3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Argo Taalkise keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Argo Taalkis käitumiskontrollile kestusega 24 (kakskümmend neli) kuud, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 21, 4, 7 alusel määrata Argo Taalkisele katseajaks järgmised lisakohustused: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).
lg 2 p 2 järgi ja karistatud 3 aasta vangistusega.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistus 28.08.2013 Pärnu Maakohtu mõistetud karistuse ära kandmata 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumi eest mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
01.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Argo Taalkise isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul 19% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul 0%. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla tulenevalt keskmisest riskitasemest. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on esimest korda ja § 184 eest. On narkootikume proovinud, kuid ei olnud tarbija. Terve karistuse vältel on töötanud pesumajas. Sotsiaalprogrammide läbimist ei ole peetud vajalikuks. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Elama läheks ema juurde. On veel ka alaealine laps, kelle tahab tema soovil enda juurde elama võtta. Hetkel kasvatab teda emapoolne vanaema. Lapse emal on Paide Maakohus 2015 hooldusõiguse ära võtnud. Lapse ema oli 2015 aastal 11 kuud Jämejalas võõrutusravil ning hetkel on elu korda saanud. Seda, kas suhted taastatakse, näitab aeg. Vabanedes on kavas minna sõbra firmasse tööle ja sissetulekuna on ka pension. On määratud puue psühhiaatri poolt ning vangistuse jooksul on ka probleemid neerude, silmade ja liigestega. Neeruprobleemid tingis asjaolu, et talle anti valesid ravimeid. Enam ei lähe kuritegulikule teele kiiret raha teenima. Õpetas vangla ning isik kinnitas, et ka asjaolu, et alaealine tütar viibis psühhiaatrilisel ravil Mustamäe haiglas tänu tema ja ema tegevusele, tegi asjad selgeks. Samuti märkis kinnipeetav, et on oma ema ainuke laps ning kõigest hoolimata on ta kinnipeetavat kogu karistuse vältel toetanud. Ei tea, kuidas heastada lähedastele tehtud kahju. On kindel, et ei lähe kuritegelikule teele enam, et mitte põhjustada kannatusi lähedastele. Sõpru kinnipeetaval enda hinnangul ei ole, ainukesed kellega läbi käib on vanad klassivennad. Kuriteokaaslastega ei suhtle. Kaitsja leiab, et kinnipeetaval on ära kantud küllatki pikk aeg ja vangla toetab isiku vabastamist. Ta on ennast hästi üleval pidanud, ei ole distsiplinaarkaristusi. Ta on aru saanud, et vanglas viibimine on karistus ja ta ei suhtu sellesse üleolevalt. Karistuse eesmärgi on ta juba algusaastatel saavutanud. Vangla dokumentidest ei nähtu, et oleks oht narkootikumide tarvitamisele. Tervisega on probleeme ja sellega tuleb tegeleda ja vabaduses on seda parem teha. See on ainuke garantii, et ta saaks tööd teha ja ema aidata, samuti aidata last. Taalkis ise ütleb, et ta ei tea, kuidas ta lapsele selle kõik heastab ja kaitsja loodab, et laps on vanema juures saanud oma tervisele tasakaalu. Praegu jääb mulje, et lapse isa saab vähemalt aru, mis lapsega toimub, ei tea kuidas on emaga. Kinnipeetav on vanglas tööl käinud ja see kõik viitab sellele, et ta saab vabaduses hakkama. Ei nähtu ühtegi asjaolu, mis näitaks, et ta ei suuda käia tööl või ei saa täita jalavõruga kaasnevaid nõudeid. Kaitsja palub isik vabastada. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Argo Taalkise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Argo Taalkise tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu käitumine vangistuses olnud korrektne. Isik omab krooniliste haiguste tõttu 80% töövõimetust. Isiku puhul on positiivne, et ta osaleb vangla tööhõives. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Isiku varasemas käitumises pole vägivaldsust täheldatud. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja asjaolu, et isik sooritas kuriteo katseajal ning tegemist on juba teise narkokuriteoga. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Argo Taalkise tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Argo Taalkise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Argo Taalkise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Argo Taalkis kannab käesolevalt liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Argo Taalkis kandnud temale mõistetud karistusajast ära pisut üle 2 aasta ja 11 kuu, so üle 1/2. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.