KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-17-5879 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2018, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsal

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt

§ 99

lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Tuginedes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1118-12 leitule märkis kohus, et seega peab kohus kõigepealt tegema kindlaks hageja esmavajadused ning seejärel otsustama kas hageja vajadused on tulenevalt tema elulaadist suuremad kui mõistlikud esmavajadused ning seejärel määrama kindlaks kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Hageja seadusliku esindaja ülalpidamiskulud hagejale on järgmised: - Eluaseme kulud (kasutuseelis)- kokku on ühes kuus 918,04 eurot, millest hageja osa (1/5) on 183,608 eurot kuus; - Kommunaalkulud- kokku ühes kuus 276,05 eurot, millest hageja osa (1/5) on 55,21 eurot; - Elekter- kokku ühes kuus 112,4125 eurot, millest hageja osa (1/5) on 22,482 eurot; - Internet- kokku ühes kuus 19,99 eurot, millest hageja osa (1/5) on 3,998 eurot; - Lasteaed- kokku ühes kuus 98,673 eurot, millest hageja osa (2/5) on 39,469 eurot; - Huviring- kokku ühes kuus 24 eurot, millest hageja osa (2/5) on 9,60 eurot; - Koolifond + elukindlustusleping- kokku on ühes kuus 75 eurot, millest hageja osa (2/5) on 30 eurot ning - Toit (lisaks riided, jalatsid, hügieenitarbed ja ravimid)- kokku ühes kuus 180 eurot, millest hageja osa (2/5) on 72 eurot. Kokku 416,367 eurot. Hageja seaduslik esindaja on summa ümardanud 415 eurole. Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et kostja töötab XXX XXX ning tema brutosissetulek oli

1. aastal (kostja amet oli siis veel XXX) 1722,11 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja brutosissetulek on alates
2. aasta jaanuarist 2550 eurot kuus. Riigikohus on otsuses 3-2-1-37-11 rõhutanud, et vanemalt elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatust miinimummäärast suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Eluasemekulud (kasutuseelised) Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et eluasemekulude suuruseks kokku ühes kuus on 918,04 eurot arvutatuna järgnevalt: 7,78 eurot/m2 x 118 m
3. Hageja osa suuruseks on 1/5 ehk 183,608 eurot kuus. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et hageja ja tema seaduslik esindaja elavad aadressil XXX. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps 3 elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913, p 17). Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab Riigikohtu arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20-21). Lisaks on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et hageja seaduslik esindaja on eluasemekulusid näidanud kostjale soodsamalt väiksemalt, jättes välja Swedbank P&C Insurance AS poolt igakuiselt tasutava kindlustussumma 9,90 eurot (kd I, tl 156), samas kui Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-69-13 p-s 23 selgitanud, et eluaseme kindlustamise kulusid saab lugeda mõistlikus ulatuses elatise osaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja seadusliku esindaja poolt märgitud üürihind ei ole adekvaatne. Kostja ei ole selgitanud, milline võiks olla hageja kodu hind ning kuidas selline hind võiks kujuneda. Hageja seaduslik esindaja on esitanud hinna lähtudes ekspertiisiaktist, milles on leitud, et korter jääb kvaliteediklassi B. Korter on sisustatud kvaliteetmööbliga, millele on hageja esindaja ja kostja kulutanud kokku üle 11 000 euro. Lisaks on korteris saun ja mullivann. Korterile antud eksperthinnangus on selgitatud, et ümbruskonnas on korterelamud, äripinnad, Nõmme turg, raudtee ja parkmets. Kaugus Tallinna kesklinnast on ca 7 km ning ühistranspordi võimalused on 100 m raadiuses, sh nii bussi kui ka rongijaamad. Kinnistul on juurdepääsuteed kogu ulatuses asfalteeritud. Koolid on 1,5 km raadiuses ning lähima kaupluse asukoht on 20 m kaugusel. Seejuures on ka eksperthinnangus lähtutud laiemas pildis kogu Tallinna kinnisvaraturul toimuvast, kuivõrd Nõmme elanikud ei ole väga altid oma elukohta vahetama. Kohus märkis, et hageja seaduslik esindaja on lähtunud madalamatest ruutmeetrihindadest, kui seda on märgitud võrreldavate kinnistute puhul. Kohus leidis, et hageja seadusliku esindaja esitatud kasutuseelis on mõistlik ning kooskõlas reaalsete turuhindadega. Kommunaalkulud ja elekter Lisaks eluruumi kasutusõigusele on hagejal ja hageja seaduslikul esindajal kulutused kommunaalkuludele. XXX Korteriühistu arvete alusel arvutatud keskmine kulu kommunaaltasudele on 276,05 eurot kuus, millest hageja osa moodustab 55,21 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetatud arved tasunud ja tõendab seda oma konto väljavõttega (kd I, tl 53-59, pöördel). Kommunaalkuludele lisandub igakuiselt tasu elektri eest, mis omakorda jaguneb Alexela AS arveks, mis sisaldab endas tasu kalendrikuus kasutatud elektrienergia eest ja Eesti Energia AS arveks, mis sisaldab endas võrguteenuse kasutamise eest tasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi. Alexela AS arvete (kd I, tl 60-71, pöördel) ja Eesti Energia AS arvete (kd I, tl 73-84, pöördel) alusel on keskmine kulu elektrile 112,4125 eurot kuus, millest hageja osa 1/5 4 moodustab 22,482 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetatud arved tasunud ja tõendab seda oma konto väljavõttega (kd I, tl 72, 85). Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-69-13, punkt 19). Kohtu hinnangul on hageja seaduslik esindaja selgitanud ja tõendanud, millised ja kui suured on lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud. Tasutud kommunaalkuludest ja elektrist on hageja osaks 77,692 eurot (55,21 + 22,482). Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud kuludega, sest pole vaidlust, et seoses hageja elamisega korteris kaasnevad ka kulutused, mis vajavad tasumist. Internet Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et aadressile XXX on tellitud Starman AS-ilt internet, mida hageja aktiivselt kasutab muusika kuulamiseks ning joonisfilmide vaatamiseks. Nimetatud teenuse igakuine tasu on 19,99 eurot kuus, millest hageja osa on 3,998 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nimetatud arved tasunud, mida tõendavad Starman AS arved ning hageja seadusliku esindaja konto väljavõte (kd I, tl 86-88). Kohtu arvates on hageja seaduslik esindaja lisaks esitatud tõenditele piisava põhjalikkusega selgitanud lapse poolt interneti kasutamise kulu. Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et laps kasutab internetti joonisfilmide vaatamiseks ning arendatavate mängude mängimiseks. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et tegemist on põhjendatud kuluga. Lasteaed ja huviring Tallinna Lasteaed XXX arvete alusel on keskmine hageja lasteaiatasu
4. aastal 98,673 kuus, millest hageja osa 2/5 moodustab 39,469 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetatud arved tasunud ja tõendab seda oma konto väljavõttega (kd I, tl 89-91). Lisaks käib hageja MTÜ V poolt pakutavas loovus- ja huviringis, mille igakuine tasu on 24 eurot. Nimetatud summast moodustab 2/5 osa 9,60 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetatud arved tasunud ning tõendab seda oma konto väljavõttega (kd I, tl 92-94). Kohtu arvates on nimetatud kulud mõistlikud ja põhjendatud. Koolifond + ja elukindlustusleping Hageja seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid hagejale kvaliteetse hariduse ja iseseisva elu alguse hõlbustamiseks AS-is Swedbank Koolifond + elukindlustuslepingu konto, kuhu tehtaks lapse isa ja lapse ema poolt perioodilisi makseid. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et tema ja kostja poolt Life Insurance SE-is sõlmitud Koolifond+ elukindlustuslepingu tasu on igakuiselt 75 eurot kuus (kd I, tl 14, pöördel). Kuigi lapsevanemad tegid nimetatud kindlustuslepingu koos, on hageja seaduslik esindaja tasunud
5. aastal nimetatud summad ainuisikuliselt (kd I, tl 15). 2/5 ühest maksest moodustab 30 eurot. Hageja seaduslik esindaja on tõendanud, et seniajani on makseid antud fondi tasunud tema. Kohtu arvates on Koolifond + ja elukindlustuslepinguga seotud kulud põhjendatud arvata hageja vajadusteks, kuna tegemist on väljaminekuga, mis on lapse huvides. Elatise 5 väljamõistmise eesmärgiks on muuhulgas lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Toit, riided, jalatsid, hügieenitarbed, ravimid ja sünnipäevadel osalemine Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et hageja seadusliku esindaja kulutused hageja toidule, riietele, jalatsitele, hügieenitarvetele, ravimitele on keskmiselt 180 eurot kuus, so 6 eurot päevas. Eeltoodud hageja kulutustest 180 euro ulatuses tuleks kostjal tasuda 2/5, mis on 72 eurot kuus. Kostja ei vaidle vastu, et hageja ülalpidamisel on kahtlemata vältimatud kulud toidule, riietele, jalatsitele, hügieenitarvetele ja ravimitele, ent hagist siiski ei ilmne, millest summa 180 eurot täpselt kujuneb.  Ravimid Hageja tarvitab igapäevaselt D-vitamiini, C-vitamiini, ravimit Montelukast. Lisaks tarvitab laps igapäevaselt urea-baasil kehakreeme, mida on soovitanud talle arst, et tulla toime kuiva nahaga. Kehakreemi mittekasutamisel muutub lapse nahk sügelevaks ning laps võib kraapida selle katki. Lisaks tarvitab hageja nahka pehmendavaid vanniemulsioone. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et ta on ostnud Nõmme Südameapteegist lapsele kehakreemi, vanniemulsioone, astmaravimit Montelucast, c- ja d-vitamiini kokku AS LHV Pangakaardiga 55,67 euro eest (kd I, tl 184) ning AS SEB Pank pangakaardiga kokku 45,26 euro eest (kd I, tl 160-168, pöördel). Kokku maksis hageja seaduslik esindaja Südame apteegis hageja eest 101,02 eurot. Nimetatut tõendavad hageja seadusliku esindaja konto väljavõtted AS-ist SEB Pank ja AS-ist LHV Pank. Kohus leidis, et hageja kulud ravimitele, kehakreemile ja nahka pehmendavale vanniemulsioonile on põhjendatud ja vajalikud kulud. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud antud kulutuste suurust ja tõendanud vastavate kulutuste kandmist.  Riided Kuivõrd hageja näol on tegemist kasvava lapsega, on igal aastal kulutused hooajariietele ja jalatsitele vältimatud. Kuna laps mängib palju käpukil või põlvili, kulub hagejale ca 1 paar pükse kuus. Kuigi hageja saab kasutada üldjuhul ka oma vendade ja sugulaste vanu riideesemeid, on lapsele vajalik aeg-ajalt soetada ka uusi rõivaid. Lisaks on tarvilik riideesemeid peale igat kasutamist pesta (kokku umbes 3 korda nädalas), sest lasteaialapsel on palju õues viibides ja mängides raske hoida puhtust, mis omakorda tähendab kulutusi pesuvahenditele. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et 31.03.2017 ostis hageja seaduslik esindaja lapsele uued dressipüksid summas 10,19 eurot (kd I, tl 180). Ka on hageja seaduslik esindaja ostnud hagejale asju internetipoest Aliexpress (kd I, tl 182-183, pöördel) kokku summas 89,93 eurot. Ostude tegemine kajastub ka hageja seadusliku esindaja AS-i SEB konto väljavõttes (kd I, tl 160-168, pöördel). Kohus leidis, et on üldteada, et lapsed kasvavad ja seda kiiresti, mistõttu ostetakse lastele riideid tihedamini kui täiskasvanutele. Vaidlust ei ole, et ühel kuul võib lapse riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem. Kohtu arvates on hageja seadusliku esindaja eelpool märgitud kulud hagejale põhjendatud ja tõendatud.  Hügieenitarbed 6 Hagejale kulub keskmiselt 1 hambahari ning 2 tuubi hambapastat kuus. Lisaks tarvitab hageja lastele mõeldud šampooni ning seepi. Lisaks on hageja seaduslik esindaja esile toonud, et asjaolu, et ta on ostnud hageja elektrilisele hambaharjale uusi otsikuid, pidi olema kostjale teadlik juba 30.11.2016 kirjast (kd I, tl 172-173). Hageja seaduslik esindaja on ostnud sellel aastal poest 3 korral hageja hambaharjade otsikuid. Nendest kahel korral Nõmme Kauplusest ning ühel korral Järve Selverist. Viimase kohta on olemas ka e-tšekk (kd I, tl 195, pöördel), millel see on märgitud kui varuotsikud, kuid viimane jääb antud asjas arvestuslikust perioodist välja (ost on soetatud 10.05.2017). Kohus leidis, et tegemist on konkreetselt lapsega seonduva kuluga, mille suurust on hageja seaduslik esindaja ka tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on tegemist hageja põhjendatud kuluga.  Toit, majapidamistarvikud ja mänguasjad Hageja seaduslik esindaja valmistab üldjuhul igal õhtul endale ja hagejale sooja toitu. Lisaks püüab hageja seaduslik esindaja pakkuda lapsele vaheldusrikast toitu. Lisaks on hageja seaduslik esindaja täiendavalt selgitanud, et ta teeb oma igapäevaseid sisseoste üldiselt Nõmme kaubamajast, mis on keskmise suurusega toidupood, kus müüakse vähesel määral ka kodutarbeid ja mänguasju. Kuna hageja seadusliku esindaja kaks kappi on kingitud alkoholi täis ning hageja seaduslik esindaja ei suitseta, ei ole tal nimetatud poest põhjust osta selliseid tarbeid, mida hageja ei saa/tohi tarbida. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jagada Nõmme kauplusest tehtud ostud pooleks, olenemata sellest, et iga poeskäiguga ostab hageja seaduslik esindaja 1-2 asja personaalselt ka hagejale. Hageja seaduslik esindaja on aasta algusest kuni hagiavalduse esitamiseni teinud Nõmme Kauplusest sisseoste AS SEB Pangakaardiga 665,63 euro eest (kd I, tl 160-168, pöördel) ning AS LHV Pank pangakardiga 257,80 euro eest (kd I, tl 170). Lisaks on hageja seaduslik esindaja käinud asju, mida Nõmme Kaubamajas ei müüda, ostmas Järve Selverist. Näiteks ostab hageja seaduslik esindaja Järve Selverist pesugeeli, nõudepesu kapsleid jne. Kokku on
6. jaanuarist kuni
7. aprillini hageja seaduslik esindaja tasunud AS SEB Pank pangakaardiga 201,76 euro eest (kd I, tl 160-168, pöördel) ning AS LHV Pank pangakaardiga 35,25 euro eest (kd I, tl 174). Kokku on hageja seaduslik esindaja tasunud mõlema pangakaardiga 237,01 euro eest. 17.01.2017 ostis hageja esindaja toitu ja majapidamistarvikuid kokku 77,98 euro eest. Nagu enamus poeskäikude ajal, ostis hageja seaduslik esindaja lapsele ühe tema valitud asja, milleks seekord oli mänguauto hinnaga 5,99 (kd I, tl 176, pöördel). Järgmisena tegi hageja seaduslik esindaja Järve Selveris sisseoste 19.01.2017, mil ostis kostjale sukad ning lapsele kaks paari sokke ning Lotte-teemalised dressipüksid summas kokku 18,47 eurot (kd I, tl 177). 11.02.2017 ostis hageja seaduslik esindaja Järve Selverist toitu ja majapidamistarbeid summas 16,80 eurot (kd I, tl 178). 21.03.2017 soetas hageja seaduslik esindaja taas majapidamistarbeid ning ostis lapsele asjana poest PeZ täitekomme summas 1,09 eurot (kd I, tl 179). 31.03.2017 ostis hageja seaduslik esindaja lapsele uued dressipüksid summas 10,19 eurot (kd I, tl 180). Samal kuupäeval ostis hageja seaduslik esindaja koju majapidamistarbeid summas 9,08 eurot (kd I, tl 181). Eeltoodust lähtuvalt on hageja seaduslik esindaja teinud Selveris üksnes lapsele kulutusi 35,74 euro eest ning ühiseid kulutusi 166,02 euro eest. Kuna laps käib nädala sees lasteaias, kus lapsele on seal viibimise ajal toitlustamine tagatud, on hageja seaduslik esindaja antud nõude hulka arvestanud hommikuse ja õhtuse toidu valmistamise kulu. Lisaks nähtub eeltoodud kuludest, et hagejale on soetatud ka mänguasju. Kohtu hinnangul soodustavad mänguasjad lapse arengut ja tegemist on mõistlikus määras hageja seadusliku esindaja poolt kantud kulutustega. Samuti on ka ostetud 7 majapidamisvahendite näol tegemist põhjendatud kuludega, kuna seonduvad eluaseme, kus elab ka laps, koristamise ja puhastamisega ning muuhulgas lapse pesu pesemisega. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuludega.  Sünnipäevad ja muud üritused Hageja seaduslik esindaja on teinud kulutusi erinevatele hagejaga seotud üritustele. Samas tihti on nende eest tasutud sularahas (kd I, tl 186). Hageja lasteaias tuli tasuda jaanuarikuu jooksul kokanduse raha 10 eurot (kd I, tl 188), mille hageja seaduslik esindaja on kandnud. Samuti tuli hagejal tasuda jõulupeopiltide raha kokku 4 eurot (kd I, tl 189), Miaa Milla Manda muuseumi külastus 5 eurot (kd I, tl 190), tuubisõidu raha 2 eurot (kd I, tl 191), etenduse „Sõprade maja“ tasu 1 euro (kd I, tl 192); õppekäik loodusmuuseumi 1,50 eurot (kd I, tl 193). Ka on hageja käinud
8. jaanuarist 2017 kuni
9. aprillini 2017 neljal sünnipäeval, kus hageja on kinkinud kingituse kuni 15 euro väärtuses ning kasutanud sünnipäevale minekuks taksot. Hageja seaduslik esindaja saab tõendada ühe kingituse ostmist 12,20 euro väärtuses (kd I, tl 194), taksosõitu sünnipäevale 10.01.2017 summas 6,40 eurot (nähtav AS SEB Pank väljavõttelt), taksosõite sünnipäevale 13.02.2017 summas 7,80 (nähtav AS SEB Pank väljavõttelt). Kokku on hageja seaduslik esindaja teinud lapsele kulutusi lasteaiale ning sünnipäevadele summas 49,90 eurot. Kohus leidis, et hageja põhjendatud vajaduseks seoses teistele lastele sünnipäevadeks kingituste tegemisele, kultuuri- ja vabaajaüritustel osalemisele on kokku 49,90 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja seaduslik esindaja andnud kostjale 15 päeva eest, mil hageja seaduslik esindaja oli reservõppekogunemistel Tartus, kasutada oma AS SEB Pank pangakaardi kostjale, mida hageja seaduslik esindaja käsitleb kui tasu lapsehoidmise eest. Kostja kasutas seda nii isiklikuks otstarbeks kui ka hagejaga seotud kulutuste kandmiseks kokku 540 euro ulatuses (kd I, tl 152). Kuna kostja on sellest tagastanud 43,59 (kd I, tl 154155), on lõplik summa lapsehoiule 496,41 eurot. Kokkuvõttes on hageja seaduslik esindaja ja hageja ühised kulutused toidule, majapidamistarvetele ja riietele summas 1089,45 eurot, millest pool (hageja osa) moodustab 544,72 eurot. Lisaks on otsesed kulutused üksnes hagejale kokku 772,80 eurot. Perioodi
10. jaanuarist 2017 kuni
11. aprillini 2017 mahub kokku 102 päeva. Juhul kui arvestada, et lapse peale kulub 6 eurot päevas, oleks hageja peale kulunud nimetatud perioodil 612 eurot. Samas hageja seaduslik esindaja on eeltooduga tõendanud, et tal on kulunud nimetatud perioodil hagejale kokku 1317,72 eurot, mis on märkimisväärselt suurem summa. Kostja on märkinud, et riiklik peretoetus hageja ülalpidamiseks laekub alates
12. aasta detsembrist hageja seadusliku esindaja pangakontole (kd I, tl 117). Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-37-11, p 16). Riikliku peretoetuse arvesse võtmiseks on hageja seaduslik esindaja jätkuvalt kulutanud lapsele 1267,72 eurot (1317,72-50). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul elatise arvestuses lapsele arvestatud 6 eurot päevas mõistlik summa. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate 8 sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Kostja on märkinud, et hagis ei ole arvestatud, et kostja peab oma sissetulekust üleval pidama oma teist last. Seega ei saa kostja sissetulekuna arvestada tema palka täies ulatuses. Kostja maksab oma palgast igakuiselt üüri 390 eurot ning kommunaalmakseid keskmiselt 125 eurot. Lisaks tasub kostja igakuiselt hageja venna trenni eest 25 eurot ning kuna hageja vend on lõpetamas üheksandat klassi, on hageja venna lõpetamisega seonduvalt lisandunud kostjale täiendavaid planeerimata kulutusi. Lisaks kannab kostja kõik enda ja hageja venna toiduga, riietega, jalanõudega, hügieenivahenditega ja ravimitega seotud kulud. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et väide, et kostja peab üksinda üleval teist last, ei ole eluline. Esiteks toetab kostja ametlikus elukohas elavat SS perioodiliselt materiaalselt SS isa JJ. Teiseks elab kostja alates aprillist koos oma elukaaslasega MT-ga küll enamasti viimase elukohas, kuid koos toetatakse ka SS elu kostja vastuses nimetatud aadressil. Seejuures ei ole kostja tõendanud, millises ulatuses tal SS peale raha kulub, sest hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt on IE aidanud näiteks SS lõpetamise kulutusi vähendada, hankides viimasele näiteks ülikonna. Kohus andis pooltele 14.08.2017 määrusega muuhulgas kirjalike seisukohtade esitamiseks tähtaja kuni 31.08.

1. Kostja ei ole esitanud kohtule seisukohta ega tõendeid selle kohta, kui suured on kostja kulud teisele lapsele. Isegi kui lähtuda eeldusest, et kostja kasvatab oma teist last üksinda, siis tema netosissetuleku puhul 1364,10 eurot jääb peale 415 euro maha arvutamist järele 949,10 eurot, mis tähendab, et kui kostja toetaks igas kuus oma lapsi võrdse summaga, jääks talle arvele jätkuvalt piisavalt rahalisi vahendeid. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 12.04.2017 so hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni 23.06.
2. Kohus oli seisukohal, et kostja poolt märgitud asjaolu, mil kostja hakkab hagejaga koos elama ning mille saaks seetõttu siduda elatisega, on liiga ebamäärane. Asjaolude muutumise korral on kostjal võimalus elatise vähendamise hagiga pöörduda kohtu poole. Lisaks märkis kohus, et kuigi kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise käesoleva kohtuotsusega, ei takista see kostjal oma kohustust täita vabatahtlikult. Täiendavalt on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et kostja on käesoleva menetluse jooksul (29.06.2017) toonud 4 riideeset, mis hinnasildi alusel on ostetud Humanast ning maksid igaüks 4,50 eurot. Olenemata sellest, kas kostjal on ette näidata ostutšekk, soovib hageja seaduslik esindaja nimetatud summa kokku 18 eurot kostjale hüvitada, kas siis tasaarveldamise või peale kohtulahendi tegemist tagasimakse teel. Kohtule antud kulutuste kandmise kohta tõendeid esitatud ei ole. Kohus märkis, et elatise maksmisel tuleb arvesse võtta kostja poolt menetluse kestel tasutud kulutusi lapsele summas 18 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista perioodil 01.01.2017 kuni 11.04.2017 tasumata elatise summas 1397,17 eurot (arvestusega 415 eurot kuus, so kolme kuu eest kokku 1245 eurot, aprillikuu 11 päeva eest taotleb hageja elatist vastavalt 152,17 eurot). Kostja tagasiulatuva elatise väljamõistmisega ei nõustunud.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab 9 ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Hageja kulutused vaidlusalusel perioodil olid suurusjärgus 1397,17 eurot. Kostja töötasu suuruseks nimetatud perioodil oli 1722,11 eurot (bruto). Kostja kohtule andmeid ja tõendeid teiste ülalpeetavate kohustuste suuruste kohta esitanud ei ole. Kohus leidis, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Eelpool toodust tulenevalt rahuldas kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.01.2017 kuni 11.04.2017 eest summas 1397,17 eurot. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud jätta hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot kostja kanda. Kuna riigilõivu tasumine hagi tagamise avalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. Apellatsioonkaebus 08.11.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 09.10.2017 otsuse ja jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt mõista elatis välja mitte rohkem kui seaduses sätestatud miinimummääras. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus on tugevate põhjendamispuudustega. Otsusest ei ilmne, miks on kohus lugenud tõendatuks hageja esindaja väiteid, mida ei ole dokumentaalselt tõendatud ja miks ei ole kohus arvestanud kostja seisukohti elatise määramise mõtte ja eesmärgi osas. Kohus on Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-69-13 kajastatud seisukohti kohaldanud meelevaldselt. Riigikohtu märgitule viidates leiab kostja, et seega saavad lapse eluasemekulud koosneda eluaseme kasutuseelise väärtusest ja kõrvalkuludest. Kohus on kostjale ette heitnud, et kostja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et hageja seadusliku esindaja poolt märgitud üürihind (918,04 eurot) ei ole adekvaatne. Kostjale ei saa olla etteheidetav, et ta hageja esindaja tõendamata väidetele tõendatud vastuväiteid pole esitanud. Liiatigi on Riigikohtu seisukohtade valguses võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi (samas piirkonnas) eluruumi kasutuseelise väärtuse kindlaks tegemine põhjendatud vaid olukorras, kus kasutuseelise väärtust ei õnnestu dokumentaalselt kindlaks teha. Praegusel juhul seesuguse olukorraga tegemist ei ole. Hageja esindaja kulu eluasemele on tema vastava arvelduskonto väljavõttega tõendatav, kuivõrd hageja esindaja maksab AS-le SEB Pank igakuiselt eluasemelaenu makseid. Tõendamisraskuste puudumisel tuleb elatise summa arvutamisel eelistada teadaolevaid igakuiseid eluasemelaenu reaalseid tagasimakseid hüpoteetilisele keskmisele üürihinnale piirkonnas. On üldteada, et üürihinnad mistahes piirkonnas ületavad oluliselt eluruumi omandamiseks võetud laenu igakuiseid tagasimakseid. Kasutuseelise arvestamisel tuleb lähtuda tegelikest kuludest, mitte võimalikest maksimaalsetest kuludest, kuna vastasel juhul seataks perekonnast eemal elav vanem, kellel lasub elatise maksmise kohustus, oluliselt kehvemasse positsiooni kui lapsega koos elav vanem. Jaama 1 korter 4 soetamisest arvates

§ 116

lg-s 1 toodud võrdsete õiguste ja kohustuste 10 põhimõttest peab see toimuma võrdsetel alustel. Sellest lähtuvalt saab adekvaatseks ruutmeetri hinnaks parimal juhul lugeda 4,02 eurot ruutmeetri kohta (474,06 eurot : 118m2). Elatisenõude suuruse määramisel on kohus lähtunud hageja elulaadist, mille hageja esindaja ja kostja on talle ühiselt loonud. Kohus ei ole arvestanud, et perekonna lagunemisel on ühest tugevast leibkonnast tekkinud kaks eraldiseisvat leibkonda, millest on mõlema lapsevanema varaline seisund paratamatult mõjutatud. Kostja hinnangul ei saa lapsega koos elaval vanemal olla õigust nõuda, et lahuselav vanem aitaks tal tagada lapsele samaväärset tavalist elulaadi, mis oli lapsel ajal, mil mõlemad vanemad majandasid leibkonda ühiselt. Lapse tavalist elulaadi ei saa defineerida kui konstantselt muutumatut seisundit, mida vanemate hilisem majandusliku võimekuse muutus mõjutada ei saa. Seda seisukohta toetab ka ÜRO 20.11.1989 lapse õiguste konventsioon. Konventsiooni art 27 lg 4 esimese lause järgi peavad osalisriigid rakendama küll kõiki vastavaid abinõusid, et tagada lapse ülalpidamine tema vanemate poolt, kuid konventsiooni art 27 lg 2 järgi on vanema(te) esmane kohustus tagada lapse arenguks vajalikud elutingimused vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele. Lapsele tuleb

§-st 99 tulenevalt üksnes tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Nimetatu ei saa võrduda toreduslikus korteris elamise tagamisega. Otsusest ei nähtu mistahes kaalutlusi, miks peaks lapse elulaad lahuselavate vanemate elujärje muutumisel tingimata säilima samaväärsena kui see oli vanemate kooselu ajal või miks on põhjendatud arvestada elatise kujunemisel kõiki hagis väljatoodud kõrvalkulude summasid. Kostja hinnangul ei ole ülalmärgitud kaalutlustel põhjendatud kõiki kõrvalkulusid vääramatult arvestada elatise suuruse kujunemisel. Hagis ja selle täienduses on välja toodud summad, mis hageja esindajal on kulunud toidule, majapidamistarvetele ja mänguasjadele, s.o kaupluses kulunud summad. Samas ei ole hageja esindaja tõendanud kõiki oma väiteid ostutšekkidega, vaid üksnes selgitanud, et kuivõrd ta ei suitseta ega tarbi alkoholi, on tema pangaväljavõttes kajastatud kaubanduses kulutatud summad põhjendatud tervikuna arvestada elatise kujunemisel. Kohus on hageja esindajaga nõustunud. Kohtu seesugune seisukoht jääb kostjale arusaamatuks. Kui hageja esindajal ei olnud kohtule ostutšekke esitada ning kõiki oma summalisi väiteid vastavate tšekkidega tõendada, tulnuks kohtul arvestada lapsele tehtud põhjendatud kulutusi mõne muu objektiivse mõõdupuu järgi. Praegusel juhul ei nähtu otsusest mistahes analüüsi, vaid nõustutud on hageja esindaja kõikide väidetega, tuues hageja esindaja väidetega nõustumise alusena esile üksnes mõned Riigikohtu lahendid. Seesugust kohtuotsust ei saa pidada põhjendatuks. Kostjale on teada, et hageja esindaja kasutab näiteks pesu pesemiseks üht kalleima hinnaga kaubanduses müüdavat pesugeeli ja ka nõudepesukapsleid, samal ajal kui nii nõusid kui pesu saab puhtaks pesta ka oluliselt odavamate pesuvahenditega. Hageja esindajale ei ole kallite pesuvahendite või majapidamistarvete kasutamine iseenesest etteheidetav, kuid see ei saa sellisel juhul olla elatise kujunemisel tervikuna arvesse võetav. Samuti ei nähtu kohtu põhjendustest, et kohus oleks hageja esindaja kulutatavate summade juures arvesse võtnud asjaolu, et laps sööb kolm korda päevas lasteaias. Hageja esindaja on kostjale suusõnaliselt kinnitanud, et ei valmista lapsele lasteaiapäevadel kodus hommikusööki, vaid lapse esimene toidukord on lasteaia hommikusöök. Otsusest ei selgu ka põhjendusi, mil määral on toidule kuluvate summade osas elatise kujunemisel arvestatud lapse vanust. Ei saa eeldada, et 7-aastane laps sööb samaväärselt kui tema isa. Kohus ei ole analüüsinud hageja esindaja kulutusi lapse riietele ja jalatsitele, vaid on nõustunud kõigi hageja poolt väidetud summadega, arvestamata, et need summad ei ole ostutšekkidega tõendatud ning et kulutused lapse riietele ja jalanõudele ei ole igakuised. Ehkki kohus on otsuses nentinud, et ühel kuul võib lapse riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem, ei ole kohus seda elatise kujunemisel arvesse võtnud. Kohus on elatise 11 hulka arvestanud ka kõik tõendamata kulud. Põhjendatud ei ole arvestada elatise hulka lapse huviringile kuluvaid summasid, kuna laps käib sel õppeaastal XXX muusikaringis, mille igakuist osalustasu (27 eurot kuus) maksab kostja. Otsusest ei selgu, miks on kohus pidanud põhjendatuks arvata elatise hulka kulutused, mida hageja esindaja on teinud taksosõitudele. Asjaolu, et lapsega koos elaval vanemal puudub mistahes sõiduki juhtimiseks õigus, ei saa automaatselt tähendada, et lapsest lahus elav vanem võiks või peaks maksma kinni kulutused kõigist transpordiliikidest kõige kallimale. Samuti ei ole kohus elatise määramisel arvesse võtnud, et ülalpidamist vajab ka teine laps, kes elab kostjaga koos. Teise ülalpeetava lapse näol on tegemist 16-aastase noormehega, kelle vajadused on olulisel määral suuremad kui 7aastase lapse vajadused ning seda saab mõistuslikult eeldada ka juhul kui selline asjaolu on menetluses tõendamata. Kohus ei ole adekvaatselt arvestanud kostja sissetulekut ja enese ülalpidamiseks jäävate vahendite piisavust. Otsusest võib eeldada, et kohus on võtnud arvesse, et kostjal tuleb 415 euro ulatuses pidada ülal samuti 16-aastast last. Kui 1364,10 eurost lahutada maha 830 eurot, jääks kostjal toimetulekuks väiksem summa kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Sellest summast peaks kostja suutma tasuda õppelaenumakseid (u 76 eurot kuus), hageja XXX lauluringi (27 eurot), eluasemele kuuluvaid kulutusi proportsionaalselt iseenda eest ning toitma ja riietama end ning katma muud elamisega paratamatult kaasnevad kulutused. Sellisel juhul jääks kostja sissetuleku juures nii kostja ise kui tema teine ülalpeetav kahtlemata vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selleks, et kostjal oleks võimalik säilitada enda ja oma teise ülalpeetava vajalikku minimaalselt vajalikku elustandardit, tuleks kostjal miinimummäärast oluliselt suurema elatise maksmiseks leida võimalus olemasolevast täiendava töötasu saamiseks. See omakorda looks olukorra, kus kostja ei saaks enam osaleda elatist saava lapse ülalpidamises muul viisil kui välja mõistetud elatise summa läbi, kuivõrd kostjal oleks lapse elus osalemiseks senisest oluliselt vähem aega. See aga ei saa olla elatise määramise mõte ega eesmärk. Kohus ei ole elatise määramisel teinud kindlaks lapse esmavajadusi ega kaalunud, kas ja kuivõrd peaks väljamõistetav elatis olema (ja saab olla), arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole adekvaatne ka kostjalt tagantjärele elatisena väljamõistetud summa. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja võimalikud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 09.10.2017 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. XX.XX.XXXX sündinud XX (hageja) on YY (kostja) ja CC ühine poeg (kd I, tl 99). Vaidlust ei ole, et hageja elab koos isa CC´ga. 29.08.2017 määrusega mõistis kohus hagi tagamise abinõuna välja YY´lt alates 29.08.2017 kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni igakuise elatise 100 eurot XX kasuks (kd II, tl 12-13). Hagiavalduse kohaselt palub hageja 12 - - välja mõista YY´lt alaealise lapse XX kasuks tema ülalpidamiseks igakuine elatis 415 eurot kuus alates 12. aprillist 2017 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 23. juunini 2028; välja mõista YY´lt XX kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 01. jaanuarist 2017 kuni 11. aprillini 2017 eest kokku summas 1 397,17 eurot. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt

§ 99

lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus selgitamis- ja põhjendamiskohustust ning jagas vääralt tõendamiskoormise. Maakohtul tuleb teha kindlaks, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele. Maakohus oleks pidanud eelmärgitud tõendamiskoormist pooltele selgitama. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses nr 3-2-1-118-12 leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad vahendid. Eeltoodut arvestades peab kohus tegema kõigepealt esmalt kindlaks lapse mõistlikud vajadused ja määrama kindlaks kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Lisaks tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist enda, s.o. kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit arvestades otsustada, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma. Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses 3-2-1-118-12 rõhutab, et kehtivas õiguses on sõnaselgelt sätestatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige tema vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Kolleegium on selgitanud, et

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. 13 Maakohus leidis õigesti, et kohus peab kõigepealt tegema kindlaks hageja esmavajadused ning seejärel otsustama kas hageja vajadused on tulenevalt tema elulaadist suuremad kui mõistlikud esmavajadused ning seejärel määrama kindlaks kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks, kuid samas nimetatut ei järginud. Maakohus rahuldas hagi hageja esindaja poolt esitatud tabeli alusel, kuhu olid kulutused läbi kahekordse murru – milline % on kuludest hageja ja milline osa hageja esindaja ja lisaks erineva protsendiga arvutatud vanemate osa. Hageja ei ole esile toonud hagiavalduses ega ka teistes menetlusdokumentides, millised on kulutused lapse esmavajadustele ja millised kulutused on hageja vajadustest tulenevalt tema elulaadist või tervisest on suuremad esmavajadusest. Hageja esindaja ei osanud kulutuste suurust esile tuua ka ringkonnakohtu istungil. Arvukad pangakonto väljavõtted tõendavad küll kaupluste ja kohvikute külastamist, kuid need ei tõenda hagejale tehtud kulutusi, kuna neist ei nähtu, milliseid kaupu osteti ja kas need on mingis osas seostatavad kulutustega hagejale. Hageja esindaja viitas ringkonnakohtu istungil küll asjaolule, mille kohaselt on hageja erivajadustega laps, kuid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Seega ei nähtu asja materjalidest, millised on kulutused hagejale seoses erivajadustega. Oluline on ka see, et elatise väljamõistmisel ei ole määravad mitte niivõrd tehtud kulutused, vaid see, millised on lapse vajadused, mis ületavad miinimumelatise määra. Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab kõiki tõendeid analüüsima. Maakohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse vaid hageja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid ning jätnud tähelepanuta kostja vastuväited. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esile toonud vajalikul viisil hagejale tehtavaid vajalikke kulutusi ja tõendeid, mis ühte või teist kuluartiklit tõendab, siis on ka kostjal raskendatud esitada omapoolseid vastuväiteid ja sellekohaseid tõendeid. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 14 Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (vt ka Riigikohtu
7. oktoobri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
9. aprilli
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-117-16, p 12).

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13, p 16;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Riigikohtus on lahendis 2-16-135 p-s 11.5 leidnud: „Eelduslikult ei saaks hagejate ema tugineda sellele, et kuna ta ei suuda elukohaks olevat kinnistut ülal pidada, siis peaks seda tegema kostja lastele proportsionaalselt suurema elatise tasumisega. Selles küsimuses peaksid hagejate ema ja kostja ennast asetama mõtteliselt olukorda, mil nende kooselu ei oleks katkenud ja nad peaksid koos elukoha kulusid tasuma olukorras, mil perekonna sissetulek on tuntaval määral vähenenud. Sellisel juhul pole välistatud seegi, et tuleb kaaluda, kas muutunud olukorras on hagejate isal ja emal võimalik tagada hagejatele varasem elulaad (vt ka mõneti sarnases vaidluses tehtud Riigikohtu
5. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1517, p-d 11, 12), sh nt soetada lastele vajalikuks elupaigaks odavam eluase (vt nt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13). Tagatud peavad olema laste vajadused, mitte ilmtingimata senine elulaad“. Nagu nähtub hagiavaldusest on kulutused lapsele toodud tabelis (t.l. 3 pöördel, I kd), kust nähtub, et kõige suuremad on kulutused eluasemele kokku (183,608+55,21+22,482)x2=522,60 eurot. Maakohtul tulnuks kaaluda, kas muutunud olukorras on hageja isal ja emal võimalik tagada varasemat elulaadi või tuleks nt soetada lapsele vajalikuks elupaigaks odavam eluase. Sellele on viidanud ka kostja oma vastustes hagiavaldusele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjal on peale hageja veel 2 alaealist last, kellest üks, SS elab koos kostjaga ja teine lapse isaga. Selles pooltel vaidlus puudub. Maakohus pole põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt loeb kulutusi 7-aastasele lapsele põhjendatuks ja vajalikuks summas 415x2=830 eurot ja 16-aastasele vaid 415 euro ulatuses. Kostja on selgitanud, et lapse SS isa JJ elatist ei maksa, kuna tema ülalpidamisel on kostja ja tema ühine teine laps. Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohta on kohus võtnud aluseks otsuse tegemisel hageja poolt hagiavalduses toodu, arvestamata, et hageja ei ole tõendanud kulutusi riietele, toidule, ravimitele. Kuna hageja ei ole nimetatud kulude osas esitanud konkreetseid tõendeid, siis sellest tulenevalt oli ka kostjal raske oma vastuväiteid ilmselt ülepaisutatud kulutustele esitada ja tõendada. 15 Maakohtul tuleb teha kindlaks, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (vt Riigikohtu otsuseid nr 3-2-1-56-15 p 12, 3-21-35-17 p 24). Seega ei ole põhjendatud maakohtu etteheide kostjale, mille kohaselt ta ei ole oma kulutusi SS ülalpidamiseks tõendanud. Millist tähendust omab otsuses toodud väide, et kostja elab koos elukaaslase MT-ga, seda otsust ei selgu. Elukaaslane, kes ei ole lapse isa, ei ole kohustatud andma ülalpidamist kostja lastele. Maakohtu minetused ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest välja on selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, st puudub materjal, mille põhjal saaks ringkonnakohus asja ise lahendada. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 16