← Eesti

2-16-12597/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12597 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada hagi osaliselt.
  3. Mõista Xxxx välja Xxxx kasuks alates
  4. augustist 2016 igakuiselt elatis 110 eurot. Elatis on välja mõistetud kuni Xxxx täisealiseks saamiseni, s.o
  5. juulini
  6. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda Xxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxx selgitusega „elatis“, märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud.
  7. Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 2-16-12597 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
  8. xxx soovib
  9. augustil 2016 esitatud ja
  10. oktoobril 2016 täpsustatud hagis Xxxx vastu elatise 300 eurot kuus väljamõistmist kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eelnev menetlus
  11. Kuivõrd kostja ei vastanud esitatud hagile, tegi kohus
  12. novembril 2016 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi täies ulatuses.
  13. Kostja esitas
  14. detsembril 2016 kaja. Kostja märkis vastuses hagile, et ta ei ole võimeline oma majandusliku seisundi tõttu tasuma elatist rohkem kui 100 eurot kuus. Samuti märkis kostja, et asi on võimalik lahendada kompromissiga.
  15. Hageja märkis
  16. jaanuaril 2017 kohtule edastatud menetlusdokumendis, et pakub kompromissina välja 150 euro suuruse elatise saamise. Samas on hageja teavitanud, et kui tuleb mõni teine kompromissivariant, siis antakse sellest kohtule kirjalikult teada.
  17. Kohus rahuldas
  18. jaanuaril 2017 kostja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas kostja täielikult 200 euro suuruse kautsjoni tasumisest.
  19. Kohus rahuldas
  20. jaanuaril 2017 esitatud kaja ja taastas menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
  21. Kohus
  22. jaanuari
  23. a kirjaga kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss 110 euro suuruse elatise tasumiseks. Sama ettepanekut kordas kohus
  24. veebruari
  25. a kirjas.
  26. Hageja seaduslik esindaja on kohtu kirja kätte saanud
  27. märtsil 2017 ja kostja on kohtu kirja kätte saanud
  28. aprillil
  29. Pooled ei ole kohtule vastanud ega ka muud moodi asja vastu huvi tundnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  30. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha lahend, kuivõrd pooled on kohtumenetlusest teadlikud, kuid ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt ning on venitanud seetõttu kohtumenetlus (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Hagiavaldus on kohtusse esitatud alaealise Xxxx ülalpidamiseks. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et Xxxx vanemad on eiranud kohtumenetluses kohtu antud korraldusi, tuleb hageja huvides elatis välja mõista.
  31. Kohtu hinnangul on võimalik välja mõista 110 euro suurune elatis, kuivõrd kohus on
  32. veebruari
  33. a kirjas pooltele teinud ettepaneku sõlmida selles summas kompromiss, kuid pooled on kohtu ettepanekule jätnud reageerimata.
  34. Vastuses hagiavaldusele on kostja märkinud, et tal on veel kaks last (ühe sünnitunnistusel ei ole kostjat lapse isana märgitud) ning tema sissetulek on ca 450 eurot juhutööde eest. Kohus 2

(3)2-16-12597 arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt
  1. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 ja
  2. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09).
  3. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p 1 järgi on käesoleval aastal üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 130 eurot kuus. Kohus järgib käsitlust, et elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jäävad rahalised vahendid osutuvad oluliselt väiksemaks toimetulekupiiri määrast.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  5. Asjaolude võimaliku muutumise korral saavad nii elatise saamiseks õigustatud isik (hageja) kui ka kohustatud isik (kostja) pöörduda kohtusse elatise summa muutmise nõudega (vt nt Riigikohtu
  6. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16). Menetluskulude jaotus
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.