) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on elatise nõude kehtestatud kuupalga alammääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest õigeks võtnud. Seega kuulub elatise väljamõistmise nõue rahuldamisele. Ja elatis kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamisest s.o alates 02.02.2017.a. 2
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi xxxx.a kuni 01.02.2017.a 1095 eurot, mis on arvestatud tulenevalt kehtinud miinimumelatise suurusest, millest on maha võetud kostja poolt tasutud elatis. Vaidlust ei ole, et osaliselt on kostja last ülal pidanud ja tasutud elatise on hageja nõude esitamisel juba tasaarvestanud. Kostja on väitnud, et on last toetanud ka suuremas ulatuses, kuid väiteid tõendanud ei ole. Kostja väite, et on oma kuludega teinud remonti poja ema korteris, jätab kohus arvestamata. Kuigi asjaolus vaidlust ei ole, toimus see enne lapse sündi, seega ei ole seotud lapse ülalpidamisega. Kuna lapse vanemad elasid nimetatud korteris ühise perena ca 7 aasta jooksul, siis ei saa lugeda remondi tegemist kostja poolt oma elukohas tulevase lapse toetuseks. Nõue tagasiulatuva elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.