Obsah (7)

§ 76§ 75§ 199§ 414§ 63§ 64§ 68

1-12-8320 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-8320 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljov

§ 76lg.

5 alusel allutada Anatoli Jõhvik katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75lg.

1 p. 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Anatoli Jõhviku suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§-le 75 lg-le 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v.a arsti poolt määratud retseptiravimeid); 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

1. Anatoli Jõhvikule määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. Anatoli Jõhvik vabastada määruse jõustumisel.
3. KrMS § 180 alusel mõista Anatoli Jõhvikult välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg. 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Anatoli Jõhvikule eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Anatoli Jõhvikule ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.02.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Jõhviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 12.03.2013.a kohtuotsusega tunnistati Anatoli Jõhvik süüdi

§ 199lg.

2 p. 7, 8, 9 järgi ja karistati teda 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati Anatoli Jõhvik süüdi

§ 414lg.

2 p. 2, § 415 lg. 1 järgi ja karistati

§ 63lg.

1 alusel vangistusega 6 aastat ja 6 kuud.

§ 63lg.

2,

§ 64lg.

1 järgi suurendati Anatoli Jõhvikule mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 7 aasta pikkune 3 vangistus.

§ 68

lg 1 järgi arvati Anatoli Jõhviku kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 20.03.2012.a ja lõpp on 19.03.2019.a. Anatoli Jõhviku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist 3 on arhiveeritud. Vangistuses viibib isik kolmandat korda. Käesolevalt on A. Jõhvik süüdi mõistetud varguste ning lõhkeaine ja - seadeldiste käitlemise eest. Vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale õppis A. Jõhvik ajavahemikul 04.09.2014.a - 04.12.2014.a riigikeelt A1 tasemel. Käesoleval ajal enam õppimisest huvitatud ei ole. Ajavahemikul 28.11.2014.a – 29.01.2015.a osales sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste treening". Oma loomult on isik tagasihoidlik, motivatsiooni ilmnemisel osales aruteludes. Alates 2015.a detsembrist kuni 2017.a veebruarini oli hõivatud abitöölisena majandustöödel. 2017.a oktoobris toimus psühholoogiline nõustamine teemal vajadus järgida ühiskonnas kehtivaid õigusakte ja kehtestatud reegleid läbi toimepandud kuritegude analüüsi. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus: 28.07.2017.a - 5 ööpäeva kartserit 3-kuulise katseajaga sigarettide valdamise eest selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas. Põhihariduse omandas

1. keskkoolis, edasi õppis
2. KKK-s. On läbinud Töötukassa kaudu arvutikoolituse. Isiku sõnul tal alkoholi kuritarvitamisi ei ole olnud. Ametlikud andmed alkoholi kuritarvitamise kohta vanglal puuduvad, kuriteod toime pandud kainena. Seoses pika vangistusega võib täheldada isiku käitumises ja hoiakutes kriminaalseid hoiakuid. Samas eelmise karistuse kandmise ajal vabastati isik samuti vanglast ennetähtaegselt ja allutati käitumiskontrollile. Kriminaalhoolduse läbis rikkumisteta. A. Jõhviku sõnul on ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Vangla iseloomustuse kohaselt on Anatoli Jõhvik introvertne, emotsionaalselt jahe, valdavalt hea enesekontrolliga. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 23%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Anatoli Jõhviku kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava isiku lähedasteks on tema õde Xxxxja elukaaslane Xxxx. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kinnipeetava sõnul on ta töötanud valdavalt autojuhina. Enne vangistust ei töötanud, sai invaliidsuspensioni. Pärast vabanemist on A. Jõhvikul kindel elukoht aadressil Xxxx, Tallinnas. Korter on heas seisukorras. Kinnipeetava elukaaslane töötab raamatupidajana ja on nõus teda materiaalselt toetama seni, kui kinnipeetav leiab endale tööd. Peale vabanemist kindel töökoht puudub. Anatoli Jõhvik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht, soovib koheselt minna ka Töötukassasse. Uusi kuritegusid toime panna ei kavatse. Kaitsja leidis, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Karistuse eesmärk on saavutatud. Risk uue kuriteo toimepanemiseks on madal. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Anatoli Jõhviku vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. 4 Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et Anatoli Jõhviku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Anatoli Jõhviku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab asjaoluga, et Anatoli Jõhvik on temale mõistetud karistusest ära kandnud ligi 6 aastat vangistust. Isik on vangistuses tegelenud resotsialiseeruva tegevusega: vastavalt täitmiskavale õppis ajavahemikul 04.09.2014.a - 04.12.2014.a riigikeelt A1 tasemel. Ajavahemikul 28.11.2014.a – 29.01.2015.a osales sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste treening". Alates 2015.a detsembrist kuni 2017.a veebruarini oli hõivatud abitöölisena majandustöödel. 2017.a oktoobris toimus ka psühholoogiline nõustamine teemal: „vajadus järgida ühiskonnas kehtivaid õigusakte ja kehtestatud reegleid läbi toimepandud kuritegude analüüsi“. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid nimetatud üleastumine on kergemat laadi. Seoses pika vangistusega võib täheldada küll isiku käitumises kriminaalseid hoiakuid, kuid neid saab kinnipeetav muuta läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. A. Jõhvikut positiivselt iseloomustab kindlasti teadmine, et eelmise karistuse kandmise ajal vabastati isik samuti vanglast ennetähtaegselt ja allutati käitumiskontrollile, mille ta läbis rikkumisteta. A. Jõhviku sõnul on ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 23%, mis on madalalad riskinäitajad. Kohtu hinnangul annaks tingimisi ennetähtaegne vabastamine A. Jõhvikule taasühiskonnastamise põhimõtteid ja tegevuskavasid järgides kriminaalhooldusel olles parema resotsialiseerumisvõimaluse ning selle läbi omandatud teadmiste kinnistamise ühiskonnas kriminaalhooldusametniku nõustamise ja järelevalve teostamise abil. Samuti võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada A. Jõhviku üle käitumiskontrolli ning teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vabanemisel on Anatoli Jõhvikul olemas kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik, mis on vabastamise aluseks olevad positiivsed eeldused. Kindel töökoht küll puudub, kuid A. Jõhvik soovib vabaduses koheselt tööle asuda ning pöörduda selleks Töötukassa poole. Seega on isik igati motiveeritud tööd leidma, olenemata osalisest töövõimetusest. Anatoli Jõhvik saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja selle kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Seejuures saab katseajal hinnata A. Jõhviku püüdlusi oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused, asunud paranemise teele ning edaspidises elus võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/