KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2339 Tsivii

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 139 järgi on
3. jaanuarist 2016.a töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest ½ on 215 eurot ja alates
4. jaanuarist 2017.a on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest ½ 235 eurot. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Xxxx on xxxx (sündinud xxxx 2006.a) isa. Xxxx on esitanud hagi Harju Maakohtu 18.04.2012.a otsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks miinimummäärani. Hageja on seisukohal, et kuivõrd elatise miinimummäär on tõusnud ning lapsega seotud kulutused seoses lapse kasvamisega ja hinnatõusudega on suurenenud, tuleb kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes
5. aastaga oluliselt kasvanud ning tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
8. aprilli
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Miinimumsuuruses elatist kostja ei ole vaidlustanud. Seega on vanemad sisuliselt jõudnud elatise suuruses kokkuleppele. Seega tuleb suurendada hageja kasuks 18.04.2012.a lahendiga tsiviilasjas nr 2-11-50041 välja mõistetud elatise suurust alates 01.04.2017.a. Kohus on seejuures arvesse võtnud kostja poolt käesoleva menetluse käigus tasutud elatise makseid (tl nr 21), milliste saamist on hageja seaduslik esindaja omalt poolt ka kinnitanud. Igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsummas (käesoleval hetkel 235 eurot kuus) mõistab kohus välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab hagejale, et juhul, kui laps täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes ja kostja talle vabatahtlikult sel ajal elatist ei maksa, siis on hagejal endal õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks. 3

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 4