Obsah (8)
§ 76§ 216§ 64§ 65§ 218§ 275§ 266§ 262KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruaril 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6793 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina P
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Viktor Baimov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina taotlus Viktor Baimov`i riigi õigusabi osutamise eest tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot (õigusabi 90 eurot, käibemaks 18 eurot). Välja mõista Viktor Baimov´ilt kriminaalmenetluse kulud 108 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Viktor Baimov´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700078069 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. 1
(7)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Baimov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viktor Baimov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.11.2015
§ 216
lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti
§ 64
lg 1 ja § 68 lg 1 sätteid kohaldades 6 kuud 27 päeva vangistust.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud vangistusele - 6 kuud ja 27 päeva - Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.11.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusega (6 aastat, 7 kuud ja 28 päeva vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 6 (kuus) aastat, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.05.
- Kohtuotsus jõustus 11.12.
- Karistuse kandmise algus 25.05.2014 ja lõpp 22.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 24.09.
- Viktor Baimov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (tl 18). Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Viktor Baimov kriminaalkorras karistatud 8-l korral. V.Baimov on vangistuses osalenud xxx riigikeele kursusel (eksam sooritamata), sotsiaalprogrammis xxx“, xxx eriala õppimises (eemaldati nimekirjast seoses puudumistega), käesoleva hetkeni osaleb sotsiaalprgrammis „xxx V.Baimov on vangistuses osalenud xxx. V.Baimovil on vangistuse jooksul määratud 31 kehtivat distsiplinaarkaristust kartserisse paigutamist, millest viimane on määratud 04.04.2017 ning esimene kehtivatest on määratud 11.01.
- Nende hulgast on valdavalt tegemist teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamise eest karistamisega (20 korral). Allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest on kinnipeetavat karistatud kokku 11 korda. V.Baimovil omab isikut tõendava dokumendina kinnipidamisõiendit. Rahvastikuregistri andmetel isikul on xx. Riigikeelt ei valda, osalenud korduvalt xxx kursustel (loobunud või eksam sooritamata positiivsele tulemusele). 01.09.2016 alustas kinnipeetav xxx eriala õpet, kuid eemaldatud nimekirjas kuna puudus 100% ulatuses. Isiku sõnul töötas ta enne vangistust mitteametlikult xxx). Enne töötas firmas xxx Omab ka töökogemust xxx. Vanglas soovib töötada. Vahel oli sissetuleku teenimine kriminaalse tee kaudu (varastamine, omandamine, kelmus). Omab tasumata haginõudeid. Vangistuses osalenud tööhõives xxx. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Isiku lähedaste hulka kuuluvad ema I. G., isa S.K., lapsed 2 aastane A. ja 3 aastane D. ja kasuisa S. G.. Nii eelmine kui ka praegune isikuvastane vägivaldne kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Tunnistab, et alkoholi mõjul võib kaotada kontrolli oma emotsioonide üle. Isik tunnistab et varasemalt on tarvitanud amfetamiini süstimise teel ja vahel suitsetas ka kanepit. Kinnipeetav ise narko sõltuvust ei ole tunnistanud, väidab et tarvitas üks kord nädalas. Isik on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis. Ta õigustas oma käitumist sellega, et 2
(7)amfetamiini mõjul oli hea autot juhtida ja mitte midagi halba ei juhtunud. VANGISE andmetel isikul on diagnoositud sõltuvus (tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired) ning viimane tarvitamine oli 30 päeva jooksul enne vahistamist (25.05.2014). Kinnipeetaval ei ole diagnoositud kroonilisi haiguseid. Vangistuses esinenud probleeme unega. Otsuse vastuvõtmisel võib isik tegutseda impulsiivselt, rikkudes seadust. Kordab sageli sama vigu probleemide lahendamisel, probleemide lahendamiseks võib kasutada vägivalda. Suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne - hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning käitumiskontrollile allutatuse ajal ta pani toime uue kuriteo. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.Vangla hinnangul on V.Baimov kõrgohtlik ühiskonnas avalikkusele. Ohustatud on juhuslikud isikud, kellega tekib konflikt (avalikkus). Oht seisneb füüsilise vägivalda kasutamises, võib kasutada nuga löömiseks. Mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ohu tõenäosus on kõige suurem kui isik on tarbinud alkoholi ja tekib konflikt. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 83 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja elukoha puudumist, ei toeta vangla kinnipeetav Viktor Baimov`i tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt rahvastikuregistri andmetel V.Baimov on Eesti Vabariigi kodanik, abielus. Endine nimi K.. V.Baimovi kohta on vangla poolt märgitud taotluses vabanemisjärgseks elukohaks xxx. vestluses kodukülastuse käigus, andis xxx volitatud esindaja R. K. teada, et ei anna nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks ning vastav dokument ka koostati ja allkirjastati. Seega ei ole Viktor Baimovi suhtes võimalik kohaldada ka elektroonilist valvet xxx. Samal dokumendil on xxx poolt märge, et nad on valmis isikut vastu võtma, kui vabaneb vanglast tingimisi enne tähtaega. Enne vangistust on V.Baimov elanud erinevatel aadressidel, nii sugulaste kui ka isa juures. Pärast vanglast vabanemist ja xxx rehabilitatsioonil viibimist kindel elukoht puudub. Emaga on V.Baimovil varasematel perioodidel olnud suhted halvad, praegu suheldakse rahulikult ja üksteist mõistvalt. Ema I. G. juurde V.Baimov elama asuda ei saa. Konkreetset vastust ametnik telefonivestluses selle kohta ei saanud. V.Baimovil on võimalik pöörduda elukoha saamiseks registreeritud elukohajärgsesse omavalitsusse – xxx. Viktor Baimovit on varasemalt kriminaalhooldusele määratud. Käitumiskontroll 13.01.04.-12.07.05- karistus pöörati täitmisele;
ÜKT 30.04.14. – 27.07.15- karistus pöörati täitmisele. Kinnipeetav rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, pani toime uued süüteod kriminaalhoolduse ajal. Käitumiskontrolli päevikukandest nähtub, et hooldusalune ei tunnistanud sõltuvust alkoholist ja narkootikumidest. V.Baimovi hoiakuid iseloomustab päevikukanne: „Hooldusaluse käitumis- ja kõnemaneeride alusel võib täheldada, et isik ei ole teadvustanud, mis on kriminaalne käitumine ning ta elab oma normide järgi. Iga kriminaalhooldaja poolt esitatud küsimus vajas alati enne vastamist veel lahtimõtestamist, lihtsamat sõnastust“. xxx soovis V.Baimov volitatud esindaja R.K. sõnade kohaselt pöörduda, et saada abi sõltuvusest vabanemiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt Viktor Baimovil ei ole võimalik vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, sest xxx volitatud esindaja R. K. ei andnud nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks V.Baimovi suhtes xxxx. Prokurör selgitab oma kirjalikus arvamuses et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Viktor Baimovi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör teatab, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 ei soovi prokurör võtta osa Viktor Baimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. 3
(7)29.01.2018 toimunud kohtuistungil taotles Viktor Baimovi kaitsja kohtuistungi edasi lükkamist, et V.Baimov saaks esitada kirjaliku tõendi oma elukoha kohta. Viktor Baimov selgitas 29.01.2018 toimunud kohtuistungil, et ta toetab kaitsja taotlust ja nõustub kohtuistungi edasi lükkamisega. Kohus pidas taotluse põhjendatuks ning määras, lükata kohtuistungi edasi andes Viktor Baimovile võimaluse esitada kohtule vajalikud dokumendid elukoha kohta. 02.02.2018 saabus kohtusse Viru Vangla poolt esitatud õiend mille kohaselt xxx on andnud omapoolse kirjaliku nõusoleku selle kohta, et kinnipeetaval on võimalus peale vabanemist elama asuda antud aadressile. Lähtuvalt asjaolust, et nimetatud elukoht oli kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata tegi kohus, 02.02.2018 kirjaga kriminaalhooldusametnikule ülesandeks esitada arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta nimetatud aadressile. 08.02.2018 saabus kohtusse Viru Vangla vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik Kaja Krivani vastus kohtu kirjale, mille kohaselt Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korrale § 5 kontrolliti süüdimõistetu Viktor Baimov (ik 38408307013) elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile xxx. Kriminaalhooldusametnik märgib vastuses, et 08.02.2018 toimunud elukoha kontrollikäigus selgus, et antud aadressil viiendal korrusel on tegemist xxx majutusüksusega vanglast vabanenutele. Teenusele tulevale isikule eraldatakse lukustatava uksega tuba, kus ta elab üksinda. Ühiskasutuses on samal korrusel asuvad köök, elutuba ja hügieeniruumid. Kriminaalhooldusametnik teatab, et vastaval teostatud elukoha kontrollile vastab eluruumaadressil xxx elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Viktor Baimov selgitas 12.02.2018 kohtuistungi, et ta soovib vabaneda ja vabaduses pingutada, et jätta kuritegelik elu minevikusse. Kaitsja on arvamusel, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Süüdimõistetu on motiveeritud alustada seadusekuulekat elu. Alates märtsist 2017 ei ole tal uusi distsiplinaarrikkumisi. Ja need rikkumised, mis olid tema poolt toime pandud, ei olnud olulised, ta kasutas oma eluisaaslase telefonikaarti. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Viktor Baimov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viktor Baimovil on omandatud kesk eriharidus. Isik on vangistuses olnud hõivatud töötamisega majandustöödel. Isiku lähedasteks on ema, isa, kaks alaealist last. Isikul on peale 4
(7)vabanemist olemas kindel elukoht. Isik on vangistuse jooksul abiellunud K. B., kes on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on karistatud vägivalda kasutamise eest (raske kehalise vigastuse tekitamine), tapmise eest. Samuti varguse ja omastamise eest. Käesolevat karistust kannab isik elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitamise teel, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis ja sissetungimisega ja vallasasja omavolilise kasutamise katse, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt. Kehtivaid väärteokaristusi on kuus,
§ 218
lg 1,
§ 275
lg 1,
§ 266
lg 1,
§ 262, LS (kuni 2011) § 74
(19)lg 1, LS (kuni 2011) § 74
(1)lg 1 järgi. Kinnipeetav on vangistuses osalenud alates 13.12.2017 kuni praeguseni sotsisaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Lisaks on V.Baimov on vangistuses osalenud majandustöödel xxx. Kohus arvestab nedi asjaolusid positiivsete asjaoludena. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Süüdimõistetul on vangla andmetel 31 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx). Koht on garanteeritud ning vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht. Samuti on positiivselt tervitatav taasühiskonnastavates tegevustes ja tööhõives osalemise. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 31 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus märgib, et 31 ditsiplinaarkaristust on isiku poolt toime pandud 3 kuu jooksul, millest 11 korral on isikut karistatud allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest. Seega isik ei ole vangistuses suutnud käitud õiguskuulekalt ja kehtestatud norme ja reegleid järgides. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus arvestab, et isiku varasemate karistuste puhul on tegemist olnud raskete kuritegudega, see on isikule raskete kehalise vigastuse tekitamise, tapmise eest. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on viimasel katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetavat on korduvalt määratud kriminaalhooldusele, mis ei ole kulgenud positiivselt vaid isik on rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja talle mõistetud ärakandamata karistused on täitmisele pööratud. Seega on 5
(7)V.Baimovi eelnevad kriminaalhooldused kulgenud negatiivselt. Vaatamata kinnipeetava eelnevatele kriminaalhooldustele isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.01.2021, ärakandmiseks on veel 3 aastat vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus leiab, et positiivseks tuleb lugeda fakt, et alates mätrsist 2017 ei ole isiku uusi distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Samas, arvestades isiku varasemat kuritegelikku elustiili ja raske isikuvastase kuriteo toimepanemist viimase katseaja jooksul, ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja seadusekuulekas eluviis on isiku hoiakute lahutamatu osa. Karistusest on ära kantud sellest pool ja ainult viimase aasta jooksul in isik suutnud loobuda distsiplinaarkaristuste toimepanemisest.. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (tööhõives osalemine, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – 6
(7)korduvate kuritegude toimepanemine ja pikk karistusaeg. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt ka katseaja tõttu ähvardada pikaajalise vangistuse tõttu, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kriminaalhooldusametniku andmetel on isik korduvalt kriminaalhoolduse all olnud, kriminaalhooldused on kulgenud negatiivselt ming isik jätkab kuritegude toimepanemisega. Isik on pikema ajal jooksul olnud orienteerunud kuritegude toimepanemisele, sealhulgas on isik varasemalt pannud toime raske kuriteo, inimese tapmise ja kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Viktor Baimov temale Viru Maakohtu 08.01.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7
(7)