Obsah (9)

§ 173§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175§ 445§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-115498 Tsi

§-st 405 lihtsustatud korras. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

1. Asjas puudub vaidlus, et XxxxAS-i ja kostja vahel on 20.03.2014 sõlmitud liitumisleping nr xxxx ja liitumislepingu nr xxxx lisana xxxx osamaksetega vara müügileping (tl 23 pöördel, 24 pöördel). XxxxAS müüs kostjale järelmaksuga telefoni ja pakkus telekommunikatsiooni teenust ning kostja kohustus osamakseid ja teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt oli enne XxxxAS-i poolt lepingute ühepoolset üles ütlemist kostja põhivõlgnevus XxxxAS-i ees 135,17 eurot (tl 26-28). XxxxAS on kostjaga sõlmitud lepingud 26.11.2015 ühepoolselt üles öelnud võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et 02.12.2016 e-kirjas kostjale märkis Julianus Inkasso OÜ esindaja, et Julianus Inkasso OÜ menetluses ei ole ühtegi XxxxAS-i võlgnevust kostja suhtes. See asjaolu ei välista hageja poolt nõude esitamist. Varasemas 27.09.2016 e-kirjas märkis Julianus Inkasso OÜ esindaja, et Julianus Inkasso OÜ menetluses on kostja võlgnevus XxxxAS-i ees summas 142,06 eurot (tl 61, 64).
2. Hageja palub kostjalt kohustuse täitmisena välja mõista põhivõlgnevuse 111,11 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seadusjärgses viivisemääras perioodi 19.12.2015-30.08.2017 eest 15,13 eurot ning viivised alates 31.08.2017 kuni põhinõude 111,11 euro täitumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tl 21 pöördel). 3
3. Kohtu hinnangul on XxxxAS-i poolt nõude loovutamine hagejale kehtiv. Hageja on esitanud tõendi nõude loovutamise kohta (tl 23). Hageja selgitab, et nõue loovutati 16.12.2015 ning teatis saadeti kostjale välja 17.12.2016 lihtkirjaga aadressile Xxxx, Tallinn (tl 81). Kohus leiab, et isegi kui kostja nõude loovutamise teatist lihtkirjana rahvastikuregistri järgselt aadressilt (Xxxx, Tallinn) kätte ei saanud, siis hageja on selle esitanud käesolevas menetluses ning sellega on kostjat VÕS § 170 alusel nõude loovutamisest teavitatud.
4. Kohus hindab kostja vastuväiteid võlgnevuse osas. VÕS § 171 lg 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
5. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel, mille järgi võib võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Arvete alusel on kostjal tasumata telekommunikatsiooni teenused, järelmaksu osamaksed, maksegraafiku sõlmimise tasu, arve edastamise tasu, meeldetuletuse tasud ja leppetrahv kokku summas 135,17 eurot (tl 26- 28). Kohus hindab põhinõude põhjendatust. Teenuste eest ja osamaksete tasumise kohustus tuleneb lepingute üldtingimustest. Kõigil esitatud arvetel on kajastatud arve edastamise tasu 0,60 eurot ning arvel nr 2013464603 on maksegraafiku sõlmimise tasu 5 eurot (tl 26-28). Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostjal on lepingust tulenevalt selliste tasude maksmise kohustus. Seega jätab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistmata arve edastamise tasu 1,80 eurot (0,60 x 3) ja maksegraafiku sõlmimise tasu 5 eurot. Arvel nr 2013464603 on kajastatud meeldetuletuse tasu 2 eurot ja arvel nr 2013930534 on meeldetuletuse tasu 5 eurot. Kohtu hinnangul on meeldetuletuse tasu (kokku 7 eurot kahe teate eest) kooskõlas VÕS § 113² lg 1 sätestatuga, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Arvel nr 2013930534 kajastatud käsitlustasu (70 eurot) osas nõustub kohus kostja seisukohaga. Osamaksetega vara müügilepingu tingimuste kohaselt tuleb kliendil tasuda liitumislepingu lõpetamisel kliendi poolse rikkumise tõttu liitumislepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 70 eurot ja korraga tasuda antud hetkeks vara eest tasumata kõik osamaksed. Tegemist on tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi või ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised kulud tekkisid liitumislepingu lõpetamisel. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning kohus jätab kostjalt hageja kasuks välja mõistmata käsitlustasu 70 eurot. Kostja märgib, et on hagejale perioodil 10.2015-03.2016 teinud ülekandeid kokku summas 235 eurot (tl 65-78 pöördel). Hageja selgitab, et väljavõttes kajastuvad maksed on tehtud Castovanni OÜ ja Julianus Inkasso OÜ menetluses olevate teiste nõuete täitmiseks (tl 81). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja poolt tehtud maksed on tehtud teiste nõuete täitmiseks. 15.08.2016 e-kirjas selgitab Julianus Inkasso OÜ esindaja, et Julianus Inkasso OÜ menetluses on kostja võlgnevus XxxxOÜ ees, võlgnevuse tasumiseks on sõlmitud maksegraafik osamakse suurusega 32,50 eurot (tl 63). Kostja on teinud Julianus Inkasso OÜ-le 11.10.2015, 11.12.2015, 11.01.2016, 11.02.2016 ja 11.03.2016 ülekanded summas 32,50 eurot selgitusega „GRAAFIKU OSAMAKS“ (tl 65, 66 pöördel, 68-70). Seega on tõendatud, et viidatud maksed on tehtud XxxxOÜ võlgnevuse katteks. Kuupäevadel 18.01.2016 ja 16.02.2016 on kostja teinud 4 Julianus Inkasso OÜ-le ülekanded summas 20 eurot ilma selgituseta (tl 68 pöördel, 69 pöördel). Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja VÕS § 88 lg 4 alusel. Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena (111,11 – 1,80 – 5 - 70) 34,31 eurot.
6. Hageja nõuab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o alates 19.12.2015 seadusjärgses viivisemääras. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kuivõrd kohus vähendas hageja põhinõuet kostja vastu, siis seisuga 13.11.2017 on sissenõutavaks muutunud viivis 696 päeva eest 5,24 eurot. Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot. Kuna nõue on alla 500 euro, siis VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja on saatnud 3 meeldetuletuskirja, siis on nõue põhjendatud summas (15+5+5) 25 eurot. Tulenevalt seadusest on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 15 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Menetluskulud
8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Hagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (

§ 163lg 1).

Hagi kuulub rahuldamisele 42% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 42% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 58% ulatuses hageja kanda. 12.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja esindaja kulud 150 eurot käibemaksuta (tl 38, 85). Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

13. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 31,50 eurot (75 x 42 %). Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Lisaks märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. 5 Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 75 eurot (käibemaksuta) ja peab hageja esindaja kulusid põhjendatuks. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (150 x 42 % + käibemaks) 75,60 eurot käibemaksuga. Kostja menetluskuludeks on esindaja kulud 330 eurot käibemaksuga (tl 88). Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (

§ 144p 1).

Kohus nõustub kostja esindaja tunnitasu suurusega 120 eurot (käibemaksuga) ja peab kostja esindaja kulusid põhjendatuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista (330 x 58 %) 191,40 eurot käibemaksuga.

§ 445

lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb välja mõista hagejalt kostja kasuks (191,40 – 107,10) 84,30 eurot. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 6