lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse E isa, kohustatud teda ülal pidama. Pärnu Maakohtu 25.02.2010 otsusega kohustati hagejat tasuma elatist kostja ülalpidamiseks 3500 kr ehk 223,69 eurot kuus. Hageja leiab, et ta on võimeline tasuma igas kuus kostjale elatist 100 eurot, kuna on töötu, sissetulek 300-400 eurot kuus, tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja võtab hagi õigeks. Kostja sooviks, et hageja tasuks elatise võlgnevust 10 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja kohustub tasuma kostja ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus. Kohus selgitab, et käesolevas menetluses ei ole võimalik kohustada hagejat tasuma kostjale elatise võlgnevust. Kohtuotsuse vormistamisel on kohus juhindunud
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 sätestab, et poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korra kui poole menetluskulud.
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulude jätmine hageja kanda on ebamõistlik. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.