Obsah (6)

§ 1043§ 127§ 30§ 1045§ 132§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5444 Tsiviila

) § 1045 lg-le 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kostja märgib, et LS § 33 lg 2 p-i 8 eesmärk ei ole kaitsta hageja kutsetegevust taksoteenuse osutamisel. Kostja leiab, et ta ei ole vastutav

§ 1043

alusel ning seetõttu ei saa hageja tugineda ka

§ 127

lg 1 sättele, kuna

§ 127

lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lisaks ei nõustu kostja hageja seisukohaga, et 09.03.2017 saadetud elektronkirja näol on tegemist võlatunnistusega. Maakohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 2
2. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 18.10.2016 toimus Tallinnas Tondi K-Rauta ja Tammsaare tee 47 vahelisel teelõigul hageja ja kostja poolt juhitud sõidukite (hageja sõiduk numbrimärgiga xxxx, kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx) vahel liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja (tl 6). Hageja nõuab kostjalt asja kahjustamisest tuleneva varalise kahju hüvitamist.
3. Esmalt märgib kohus, et hageja nõude aluseks ei ole

§-st 30 tulenev võlatunnistus. Pooled on suhelnud elektronkirja teel, kus kostja selgitab, et ta ei keeldu maksmisest, kuid tal ei ole vaba raha (tl 18-23 pöördel). Samuti on kostja tasunud hagejale 10 eurot (tl 55). Vaatamata sellele ei ole võlatunnistusest tuleneva nõude eeldused täidetud, sest kostja ei tunnista sõnaselgelt hagis nõutava kohustuse olemasolu ning

§ 30

lg 2 järgi peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 järgi peab kirjaliku vormi puhul tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. 6. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (

) § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja ei vaidlusta, et oli liiklusõnnetuse põhjustajaks ning selle tagajärjel sai kahjustada hageja juhitud sõiduk. Kostja teo õigusvastasuse aluseks saab olla

§ 1045

lg 1 p 5 ja p 7, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus on nõude võimalikku kvalifikatsiooni menetlusosalistele selgitanud (vt 07.06.2017 elektronkiri, tl 50). 7. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 127

lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 8. Hageja nõuab kostjalt asendussõiduki kulutusi 665 eurot.

§ 132

lg 4 kohaselt kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Hageja on tõendanud, et kasutas sõidukit taksoteenuse osutamiseks ning rentis asendussõidukit perioodil 20.10.-18.11.2016 tasu 675 euro eest (tl 14-15 pöördel). Kostja on sellest tasunud 10 eurot. 9. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele

§ 1045lg 1 p 5 alusel, sest hageja ei ole sõiduki omanik.

Hageja on sõiduki rentnik (tl 8-11). Omandiõiguse sisu hulka kuulub omaniku õigus tema omandis olevat asja vallata ja kasutada ning omandi rikkumise tagajärjeks võib olla kahjustatud asja kasutusvõimaluse kaotus. Asja valdaja nimetatud alusel kahju hüvitamist nõuda ei saa. 10. Samas on hageja tuginenud kaitsenormi rikkumisele (

§ 1045lg 1 p 7).

Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 1 järgi juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või 3 ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid (LS § 33 lg 2 p 8). Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. 11.

§ 1045

lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (

§ 127lg 4).

Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 12. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 10.03.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja viivise nõue on

§ 113lg 1 ja Ts

MS § 367 alusel õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sissenõutavaks muutunud viivis on 16,76 eurot. Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
2. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot. Hageja nõuab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskuludelt viivist. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4