← Eesti

1-17-7890/17

1-17-7890 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7890 Kohtukoosseis Andres Parmas, Orvi Koik ja Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a määrus, millega tunnistati lubatavaks Rein Sillarti (Sillart) suhtes tehtud Soome Vabariigi Vaasa Apellatsioonikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsuse nr 15/143152 täitmine Eesti Vabariigis, määrati Rein Sillarti ületoomine ja karistuse kandmise jätkamine Eesti Vabariigis Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Rein Sillart

(37003022726)ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis, määruskaebused RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  1. septembri
  2. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Justiitsministeerium edastas
  4. augustil 2017 Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud tunnistuse Rein Sillarti suhtes tehtud Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu
  5. oktoobri
  6. a otsuse nr 15/143152 1-17-7890 tunnustamiseks ja R. Sillarti ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Kohtuotsus jõustus
  7. aprillil
  9. Prokurör taotles kohtult Vaasa Apellatsioonikohtu
  10. oktoobri
  11. a otsuse tunnustamist R. Sillarti suhtes ning lugeda R. Sillarti Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 8 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks palus prokurör lugeda tema kinnipidamise päeva. Prokurör esitas oma seisukoha kirjalikult.
  12. Kaitsja leidis, et otsuse tunnustamine on võimalik, kuna seda välistavad asjaolud puuduvad.
  13. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, tuvastas, et Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet on edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku R. Sillarti suhtes tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. R. Sillartile mõisteti Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu
  14. oktoobri
  15. a otsusega 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega. R. Sillart mõisteti süüdi raskes narkokuriteos.
  17. aprillil 2014 rentisid R. Sillart ja PL Helsingis sõiduki ja sõitsid sellega narkokaubanduse eesmärgil Jyväskylässe. Jyväskyläs viisid nad 6119 grammi amfetamiini (koos pakkematerjaliga) peidikusse Huvitie tänaval või kontrollisid, kas amfetamiin on juba seal. Pärast seda läksid R. Sillart ja PL kokkuleppe kohaselt Kilpisenkatu tänavale, kus PL sai kokku HK-ga, samas kui R. Sillart ootas sõidukis. PL ja HK leppisid kokku, et amfetamiini üleandmise kohaks on Riihivuori tänav Muurames. Pärast seda võtsid R. Sillart ja PL amfetamiini Huvitie tänava peidikust ja viisid selle endaga kohtumispaika Muuramesse Riihivuorentie tänavale, kus nad andsid selle raha vastu HK-le. Süüteo objektiks oli suur kogus väga ohtlikku narkootilist ainet, lisaks sellele saadi süüteo tulemusel märkimisväärset rahalist kasu. Ka tervikuna käsitledes on süüteo puhul tegemist raske rikkumisega.
  18. Maakohus märkis, et R. Sillart on Eesti Vabariigi kodanik ja
  19. augustil 2015 on Soome Immigratsiooniamet teinud otsuse nr 3433/440/2014 R. Sillarti Soomest välja saatmise kohta Eestisse. Talle on väljastatud ka 15-aastane sisenemisekeeld Soome perioodiks
  20. august 2015 kuni
  21. august
  22. Soome Migratsiooniameti otsus on lõplik. KrMS § 48911 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu
  23. oktoobri
  24. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks R. Sillartile mõistetud karistuse täitmise osas. Maakohus leidis, et R. Sillarti toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. R. Sillarti ärakantavaks karistuseks tuleb määrata 8 aastat ja 6 kuud vangistust ning karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda
  25. aprill
  26. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2 1-17-7890
  27. Vaidlusalusele Harju Maakohtu määrusele esitas
  28. oktoobril 2017 määruskaebuse R. Sillarti kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis. Kaitsja märgib, et määruskaebus on koostatud ja esitatud süüdimõistetu tungival nõudmisel ja tema koostatud põhjendustel. Kaebaja soovib karistust edasi kanda Soomes, kuivõrd vastasel juhul oleksid rikutud tema põhiseaduslikud õigused. Soome vanglas ei alandata R. Sillarti inimväärikust ja tal on lootust vabaneda tingimisi karistuse kandmiselt poole karistusaja saabumisel. Eestis kehtiv karistusseadustik sellist võimalust ette ei näe. Seega taotleb kaitsja Harju Maakohtu vaidlusaluse määruse tühistamist ja R. Sillarti karistuse jätkuva kandmise lubamist Soome Vabariigis.
  29. Määruskaebuse esitas Harju Maakohtu
  30. septembri
  31. a määrusele ka süüdimõistetu R. Sillart, kes taotleb eelnimetatud kohtumääruse tühistamist. R. Sillart märgib, et kandes karistust Soome Vabariigis, tuleb tal sellest ära kanda vaid pool, kuid Eestis seda talle ei võimaldata. Praegusel hetkel kannab R. Sillart enda sõnul alates
  32. oktoobrist 2016 karistust avavanglas, kus on humaansed karistuse kandmise tingimused, mida samuti Eesti Vabariigis ei võimaldata. R. Sillart viitab Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse liikmesriikidele Rec
(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistiku kohta“ p-dele 3 ja 5 ning VangS § 4 lg-le 1 ja osutab, et Soome Vabariigis on kõik nimetatud sätetes ettenähtud soovitused ja tingimused täidetud, kuid Eesti Vabariigis temale teadaolevalt mitte. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, vaadanud läbi asjasse puutuvad materjalid, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebused, leiab, et määruskaebustes esitatu ei anna alust seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
  2. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on õigesti tuvastanud arutatava kriminaalasja asjaolud. KrMS 50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole kahepoolne teo karistatavus nõutav, kui tegemist on KrMS § 4896 lg 1 nimetatud süüteoga. Eestile esitatud sertifikaadi kohaselt on R. Sillart süüdi mõistetud narkootiliste ainete salakauba veos, mis on KrMS § 489 6 lg 1 p-s 5 märgitud süütegu. Nimetatud kuritegu on kuritegu ka Eestis ning kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest võib karistuseks mõista 3- kuni 15-aastase vangistuse. R. Sillartile mõisteti Soome Vabariigis 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus õigele järeldusele, et R. Sillartile Soome Vabariigis mõistetud karistus ei kuulu muutmisele.
  3. Määruskaebustest nähtuvalt on R. Sillart enda Eestisse ületoomise vastu ja soovib karistuse kandmist jätkata Soome Vabariigis. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et 3 1-17-7890 KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836 lg-s 1 nimetatud isik. KrMS § 50836 lg 1 p 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. R. Sillart on Eesti Vabariigi kodanik ja
  4. augustil 2015 on Soome Immigratsiooniamet teinud lõpliku otsuse nr 3433/440/2014 tema Soomest välja saatmise kohta Eestisse. Lisaks on talle väljastatud 15-aastane sisenemisekeeld Soome Vabariiki.
  5. Seega on õige maakohtu järeldus, et KrMS § 489 11 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu
  6. oktoobri
  7. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks R. Sillartile mõistetud karistuse täitmise osas.
  8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390, jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.