← Eesti

3-18-53/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-53 Haldusasi V.R. esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada V.R. esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt.
  3. Peatada Viru Vangla
  4. detsembri
  5. a käskkirja nr 6-3/1246-1 täitmine alates
  6. jaanuarist 2018 kella 12.00 kuni
  7. jaanuarini 2018 kella 12.
  8. Viru Vangla
  9. detsembri
  10. a käskkirja nr 6-3/1246-1 täitmise jätkamine on lubatud pärast
  11. jaanuari
  12. a kella 12.
  13. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Viru Vangla
  15. mai
  16. a käskkirjaga nr 6-2/427-1 määrati kinnipeetav V.R. tööle majandustööde abitööliseks, II üksuse üldkasutatavate ruumide koristajana.
  17. Viru Vangla
  18. detsembri
  19. a käskkirjaga nr 6-3/1246-1 tunnistati kaebaja süüdi kahes teos vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 alusel: 1) V.R. karistati
  20. novembril 2017 toime pandud rikkumise eest süüdi ja talle määrati karistuseks 35 ööpäeva kartsa; 2) V.R. karistati
  21. detsembril 2017 toime pandud rikkumises süüdi ja talle määrati karistuseks 35 ööpäeva kartsa. Kartserikaristus pöörati täitmisele
  22. detsembril
  23. a.
  24. V.R. esitas
  25. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  26. detsembri
  27. a käskkirja nr 6-3/1246-1 täitmise peatamiseks. V.R. põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust järgmiselt. 1) Kartserikaristus pöörati täitmisele kohe pärast eelneva kartserikaristuse lõppu. Kaebaja on kartseris viibinud juba aasta aega. Kartserirežiimile tuleb teha paus. 2) Viru Vangla on jätnud tähelepanuta psühhiaatri poolt pandud diagnoosid, hinnangud ning soovitused. Kaebaja tervislik seisund on järjepidevalt halvenenud. Kaebajal oli varasemalt diagnoositud mõõdukas depressioon, kuid alates
  28. juulist 2017 on diagnoositud rasked stressireaktsioonid (tl 19-20). Kaebajal on
  29. septembril 2017 diagnoositud raske depressioon (tl 19 pöördel). 3) Vastustaja oleks pidanud enne distsiplinaarkaristuse määramist laskma põhjalikult üle kontrollida kaebaja tegeliku tervisliku seisundi ning tuvastama, kas kaebaja seisund võimaldas koristaja tööülesandeid täita. Vaidel on perspektiiv. 4) Ühe kartserikaristuse pikkus ei tohiks ületada täiskasvanutel 14 ööpäeva. Samuti ei tohiks üksikvangistust ekspertide arvates kunagi kasutada psüühikahäiretega kinnipeetavate puhul, kuna neil võib üksikvangistus vallandada psühhoosi, mis suurendab enesevigastamise ja enesetapu sooritamise riski (õiguskantsleri
  30. oktoobri 2016.a arvamus nr 6-1/161019/1604041 kartserikaristuse maksimaalse pikkuse kohta). 5) Risk kaebaja tervisele suureneb iga üksikvangistuses veedetud päevaga, mistõttu tuleb käskkirja täitmine peatada.
  31. Viru Vangla teatas
  32. jaanuaril 2018 vastuses, et V.R.le eelmise käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmine lõppes
  33. detsembril 2017 kell 12.20 ning
  34. detsembri
  35. a käskkiri nr 6-3/1246-1 pöörati täitmisele kohe. Seega kinnipeetav vahepeal tavarežiimil ei viibinud. KOHTU SEISUKOHT
  36. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. EÕK määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
  37. Kohtu hinnangul on EÕK taotlemine lubatav. Kaebaja palub peatada Viru Vangla
  38. detsembri
  39. a käskkirja nr 6-3/1246-1 täitmine, millega määrati kaebajale kartserikaristus. V.R. on esitanud vanglale vaide vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tl 12-17).
  40. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on V.R. kartserikaristuste kandmisel kartseris viibimise ajavahemikud liiga pikad. Taotleja leiab, et kahjustatakse tema tervist ning alandatakse inimväärikust, kuivõrd tal esinevad terviseprobleemid, millega Viru Vangla ei arvesta. Vangla oleks pidanud vahetult kontrollima, kas kaebaja on võimeline kartserikaristust kandma.
  41. Kohtule teadaolevalt on V.R. karistatud korralduse asuda koristajana tööle täitmata jätmise eest kahekümnel korral kartserisse paigutamisega. V.R. on kartseris viibinud aasta aega, v.a
  42. aprillist kuni
  43. aprillini 2017, mil kaebaja viibis 6 ööpäeva tavarežiimil. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla
  44. detsembri
  45. a käskkiri nr 6-3/1246-1 pöörati täitmisele
  46. detsembril 2 2017 koheselt pärast eelmise käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse kandmist (vt määruse p 4).
  47. Vangistusseadusest ei tule piirangut, kui kaua võib kinnipeetav järjestikku erinevate käskkirjade alusel määratud karistuste kandmisel kartserirežiimil viibida. Samas ei saa sellest järeldada, et uute rikkumiste toimepanemisel viibibki kinnipeetava üksnes kartserirežiimil. Selleks, et uute rikkumiste korral määratud kartserikaristused kogumis ei muutuks ülemääraseks, tuleb enne uue karistuse täitmisele pööramist lasta kinnipeetaval viibida mõistlik aeg nn tavarežiimil. Viimati märgitut eriti olukorras, kus kinnipeetav on eelnevalt pikka aega juba viibinud kartserirežiimil. Režiimi muutus on vajalik, et vältida nn kartsarežiimiga kaasnevate tagajärgede kasvamist üle kehaliseks ja hingeliseks valuks. Taotlusele lisatud tõenditest nähtub, et taotleja tervislik seisund on kartserirežiimil viibides halvenenud. Taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et arst L. Ermos on kaebaja tervisekaarti märkinud otsusena mh anda paus kartserirežiimile (ravilugu nr 248, tl 20). Kuigi kaebaja terviseseisundit on jälgitud ja hinnatud erinevatel aegadel, ei ole lihtsalt terviseseisundi hindamine aga piisav väga pikka aega kestva kartserikaristuste kohaldamise korral.
  48. Kohus ei võta praeguse esialgse õiguskaitse lahendamisel seisukohta kaebuse perspektiivi osas. Siiski märgib, kohus, et esitatud dokumentidest võib järeldada, et V.R. on kinnipeetav, kes süsteemselt keeldub täitmast vanglaametniku korraldusi asuda koristajana majandustööle. Kinnipeetav on selgitanud, et tal on omad tõekspidamised ja arusaamad töökorraldusest Viru Vanglas ja nendest ta taganeda ei kavatse (ravilugu nr 253, tl 19 pöördel). Kinnipeetav ei saa ise vanglarežiimi kehtestada, vaid tal on kohustus kehtivaid korraldusi täita ja nendele alluda. Allumiskohustuse täitmata jätmise eest vangla poolt tegutsemata jätmine tooks kaasa ohu vangla julgeolekule. Kinnipeetaval endal on võimalus režiimiküsimus lahendada, kui ta asub täitma vangla seaduslikke korraldusi. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Praegusel juhul ei ole vanglaarst teinud kindlaks, et V.R. tervis ei võimalda majandustöid teha.
  49. Kohus peab käesolevas asjas oluliseks kartserirežiimil kinnipidamise järjestikust kestust, mis on arvestades varasemaid perioode praeguseks ajaks muutunud pikaks. Arvestades kartseris viibimiste kestust ja kaebaja terviseseisundit, on kohtu hinnangul põhjendatud esialgse õiguskaitse osaline kohaldamine.
  50. Kohus rahuldab V.R. esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatab Viru Vangla
  51. detsembri
  52. a käskkirja nr 6-3/1246-1 täitmise alates
  53. detsembrist 2018 kella 12.00 kuni
  54. detsembrini 2018 kella 12.
  55. Pärast seda on vanglal võimalik jätkata kartserikaristuste täitmist. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.