. Viimasest töökohast saadud töötasu 86.76 eurot kajastub ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttes (tl 22 pöördel) Sellisel määral ühekordselt saadud töötasu ei muuda oluliselt ka kostja majanduslikku seisundit. Kostja saab kuus töövõimetuspensioni 200,95 eurot. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise suurust tuleb vähendada alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks on laste isa osaline töövõimetus. Sellisel juhul tuleb vanemal kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Jaotades kostja sissetuleku töövõimetuspensioni näol võrdselt kolme lapse ja nende isa vahel, tuleb ühe lapse igakuise elatise suuruseks määrata 50 eurot kuus. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.01.2017.a. Kuna hagejad ei ole esitanud elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõuet, kuulub elatis väljamõistmisele alates elatishagi kohtule esitamisest so alates 28.02.2017.a. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulusid kohus ei tuvastanud, sest elatise nõudes riigilõivu tasumise kohustust ei ole ja pooled õigusabi ei kasutanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.