← Eesti

2-17-10457/31

Obsah (5)§ 657§ 9§ 563§ 172§ 553

Tsiviilasi nr: 2-17-10457 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-10457 Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2018, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus

  1. EL (avaldaja, isa) esitas 07.07.2017 Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste LL (puudutatud isik II), JL (puudutatud isik III), JL (puudutatud isik IV) ja LL-ga (puudutatud isik V) suhtlemiskorra määramiseks.
  2. Avaldaja taotleb suhtluskorda, mille kohaselt lapsed viibiks vaheldumisi kahe nädala kaupa kord ühe ja teise vanema juures. Lisaks märgitule taotleb avaldaja suhtluskorra kindlaksmääramist koolivaheaegadeks ja erinevateks tähtpäevadeks ning pühadeks.
  3. Avalduse kohaselt lahkus 07.01.2017 RL (puudutatud isik I, ema) koos lastega perekonna ühisest elukohast ja asus elama senisest kodust ca 200 m kaugusel asuvasse üürikorterisse. Ema oma lahkumist põhjendanud ei ole. Avaldaja on oma lastele olnud hea isa. Ta on kõrgharidusega, on valinud oma majandustegevused elatise hankimiseks selliselt, et on saanud töötada kodukontoris ning osaleda igapäevaselt aktiivselt nelja lapse kasvatamisel. Laste kasvamise hüvanguks osteti ja renoveeriti pangalaenuga
  4. aastal elamu, mis oli pere ühine kodu kuni 07.01.2017, ja kus igal lapsel on oma tuba. Selleks, et avaldaja ei peaks minema alalisele tööle ja saaks tegeleda laste kasvatamise ning arendamisega, kasutas ta perekonna ülalpidamiseks ka oma lahusvara:
  5. a müüs ära garaaži ja auto,
  6. a müüs XXX asuva korteri.
  7. a müüs avaldaja ema enda suvila ja andis saadud vahendid avaldajale kasutamiseks pere vajaduste rahuldamiseks. Avaldaja viis lapsi Tallinnas Audentese spordiklubisse tennist mängima ja ujuma. Tänaseks lapsed seal enam ei käi, sest laste ema võttis lapsed trennidest ära.
  8. Laste ema on teinud maksimumi, et lõhkuda isa ja laste vahelised head suhted. Laste kodust ära viimise järgselt ei luba ta vanematel lastel enam isaga suhelda. Ema on 2

(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457 võimaldanud isal puudutatud isikut V hoida nendel lasteaiapäevadel, kui ema ise tööl on. Isa on puudutatud isikut V hoidnud keskmiselt 2 nädalat kuus.
  2. a mais esitas puudutatud isik I laste seadusliku esindajana Harju Maakohtule avalduse elatise väljamõistmiseks lastele alates
  3. a jaanuarist perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 ettenähtud elatismiinimumi mahus. Pärast kostja vastuse esitamist laste elatise nõudele, on puudutatud isik I asunud takistama isa ja laste suhtlemist veelgi enam. Avaldaja on püüdnud laste emaga arutada laste ja isa edasist suhtlemise teemat, kuid ema seisukoht on, et tema lapsi isale ei anna ega suhelda ei luba. Igale palvele kohtuda lastega järgneb ema vastunõue kas raha või dokumentide saamiseks. Ema kasutab lapsi oma eesmärkide saavutamiseks. Vanemad lapsed on alates isa juurest lahkumisest juba võõrdunud, sest nad ei julge isaga suhelda, nad on sunnitud justkui pooli valima. Suvevaheajaks on vanemad lapsed viidud puudutatud isiku I vanemate juurde ning laste isal puudub võimalus lastega suhelda.
  4. Arvestades, et vanemate praegused elukohad paiknevad teineteisest vaid ca 200 m kaugusel, et laste isa on võimeline lapsi kasvatama, kuna on senini laste kasvatamises osalenud ja lastega tegelenud samaväärselt laste emaga, et laste kooli ja lasteaeda minek ja sealt tulek sisuliselt ei muutu, on mõistlik ja õiglane määrata laste ja vanemate suhtlemine võrdsetel alustel. Puudutatud isiku I seisukoht
  5. Puudutatud isik I avaldaja seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et avaldaja teab põhjuseid, miks ema koos lastega nende ühisest kodust lahkus ning see ei olnud avaldajale ootamatu.
  6. Lapsed ei ole Audentese spordiklubis kordagi ujumas käinud, kuid avaldaja väidab, et ema on lapsed trennidest ära võtnud. Puudutatud isik I ei ole Audentese spordiklubiga ühtegi lepingut sõlminud ega ka lõpetanud. Puudutatud isik IV ei soovinud enam tennise trenni minna
  7. a lõpus. Isa üritas teda veel mitmel korral kaasa võtta, aga laps keeldus. Selle peale pani avaldaja lapse mitmeid kordi enda tuppa järele mõtlema. Puudutatud isik I sellise kasvatusega nõus ei ole. Ema arvab, et tuleb arvestada ka laste soovidega, millega nad tahavad tegeleda, mitte ainult enda arvamust peale suruda. Mitmeid kordi juhtus nii, et puudutatud isik II ütles, et ta ei taha võistlustele minna, aga isa pani teda ikka kirja. Lapsega vesteldes tuli välja, et peale iga kaotust sai ta isa käest riielda, mistõttu ta ei soovinud enam võistlustel osaleda. Selline isa käitumine ei mõjunud lapse enesehinnangule hästi.
  8. Puudutatud isik I ei ole keelanud ühelgi lapsel isaga kohtuda ja suhelda. Nad elavad lähestikku ja lastel on võimalus igal ajal isa juurde minna. Lapsed on viimase poole aasta jooksul käinud isa juures umbes kümme korda. Puudutatud isikuga V suhtleb isa keskmiselt neljal õhtul nädalas (18.30 kuni 21.00). Laste telefonilepingud lõpetas avaldaja ise ära. Puudutatud isik I pidi lastele uued lepingud tegema, et nendega ühenduses olla, kuna puudutatud isikud II ja III käivad XXX koolis (kodust 4 km) ja ka koolis on pidevalt internetti vaja. 3
(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457
  1. Alates maikuust läks avaldaja tööle, enne seda oli puudutatud isik V ema tööpäevadel isa juures. Ema puhkepäevadel oli laps emaga. Puudutatud isik I leiab, et avaldaja ei ole võimeline samaväärselt emaga lapsi kasvatama. Laste kasvatamine ei seisne ainult nendega mängimises ja trenni viimises. Ei ole arusaadav, miks peaksid lapsed suvel vahepeal isa juurde kolima, kui isa käib kõik päevad tööl. Puudutatud isik I on puhkusel 01.06-08.08.
  2. Kolm suuremat last peavad ise selle elukorralduse kohta arvamust avaldama. Lastele määratud esindaja seisukoht
  3. Arvamuse kujundamiseks vestles laste esindaja kodukülastuste käigus eraldi mõlema lapsevanemaga ja lastega ning arutas laste huve puudutavaid küsimusi Kose valla lastekaitsetöötajaga.
  4. Kodukülastuse käigus laste esindaja veendus, et laste isa elab renoveeritud ruumikas ühepereelamus, milline on korras ja sisustatud kõige vajalikuga. Avaldaja väitel ei tea ta perekonna purunemise põhjusi, ta on väga palju aga pühendanud laste kasvatamisele ja arendamisele, suunanud lapsi nii vaimsele tegevusele kui spordile. Peale perekonna purunemist
  5. a jaanuaris on avaldaja suhelnud peaasjalikult puudutatud isikuga V, kes viibib tihti isa juures. Vanemad kolm last isa praktiliselt ei külasta ja suhtlevad isaga minimaalselt. Koos käidi suvel Vembu-Tembumaal, aga sellega on ka ühine vaba aja veetmine piirdunud. Laste isa sulges laste telefonide SIM kaardid, uusi laste telefoninumbreid laste isa ei tea, lapsed ise isale ei helista. Vanemate laste ja isa suhtluse puudumises süüdistab avaldaja laste ema, kes isa arvates suunab lapsi isaga kontakte vältima. Isa ja laste normaalse suhtluse puudumine on isa nägemuse kohaselt kaasa toonud selle, et lapsed on lõpetanud ema nõusolekul tennisetreeningud, olgugi, et lastel on selle spordiala harrastamiseks head füüsilised eeldused. Laste isa arvates oleks laste huvides elada kordamööda kummagi vanema juures.
  6. Laste ema elab koos lastega hästi remonditud ja sisustatud 3-toalises üürikorteris. Kodukülastuse ajal oli korter korras, lapsed kodus, kodune õhkkond sõbralik ja rõõmsameelne. Laste ema sõnul lahkus ta perekonna ühisest elukohast eesmärgiga kaitsta lapsi liiga intensiivselt laste ellu sekkuva isa eest. Laste isa olevat esitanud lastele liialt suuri nõudmisi, mida lapsed ei suutnud täita, sundinud lapsi osalema vastu laste tahtmist tennisetreeningutel ja -võitlustel, kehtestanud kodus lastele liialt range korra, mis ei arvestanud vähimalgi määral laste enda soovidega. Ema poolt kirjeldatud olukord olevat kaasa toonud selle, et vanemad kolm last muutsid nukrameelseks, tihti esines lastel nutuhooge. Isegi laste õpetajad koolis olid juhtinud ema tähelepanu sellele, et lapsed on stressis ja pinges ning midagi tuleb olukorra lahendamiseks ette võtta. Ema sõnul olevat lapsed peale ühisest kodust lahkumist muutunud rõõmsameelseks. Ema on vähendanud laste igapäevast koormust ja ei sunni neid osalema vastu laste tahtmist tennisetreeningutel. Küll aga jätkavad lapsed kergejõustiku treeningutega, milleks neil on endal soov. Lapse ema väitel ei ole ta vastu laste ja isa kohtumistele. Väiksem laps kohtub isaga pidevalt. Probleem on aga ema sõnul selles, et suuremad kolm last isa juures viibida ei soovi, kohtumised isaga olevat lastele vastumeelsed. Isegi kui lapsed 4
(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457 on käinud isa juures, on nad tagasi tulles olnud isa suhtes negatiivselt meelestatud. Ema arvates käitub isa lastega liialt domineerivalt, laste iga ja huve ning soove mittearvestavalt. Ema ei pea võimalikuks lapsi vastu nende tahtmist sundida isaga kohtuma, samas aga ei häälestavat ta lapsi isa vastu ega ole kunagi teinud takistusi isa ja laste kohtumistele või suhtlusele. Laste ema ei pea õigeks avalduses soovitud suhtluskorda põhjusel, et lapsed ise ei soovi isa juures viibida, lapsi sundida selleks ei ole õige, lastel peab olema üks ja kindel kodu.
  1. Laste esindaja vestles kõigi kolme vanema lapsega eraldi. Kõik kolm last kinnitasid, et nad soovivad elada ema juures. Kõigil kolmel lapsel oli täheldatav vastumeelsus isa külastamise suhtes ja nad põhjendasid eakohaselt oma vastumeelsust isaga kohtumiste suhtes. Nende jutust jäi ühise nimetajana kõlama põhjus, et isa on järsk, nende huve mittearvestav ehk teisti öeldes ainult keelav ja käskiv vanem. Kõik lapsed kinnitasid, et mitte mingil juhul ei soovi nad elada vaheldumisi isa ja ema juures. Laste esindaja ei täheldanud, et lapsi oleks suunatud mingit kindlat seisukohta esindajale avaldama. Laste esindaja hinnangul olid lapsed omi seisukohti väljendades siirad.
  2. Vestluses laste vanematega selgitas esindaja, et laste huvides on üks ja kindel lapse elukoht ning isa soovitud suhtluskord, mille kohaselt laps elaks kordamööda ema ja isa juures, ei ole laste huvides. Arvestades kolme vanema lapse vanust ja kindlalt välja kujunenud seisukohti, on esindaja seisukohal, et avalduses taotletud suhtluskord ei vasta laste huvidele. Lapsi ei saa selles vanuses enam sundida vastu nende tahtmist võimalikku suhtluskorda täitma. Samas vajavad lapsed isaga usaldusliku suhte taastamist. Tõenäoliselt aitaks sellele kaasa perenõustamine, kuhu laste vanemaid oleks otstarbekas suunata. Esitatud kujul avalduse rahuldamist laste esindaja ei toeta. Eestkosteasutuse seisukoht
  3. Eestkosteasutuse andmetel pöördus isa 09.01.2017 lastekaitsespetsialisti poole murega, et ema kolis koos lastega talle teadmata põhjusel nende ühisest kodust välja. Ema käis lastekaitsespetsialisti juures vestlusel 19.05.2017 ja selgitas, et kodust lahkumise peamine põhjus oli laste heaolu. Ta kirjeldas laste seisukohti ja suhtumist isa rangetesse reeglitesse, mis puudutavad tihedaid treeninguid, nn koduareste ja koormavaid koduseid töid majapidamises. Ema sõnul tunnevad lapsed puudust sõpradega väljas olemisest, meelelahutusest ja vabast ajast. Samuti ütles ema, et otsus kodust lahkuda ei tulnud kergelt, ta oli seda halvenenud peresuhete tõttu pikalt planeerinud, st otsis elupinda ning stabiilset keskkonda, kuhu minna. Isa osales Kose valla poolt pakutaval perenõustamiseteenusel 03.06.2017, kuid ema selles osalemist vajalikuks ei pidanud, kuna saab kenasti hakkama ning lapsed on tema silmis õnnelikud.
  4. Lastekaitsespetsialist vestles 12.07.2017 kolme vanema lapsega. Vestlusest selgus, et lastele ei meeldi suur pinge, mis kaasnes tennise treeningutega, milles isa soovis, et nad käiksid. Samuti ei olnud lastel võimalust suhelda oma sõpradega ning isa võttis neilt ära telefonikaardid, määras karistuseks koduareste jms. Lapsed kurtsid, et isa karjus nende peale. Laste arvamuse kohaselt soovivad nad elada ema juures ning käia isa juures siis kui soovivad. Üks laps ütles, et tema näeb enda kodu ema juures, sest ta tunneb end seal 5
(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457 turvaliselt. Lapsed tõid välja, et ema ei ole keelanud neil isa juurde minna, pigem ei soovi nad ise minna, sest isa hakkab rääkima treeningutest jms, mis lapsi väsitab. Üks lastest ütles, et tema tahab elada ema juures, sest ta tunneb end seal hästi, ja ta ei taha elada isa juures, sest ta karjub, ei luba sõpradega õues käia enne kui tennis mängitud ja võtab lapse taskuraha tennise võistluste osavõtumaksu jaoks.
  1. 28.07.2017 külastas lastekaitsespetsialist ema ja laste elukohta, milleks on renoveeritud 3-toaline mugavustega korter, kus suuremad tüdrukud jagavad ühte tuba, poeg magab elutoas ning kõige väiksem emaga ühes toas. Korteris on olemas kõik võimalused laste esmavajaduste rahuldamiseks. Kodukülastuse hetkel viibisid kodus kõik lapsed. Lapsed olid hoolitsetud, hästi riides ja rõõmsad, lastekaitsespetsialistile jätsid nad väga ühtehoidva mulje. Lapsed ja ema rääkisid suvevaheajal veedetud toredatest päevadest rannas, Vembu-Tembumaal ja mujal. Laste sõnul suhtlevad nad vanaemaga hea meelega. Isa juures tahavad käia siis, kui soovivad. Suuremad tüdrukud ütlesid, et ei taha isale oma telefoninumbrit anda, poeg andis teada, et kohtus viimati isaga 27.07.
  2. Eestkosteasutus on seisukohal, et isa taotletav suhtlemiskord ei ole laste huvides. Lähtudes laste arvamustest ei ole mõistlik määrata neid kindlatel kuupäevadel isaga kohtuma, vaid lasta neil suhelda vabatahtlikult. Lähtuda tuleb laste mitte nende vanemate huvidest. Praegu on toiminud kohtuväline kohtumiste suuline kokkulepe hästi osas, mis puudutab puudutatud isikuga V kohtumist. Suuremate laste arvamust ei taha isa arvesse võtta ning süüdistab kohtumiste vähesuses nende ema. Seetõttu on oluline kuulata ära lapsed ja arvestada nende arvamusega. Tulenevalt laste emotsionaalsest ja füüsilisest heaolust ja kolme vanema lapse arvamusest, on eestkosteasutus seisukohal, et laste turvalisus, emotsionaalsed ja füüsilised vajadused on ema juures elades tagatud. Lapsed on piisavalt vanad oma arvamust väljendama ning valima vaba tahte alusel, kas ja kui palju kummagi vanemaga suhelda soovivad. Maakohtu määrus
  3. Harju Maakohus rahuldas 21.11.2017 määrusega avalduse suhtluskorra määramiseks osaliselt. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, v.a laste kulud, mis jäid riigi kanda.
  4. Maakohus määras isale tema lastega suhtlemiseks järgmise korra: - Isa kohtub LL-ga igal paaritul laupäeval ajavahemikul kell 13.00-19.
  5. - Isa kohtub JL ja JL-ga igal paaris laupäeval ajavahemikul kell 13.00-19.
  6. - Isa kohtub LL-ga igal teisipäeval ja reedel kell 18.30-21.
  7. - Jõulud (24.12.-25.12) veedavad LL, JL, JL ja LL paaris aastatel koos emaga ja aastavahetuse (31.12-01.01) koos isaga ning paaritutel aastatel vastupidi. - Emadepäeva veedavad LL, JL, JL ja LL alati emaga ja isadepäeva alati isaga. - Igal koolivaheajal (v.a suvevaheajal ja jõuluvaheajal) veedavad JL, JL ja LL vähemalt 2 päeva koos isaga. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, veedavad lapsed koos isaga koolivaheaja 2 esimest päeva. Jõuluvaheajal veedavad JL, JL ja LL vähemalt 4 päeva koos isaga. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, veedavad lapsed koos isaga jõuluvaheaja 4 viimast päeva. Suvevaheajal viibivad JL, JL ja LL koos isaga 2 nädalat järjest, millise aja lepivad vanemad kokku iga aasta
  8. märtsiks. 6
(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457 - Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult, sh e-kirja või sms teel, nõustunud. - Vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.
  1. Maakohtu hinnangul takistavad vanemate suhted omavahel kokkuleppele jõuda. Kohus asus seisukohale, et selleks, et isa ja laste vahel saaks kiindumussuhe säilida või taas tekkida, on oluline, et isa ja laps õpiksid teineteist tundma ning veedaksid regulaarselt ja sagedasti koos aega. Kohus leidis, et laste elukorralduse stabiilsuse huvides on tulenevalt vanemate ühiste perekondlike suhete puudumisest ühe elukoha olemasolu. Lapsed elavad hetkel koos emaga ning lähtudes laste vanemate omavahelistest suhetest ja nende poolt kohtumenetluses väljendatud seisukohtadest ning tegelikkuses välja kujunenud olukorrast, ei ole tõenäoline, et lastel oleks vähemalt lähiajal võimalik elada ja kasvada koos mõlema vanemaga ühises peres. Lapsed avaldasid kohtumenetluses oma kindla seisukoha, et soovivad ka edaspidi elada ema juures, mida kohus peab põhjendatuks arvestada suhtlemiskorra määramisel. Kohus leidis, et suhtlemiskorra määramisel ei ole tähendust sellel, kumma vanema vanemad on perekonda kooselu ajal rohkem majanduslikult aidanud, mistõttu jättis kohus vastava teabe tähelepanuta.
  2. Kohus asus seisukohale, et perenõustamine annab tulemusi ainult mõlema vanema tõsiseltvõetava soovi korral. Kohus leidis, et kui vanemad ei soovi kooselu jätkata, siis ei ole nende vahel peale laste muud kohustust aktiivseks suhtluseks ning et vanemad peaksid seadma eesmärgiks suhtlemiskorra täitmise.
  3. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama isal aktiivselt suhelda oma lastega, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma lastega tegeleda. Samas on lastel välja kujunenud oma isiklikud seisukohad, millega on põhjendatud arvestada nii kohtul kui laste vanematel. Laste nii kohtus ärakuulamisel kui ka eestkosteasutuse esindajale avaldatud seisukohtade alusel ei pea kohus võimalikuks ja põhjendatuks määrata isa ja laste suhtlemiskorda avalduses taotletud viisil. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja laste poolt kohtule ärakuulamisel avaldatud seisukohti, soosib ja toetab maakohtu määratud minimaalne suhtlemiskord isa ja laste vahelise suhtlemise jätkuvust ja väldib vanema ja lapse sideme katkemist. Kohtu hinnangul peab suhtlemisgraafik vastama eeskätt lapse eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema mitmekesine ning kõige selle juures tuleb toimida lapse huve parimal viisil silmas pidades ja teist vanemat arvestades. Kohus selgitas, et vanematel tuleb lahendada kõik lastesse puutuv viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt laste heaolust ja huvidest.
  4. Kohus asus seisukohale, et kuigi kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt toimub avaldaja ja noorima lapse suhtlemine vanemate kokkuleppel aktiivselt igal nädalal, on põhjendatud määrata selguse mõttes ka minimaalne suhtlemiskord. Kohus pidas 7
(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457 põhjendatuks kaasata noorim laps ka vanemate laste koolivaheaegadel toimuvatele isa ja laste kohtumistele.
  1. Kohus leidis, et isa ja laps ei peaks kohtuma mitte kohtumääruse täitmiseks teatud arvu tunde, kohtumised on vajalikud eelkõige selleks, et säiliks lapse ja vanema vaheline side. Kohus asus seisukohale, et isa ja lapse suhtlemine ning koos veedetud aeg on lapse huvides, mistõttu peavad mõlemad vanemad tegema kõik selleks, et iga lapse kohtumiste tagamine lapse isaga sujuks tõrgeteta ning vanemad peavad vältima oma tunnete esikohale seadmist. Lapse ja isa vahelise läheduse taastamine peab olema vanemate ühiseks eesmärgiks ning sellele aitaksid kindlasti kaasa korrapärased telefonikõned, mille toimumist vanemad käesolevas menetluses ei kinnitanud. Samas peavad mõlemad vanemad hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada lapse suhteid teise vanemaga, mistõttu on lubamatu olukord, mil üks vanem lapse ees teist vanemat halvustab. Kuivõrd lastel on välja kujunenud eitav suhtumine kohtumistesse isaga, on mõistlik hakata lapsi isaga kohtumisteks ette valmistama ja korraldada lastele kohtumised isaga esialgu lühiajaliselt. Kohus ei pea võimalikuks lapsi isaga kohtuma sundida, vaid emal tuleb selleks lapsi veenda ning laste soove tuleb mõistlikult arvestada. Kuivõrd lapsed on elanud koos isaga ühise perena alates sünnist kuni 07.01.2017, siis ei ole lastel takistusi ja isa elukohas on olemas kõik tingimused selleks, et lapsed saaksid seal viibida ja ööbida. Kohus leidis, et lapse ja vanema koos veedetud aeg on igati lapse huvides. Antud juhul on laste emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lastele kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses ja selle täpsustuses palub ema maakohtu määruse tühistada puudutatud isikute II, III ja IV (resolutsiooni p-d 2.1, 2.2, 2.4, 2.5 ja 2.6) suhtes määratud suhtluskorra osas täies ulatuses ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata suhtluskord, mille alusel puudutatud isikud II, III ja IV kohtuvad isaga vabatahtlikult. Puudutatud isiku V osas ema teisipäevaste ja reedeste kohtumiste osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.3) määrust ei vaidlusta, muus osas palub aga maakohtu määruse tühistada.
  3. Laste ema on seisukohal, et maakohtu määrus on vastuolus lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg-ga 1, kuna ei lähtu laste huvidest. Kõik vanemad lapsed kinnitasid, et soovivad elada ema juures ning oli täheldatav vastumeelsus isa külastamise suhtes. Suhtluskorra määramise vastu olid kõik lapsed ning õigusabi korras määratud laste esindaja. Määratud suhtluskord riivab ja sekkub intensiivselt laste ellu, rikkudes nende tavapärast rutiinset heaolu ja sotsiaalset keskkonda. Selline kindel ja küllalti intensiivne isaga kohtumiste rütm mõjub negatiivselt laste heaolule. Suhtluskord lastega ei saa täita neid tühimikke või tegevusetust, mida laste isa on aastate jooksul jätnud tegemata. Seega ei ole kohtu põhjendus õiglane laste suhtes, kuna suhtluskorra määramisel on arvestatud ja soositud ainult isa seisukohti.
  4. Laste ema on kinnitanud, et ei tee takistusi lastel isaga suhtlemisel. Kohtu arvates peaks laste ema veenma lapsi isaga kohtuma. Sellise ebamäärase kohustuse määramine emale 8
(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457 on kohatu ning vastuolus perekonnaseaduse üldpõhimõttega, mille kohaselt mõlemal vanemal lasuvad võrdsed kohustused ja õigused laste kasvatamisel.
  1. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Kohus leidis, et isa ja laps ei peaks kohtuma mitte kohtumääruse täitmiseks teatud arvu tunde, vaid selleks, et isaga kohtumine on lapse õigus ning säiliks lapse ja vanema vaheline side. Samas määras kohus suhtluskorra, mis on vastupidine ülalmärgitule. Kohus möönis, et isa on jätnud aastate jooksul midagi tegemata, kuid arvestamata laste õigusi rahuldas isa poolt taotletud suhtluskorra.
  2. Ei saa nõustuda maakohtuga, et määratud suhtluskord on minimaalne. Sisuliselt sunnitakse lapsi veetma teatud pühi eraldi oma vanemast ja seejuures andmata lastele valikuvõimalusi. Selline kohtu poolt määratud suhtluskorraldus ei arvesta laste emotsionaalset sidusust emaga ning kokkuvõtvalt võib vastumeelse suhtluskorraga kaasneda laste negativism.
  3. Suhtluskorra määramine on väga intensiivne meede, millega sekkutakse laste ja vanema ellu. Suhtluskorra määramine oleks põhjendatav olukorras, kus üks vanematest tõepoolest takistab laste kokkusaamist teise vanemaga. Antud asjas sellist takistavat tegevust laste ema poolt ei ole täheldatud.
  4. Ema on seiskohal, et vanemad lapsed suudavad ise küllalti adekvaatselt, arvestades laste vanust, oma otsuseid vastu võtta. Arvestades vanemate laste selgelt väljendatud soove ja tahet, võib nende tahtevastaselt määratud suhtluskord mõjuda kahjustavalt. Lastel on tekkinud sõpruskond, kellega veedetakse aega nädalavahetustel, puhkepäevadel ja koolivaheaegadel. Nädalavahetustel osaletakse spordivõistlustel ja sünnipäevapidustustel. On vastutustundetu rikkuda ja takistada laste aktiivset sotsiaalset tegevust. Seega igasuguse suhtluskorra määramine vanemate laste suhtes on ebaõiglane. Lastega suhtlemiseks ei pea määrama suhtluskorda. Menetluse edasine käik
  5. Avaldaja ja laste esindaja palusid määruskaebuse jätta rahuldamata.
  6. Eestkosteasutus nõustus määruskaebuse seisukohtadega ja palus määruskaebuse rahuldada.
  7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  8. Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. 9

(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457 37. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada laste ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (

§ 9

lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul ületanud PKS § 143 lg-dest 1 ja 2 ning sama seaduse muudest sätetest tulenevaid diskretsiooni piire. Samuti ei ole ringkonnakohus tuvastanud menetlusõiguse normide olulist rikkumist. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele.

  1. Laste ema palub määruskaebuses muuta maakohtu määratud suhtlemiskorda eelkõige selliselt, et arvestades kolme vanema lapse vanust, võiksid lapsed iseseisvalt otsustada, millal ja kui kaua isaga aega veedavad, määramata kindlaks konkreetseid päevi ja kellaaegu. Sisuliselt palub ema jätta vanemate laste suhtes suhtluskord üldse kindlaks määramata, kuna isa on lastega liialt nõudlik ning maakohtu määratud suhtluskord on liiga intensiivne ja seetõttu laste huve kahjustav. Ema on esile toonud, et vanematel on laste kasvatamisel erinevad seisukohad, samuti erinev suhtumine laste kohustustesse, sh nii koduste tööde tegemisse kui ka treeningutel osalemisse.
  2. Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et suhtlemise korra määramise esmaseks eesmärgiks on tagada eelkõige lahus elava vanemale ja lapsele võimalus säilitada lähedased suhted. Vanema ja lapse vahetu suhtlemise välistamine on põhjendatud üksnes juhul, kui on tõendatud suhtluse kahjulik mõju lastele (LasteKS § 28).
  3. Vastupidiselt määruskaebuse seisukohale, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ükski asjas esitatud tõend ei kinnita, et laste ja isa regulaarsed kohtumised lapsi kahjustaksid. Asja materjalidest nähtub, et vanematel on laste kasvatamise küsimustes kohati erinevad seisukohad. Samas asjaolust, et isa on laste suhtes emast mõnes asjas nõudlikum, ei saa järeldada, et isa ja laste kohtumine ei oleks laste huvides. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ema soovi jätta isaga edaspidise kohtumiste üle otsustamine üksnes lastele. Kohus leiab, et sellist suurt vastutust ei peaks jätma ainult laste kanda. Üle 10-aastaste laste seisukohtadest saab otsuse tegemisel küll lähtuda, kuid tuleb arvestada seda, et lapse tahe praegusel hetkel ei pruugi alati kattuda lapse parimate huvidega pikemas ajalises perspektiivis. On loomulik, et vanemate seisukohad ja otsused ei pruugi olla lastele (eriti teismelistele) alati meelepärased, mistõttu võivad 10

(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457 suhted muutuda aeg-ajalt emotsionaalseteks ja keerulisteks, mis aga ei tähenda, et suhtlemine vanemaga oleks lapsi kahjustav. Ühise hooldusõiguse korral on mõlemal vanemal õigus ja kohustus panustada laste kasvatamisse, laste igakülgse arengu toetamisse ning tervise ja heaolu hoidmisesse. Laste arengule on seejuures oluline nii ema kui ka isa eeskuju. Laste ja isa suhtlemise piiramine ja isa laste igapäevaelust täielikult välja jätmine ei paranda laste ja isa omavahelisi suhteid. Ainult isa ja laste regulaarsel suhtlemisel saab nende vahel püsida (või uuesti tekkida) lähedus- ja kiindumussuhe, milleks isa on näidanud üles omapoolset valmisolekut. Nii isa vastusest määruskaebusele kui ka laste esindaja seisukohtadest nähtub, et isa soovib väga osaleda oma laste kasvatamises.
  1. Määruskaebuses leiab ema, et maakohus on pannud talle perekonnaseaduse üldpõhimõttega vastuolus oleva ebamäärase kohustuse toetada laste ja isa suhtlemist. Ringkonnakohtu arvates on selline etteheide põhjendamatu. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (vt ka nt Riigikohtu 14.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18). Praegusel juhul pole tuvastatud, et ema teeks otseselt takistusi laste ja isa suhtlemisele, kuid samas ema ka ei julgusta lapsi isaga suhtlema ega toeta neid selles. Negatiivse suhtumisega avaldajasse annab ema lastele pigem signaali, et isaga ei peagi suhtlema, kui laps ise seda ei soovi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vanema sellised seisukohad laste parimates huvides.
  2. Kolleegium lisab, et vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada

§ 563järgi sellise kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust.

Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus

§ 563

lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab

§ 563

lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt Riigikohtu üldkogu 17.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 61). TMS § 179 järgi saab kohtutäitur teha täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks, sh võib kohtutäitur kasutada TMS § 179 lg 4 esimese lause järgi lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku vastu jõudu. Samas on viidatud sätet kohtupraktikas tõlgendatud selliselt, et lapsega suhtlemise võimaldamiseks ei saa lapse suhtes jõudu kasutada. Küll saab lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks mõjutada sunnivahenditega nt vanemat, kes on kohustatud võimaldama lapsel kohtu määratud suhtlemise korra järgi teise vanemaga suhelda (vt ka Riigikohtu 29.10.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-95-14, p-d 21-23). 43. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et maakohtu määratud suhtluskord on liiga intensiivne. Kaks korda kuus ühel pärastlõunal ning mõned päevad 11

(12)Tsiviilasi nr: 2-17-10457 koolivaheaegadel isaga koos ajaveetmist ei saa pidada ülemäära tihedaks suhtlemiseks ja laste rutiinset elukorraldust rikkuvaks. Määruskaebuse kohaselt püüab ema kaitsta lapsi liiga intensiivselt laste ellu sekkuva isa eest. Vanemad ongi kohustatud oma laste eest vastutama, nad üles kasvatama ja neid arendama, suunama, toetama ja aitama. Seda kõike saab lapsevanem teha parimal viisil laste igapäevaelus osaledes. Seni, kuni ei ole tõendatud isa poolt lapsi kahjustav käitumine, ei saa ringkonnakohtu hinnangul pelgalt rangemat kasvatusstiili või nõudlikkust pidada sedavõrd lastele ohtlikuks, et isale ei või suhtluskorra kaudu võimaldada määratud mahus regulaarseid kohtumisi.
  1. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kolleegium määruskaebuses esitatud seisukohaga, et vaidlustatud maakohtu määrus on vastuolus laste huvidega. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et maakohus eksis oma järelduste kujundamisel tegelikele asjaoludele hinnangut andes. Laste ema ei ole toonud esile sedavõrd kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid laste huvidest lähtuvalt maakohtust erineva lahendi tegemise.
  2. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.

§ 172

lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium avaldaja ning puudutatud isiku II ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi ning lastele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 46. Kuivõrd puudutatud isik II on 14-aastane, siis on tal kaebeõigus ilma seadusliku esindaja kaasabita (

§ 553lg 1).

Tulenevalt

§ 553

lg 2 alusel teeb ringkonnakohus puudutatud isikule II käesoleva kohtumääruse isiklikult teatavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ulvi Loonurm 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.