KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 19. oktoober 2017 Tsiviilasja number 2-17-11501 Tsiviilasi Xxxxvs Xxxxabielulahutuse

) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 65

lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

§ 66

p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

§ 67

lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 67

lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama. TsMS § 632 lg 4 kohaselt, poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 artikkel

1. Nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Sama määruse artikli 3 lõike 1 punkt b sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iiri Vabariigi puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht. Kohus on asja lahendamisel kohaldanud kohtu asukohariigi (Eesti Vabariigi) õigust vastavalt Nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 artikli 8 punktile d, mille kohaselt, kui sama määruse artiklist 5 tulenev poolte valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse suhtes selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja elab alaliselt Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis ja on sama riigi kodanik. Kuna hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja tema alaline elukoht käesoleval ajal on Eestis, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada Eesti kohus. Kohus on pooled kohtuistungil 19.10.2017 isiklikult ära kuulanud. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on abielulahutusega nõus. Poolte abielusuhted on lõppenud 26.08.
2. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks 2 2-17-11501 olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes

§ 67

lg 1 ja lg 2 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Pooled on kohtuistungil loobunud kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 148 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kohtuotsuse tõlkekulud hageja kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus tõlkekulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõivust pool, so 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3