Obsah (4)

§ 209§ 188§ 180§ 186

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtunik Kohtujurist Määruse kuupäev Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Raivo Einula Nona Alas 21. november 2017 Tsiviilasja number 2-15-18318 Kohtuasi Xxxx avald

§ 209lg 2 alusel käesoleva jõustunud kohtumäärusega erieestkostjat määramata.

1. Anda Xxxxle kohtu nõusolek võtta tagasi eestkostetavale Xxxxpärandvarana kuuluvad 1/3 mõttelist osa Xxxx(isikukood xxxx, surnud 28.05.2017) kogumispensionikontol nr xxxxxxxxxxx registreeritud Swedbank AS Pensionifondi K3 osakutest (18.09.2017 seisuga 2598.994 osakut summas 3186,81 eurot) ja osakute müügiks turuväärtusega. Raha, millest on maha arvatud tagasivõtukulu, tuleb paigutada Xxxxarvelduskontole ja raha on lubatud kasutada Xxxxhuvides ja tema ülalpidamiseks ilma kohtu nõusolekuta.
2. Anda Xxxxle kohtu nõusolek eestkostetava Xxxxnimel kanda Xxxx(isikukood xxxx, surnud 28.05.2017) pärandvara jagamise tulemusel Xxxxkuuluv raha, so XxxxSwedbank AS pangakontodelt nr XXXX ja XXXXXXXXXXX ning AS SEB Pank pangakontolt nr XXXXXXXXXXX Xxxxkuuluv osa, so 1/3 rahast, Xxxxisiklikule pangakontole. Xxxxarvelduskontol olevat raha on lubatud käsutada ilma kohtu nõusolekuta Xxxxülalpidamiseks või muul viisil tema huvides.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik Xxxxesitas 23.08.2017 kohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava Xxxxnimel tehingute tegemiseks ja täiendava teabe ning tõendid 06.09.2017 ja 19.09.
4. Avaldaja soovib eestkostetava nimel sõlmida Xxxx(surnud 28.05.2017) pärandvara jagamise lepingu ja teha pärimistoiminguid. Kohtule esitatud pärimistunnistuse (koostatud ja tõestatud 15.08.2017 Tallinna notari Alla Ševtšuki poolt, registreeritud numbriga xxxx ) kohaselt on Xxxxvara pärijateks võrdsetes osades pärandaja pojad Xxxx1/3 suuruses mõttelises osas, XXXX 1/3 suuruses mõttelises osas ja abikaasa (avaldaja) 1/3 suuruses mõttelises osas. Avaldaja palub kohtu nõusolekut pärandvara osaliseks jagamiseks selliselt, et Xxxx kogumispensionikontol nr xxxxxxxxxxx olevad Swedbank AS Pensionifondi K3 osakud ning Xxxx arvelduskontodel olev raha hakkavad kuuluma pärijatele vastavalt neile kuuluvate pärandiosade suurustele. Samuti palub avaldaja kohtult nõusolekut Xxxx nimel temale kuuluvale pärandvara osale (st 1/3) vastavate Swedbank Pensionifondi K3 osakute tagasivõtmiseks ning arvelduskontodel oleva raha kandmiseks pärija arvelduskontole. Kohus võttis avalduse menetlusse 04.10.2017, kaasas menetlusse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ja küsis arvamust esitatud nõude osas. 2 2-15-18318 18.10.2017 kohtule esitatud arvamuses toetab Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitatud avaldust ja ei pea vajalikuks määrata taotletud tehingute tegemiseks Xxxx erieestkostjat. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et antud tehing ei riku eestkostetava õigusi ega huve ning et pärandina saadud rahalisi vahendeid on põhjendatud kasutada eestkostetava hoolduskulude katteks või paigutada tema nimele krediidiasutusse. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (

) § 188 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

§ 188

lg 1 punktis 8 sätestatuga kooskõlas ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 31 lg 1 kohaselt, osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. KoPS § 31 lg 11 kohaselt, kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek.

§ 180

lg 1 p 1 järgi eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes.

§ 209

lg 1 järgi isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi lõike 2 järgi erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas.

§ 186

lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 186

lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.

§ 186

lg 4 kohaselt, kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva konto käsutamiseks on vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et avalduse aluseks olevad asjaolud on leidnud kinnitust. Kohus peab avaldust, milles taotletakse kohtult nõusolekut eestkostetava Xxxxnimel pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks avalduses esitatud tingimustel ning pärandvarana saadavate rahaliste vahendite kasutamiseks, põhjendatuks ja nõustub avaldaja ja eestkosteasutuse seisukohaga. Kohus on seisukohal, et taotletavad tehingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja et avaldus tuleb rahuldada. Pärimistunnistuse andmetel on 28.05.2015 surnud Xxxxpärandvara üle läinud Xxxxle 1/3 suuruses mõttelises osas, Xxxx1/3 suuruses mõttelises osas ja Xxxx1/3 suuruses mõttelises osas. Seega tuleb pärandvara osalise jagamise leping sõlmida avaldaja Xxxxja Xxxx , kelle seaduslikuks esindajaks on avaldaja Xxxxja XXXX vahel. Tulenevalt

§ 180

lg 1 p 1 ja § 209 lg 1 ja lg 2, Xxxxei saa Xxxx t esindada tehingus, mille üks pool on Xxxxja teine pool Xxxx, so pärandvara jagamise lepingu sõlmimisel. Kohus andis 01.09.2017 määrusega 3 2-15-18318 avaldajale võimaluse ja tähtaja esitada erieestkostja andmed ja kirjalik nõusolek, kui avaldaja taotleb tehinguteks käesolevas menetluses erieestkostja määramist. Xxxx ei ole kohtule erieestkostja andmeid esitanud. Kohtu hinnangul on eestkostetava huvides põhjendatud ja võimalik Xxxx tahteavaldus asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 4