§-ga 168 lg 3 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 1 p 4, § 430 ja § 432 ning sellest, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Pooled on teadlikud VÕS §§-de 578 ja 579 kompromisslepingu sätetest ja kompromiss-lepingu sõlmimise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et kompromissi tekst on koostatud läbirääkimiste tulemusel ning kompromiss vastab poolte tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad, et on kompromissiga hoolikalt tutvunud ning kõik kompromissi tingimused on üheselt arusaadavad ja mõistetavad. Pooled paluvad kinnitada kompromiss ilma kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasjades menetlus. Hageja taotleb kohtuasjas nr 2-17-16973 tagastada XxxxOÜ pangakontole nr xxxxxxxxxx pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk kokku 550 eurot. Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises ühe tööpäevani määruse kättetoimetamisest. 3 Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kuigi kompromissi sisu puudutab kahte tsiviilasja, millest üks on käesolev tsiviilasi ja teine Viru Maakohtu menetluses olev tsiviilasi, ei ole see kohtu arvates takistuseks käesolevas tsiviilasjas kompromissi kinnitamisele ja käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamisele. Kompromissis toodud Viru Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-17-12986 kompromissi kinnitamise, menetluse lõpetamise ja riigilõivu tagastamise taotluse lahendab Viru Maakohus antud tsiviilasjas. Kui poolte soov on kinnitada kompromiss kahes erinevas tsiviilasjas, siis kohtu hinnangul seadus sellist kokkulepet ei keela. Samuti ei välista kompromissi kinnitamist see, et juhul, kui ka Viru Maakohus kompromissi kinnitab, võib ühe võlgnevuse kohta tekkida mitu täitedokumenti. Pooled on sellest asjaolust teadlikud (vt tl 6869) ning võimalikud täitedokumenti puudutavad vaidlused saab vajadusel lahendada eraldi menetluses. Harju Maakohtule ei praegusel hetkel teada, kas Viru Maakohus kinnitab või ei kinnita poolte poolt Viru Maakohtule esitatud kompromissi, kuid see ei saa takistada Harju Maakohtu poolt tema menetlusse esitatud kompromissi kinnitamist. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt
4 Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 13.11.2017 riigilõivu 1100 eurot (tl 55). Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 550 eurot (
Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt taotlusele tagastada riigilõiv summas 550 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele XxxxOÜ pangakontole nr xxxxxxxxxxxx.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele tööpäevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.