1-14-2313/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2018.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2313 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi Süüdimõistetu Asja läbivaatamise kuupäev Viru Vangla esitatud materjalid Viktor Jokubaitis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Viktor Jokubaitis, isikukood 35712100043, viibib Viru Vanglas 13.02.2018 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Viktor Jokubaitis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 29.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Jokubaitis tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Jokubaitis on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.05.2014 kohtuotsusega KarS § 121; § 120 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 10 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 21.11.2012 otsusega mõistetud karistus 5 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.12.2012 ja lõpp 02.11.
2. Kinnipidamisasutuses Viktor Jokubaitis kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Korteris keegi ei ela. Korter kuulus isiku surnud emale. Isikul puudub kehtiv elamisluba, 24.08.2017 esitatud taotlus PPAsse. Isikul on kesk-eriharidus keevitaja erialal. Riigikeelt ei valda. Ämari vanglas omandas katlakütja eriala. Isiku sõnul ametlikult pole kunagi töötanud. Isiku sõnul tegeles aeg-ajalt juhutöödega. Isiku sõnul keegi ei võtnud teda tööle 1 korduvate kriminaalkaristuste tõttu. Enne vangistust sissetulekuks oli ebaseaduslikul teel saadud raha: vargused ja omastamine, narkootikumide käitlemine. Selline elustiil on muutunud tema elukutseks. Vanglas töötab al. 01.07.2014, on motiveeritud töötama, töökohustuse täitmisega probleeme esinenud ei ole. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt ei saa kinnitada asjaolu, et isik saaks vabanedes tööle asuda firmasse OÜ W. 16.01.2018 seisuga on isikul K raha andmetel tasumata nõudeid 35 531,24 eurot ning vabanemisfondis xxx eurot. Tema lähivõrgustiku möödutavad õde, vend ja poeg. Õde ja vend on kriminaalkorras karistatud. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse tausta ja toimetulekuprobleemidega isikud. Isik võib olla mõjutatav teiste isikute poolt. Kinnipeetaval on väljakujunenud riskiv, hoolimatu elustiil varavastased kuriteod, teiste arvel elamine. Samuti on kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Kinnipeetava sõnul saab ta oma elustiili kahjust aru ja väidetavalt soov elada edaspidi seaduskuulekalt. Isiku sõnul suhted sugulastega on head. Isiku sõnul tarvitas alkoholi harva. Isik on korduvalt toime pannud kuriteo, kasutades vägivalda ajal, mil isik oli alkoholijoobes. Isiku sõnul probleeme alkoholiga tekkinud ei ole. MO andmetel isik sõltlane ei ole, muu informatsioon puudub. Vangistuses on läbinud Taastava õiguse programmi ja sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, läbinud vestluse põhjus-tagajärg seostest. Probleemide lahendamise oskus on olnud ebapiisav, isik õigustab toimepandud tegusid. Kuritegude toimepanemisel on kasutanud vägivalda. Isik ei mõtle ega mõista oma tegude tagajärgi. Vaatamata sellele, et isik on korduvalt kohtulikult karistatud pole ta teinud sellest vastavaid järeldusi. Isikul puuduvad kindlad eesmärgid. Isik õigustab oma tegusid, võrdleb neid teiste raskemate kuritegudega, varasemalt on katseajal sooritanud uue kuriteo. Enda sõnul on muutusteks valmis, kuid samas ei suuda objektiivselt hinnata oma kuritegusid. Arvestab ainult oma vajadustega. Korduvad seaduse rikkumised näitavad seda, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning ei piira oma käitumist teiste heaolu nimel. Kriminaalkorras karistatud 11 korda (8 arhiveeritud). Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41 62%. Viru Vangla ei toeta Viktor Jokubaitis tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Viktor Jokubaitis soovib asuda elama aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, võlgnevusi pole. Korteri omanikuks on olnud kinnipeetava ema, kes on surnud ja korter ei ole veel pärandatud. Kinnipeetava õde avaldas arvamuse, et korter vormistatakse tema nimele. Hetkel antud korteris keegi ei ela. Taotluses on märgitud, et kinnipeetavale on garanteeritud vabanemisel töökoht OÜ-s W - kuna telefoninumber, mis oli esitatud taotluses, ei ole kasutusel, ei olnud võimalik saada kinnitust, et kinnipeetavale garanteeritakse töökohta antud ettevõttes. Äriregistri andmetel on ettevõte asutatud 2012 aastal Narva linnas, seisuga 21.12.2017 on ettevõttel maksuvõlg 648,40 euro ulatuses. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval kehtiv isikut tõendav dokument. Viktor Jokubaitist on ühel korral määratud käitumiskontrolli alla- katseajal pani ta toime uue kuriteo. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Viktor Jokubaitis taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Viktor Jokubaitis arvamuse, leiab, et Viktor Jokubaitis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. 2 KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht. Garanteeritud töökoha kohta usaldusväärsed andmed puuduvad. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 3, mis näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele ka range järelevalvega asutuses. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama ning järgima korrektselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud tööga hõivatud ning osales sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ning osales Taastava õigus programmis. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuses olles ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Viktor Jokubaitis kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.11.2018, ärakandmiseks on veel üle 8 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3 Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töötamine vanglas, sotsiaalprogrammide jäbimine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduv karistatus ning distsiplinaarkaristused. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti on isiku ennetähtaegsele vabastamisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 4 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Viktor Jokubaitis temale Viru Maakohtu 09.05.2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 5