2-15-5123 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-5

) § 641 lg 2 alusel võivad abikaasad nõukogu määruse nr 1259/2010 abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmida isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Sama sätte lg 3 alusel kohtumenetluses abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kohta kokkuleppe sõlmimine märgitakse protokolli ning protokolli märkimine asendab notariaalse tõestamise vormi. 2 2-15-5123

1. Hageja selgitas
2. novembril 2017 kohtule, et ta jääb esitatud hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada Eestis kehtiva õiguse alusel.
3. Kostja edastas kohtule
4. novembril 2017 seisukoha, millest nähtub, et kostja on valmis kokkuleppeks lahutada abielu Eesti õiguse alusel. Kohtu alluvus
5. Kohtulahendi tegemise ajaks on hageja alaline elukoht olnud Eesti Vabariis üle aasta ning EÜ määruse nr 2201/2003 art 3 lg 1 järgi allub asi Eesti vabariigi kohtule. Kohaldatav õigus
6. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 lg 3 järgi määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed juhul, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. REÕS § 60 lg 1 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 60 lg 2 järgi, kui abielu lahutamine ei ole REÕS §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. 17.

§ 641

lg 2 alusel võivad abikaasad nõukogu määruse nr 1259/2010 abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmida isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Sama sätte lg 3 alusel kohtumenetluses abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kohta kokkuleppe sõlmimine märgitakse protokolli ning protokolli märkimine asendab notariaalse tõestamise vormi.

1. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et ta soovib abielu lahutamist Eesti Vabariigis kehtiva õiguse alusel ning kostja on märkinud, et ta on valmis kokkuleppeks lahutada abielu Eesti õiguse alusel, siis on mõlemad pooled kohtule kinnitanud, et nad soovivad oma abielu lahutamist Eestis kehtiva õiguse alusel. Poolte sellekohane kinnitus kohtule asendab kohtuistungi protokolli märgitud kokkulepet, kuna kostja on palunud asja läbi vaata kirjalikus menetluses ilma tema osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 20.

§ 65

lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

§ 67

lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 67

lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (

§ 67lg 3).

1. Poolte abielu sõlmiti
2. augustil
3. Hageja on esile toonud, et pooled ei ela koos enam
4. aasta detsembrikuust. Kostja on kirjalikus vastuses kohtule kinnitanud, et ta soovib samuti abielu lahutamist. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning

§ 67toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. 3 2-15-5123 Menetluskulude jaotus 22. Ts

MS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4