MS § 4261, 432, 384, 387 RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Jepini suhtes käitumiskontroll kohaldamata. pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgne Välja mõista Aleksei Jepinilt menetluskuluna riigituludesse 87,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Luminor Bank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Aleksei Jepin, 1-12-9222, menetluskulud“. 1 2 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister kasuks 87,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt süüdimõistetu Aleksei Jepini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Aleksei Jepinile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 22.01.2018 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Jepini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Aleksei Jepin kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 01.02.2013 kohtuotsusega nr 1-12-9222 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2008.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 2 aastat 3 kuud võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 5 aastat ja 11 kuud.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2012.a. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Aleksei Jepini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist pikkusega 12 kuud. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et vabanedes tal Eestis elukohta ei ole, kriminaalhooldaja on seda kontrollinud ja ta läheb elama xxxx, emaga on konflikt ja ema teda enda juurde elama ei võta. Xxxx pakub aga sõber farmis tööd ja võimalust seal ka elada. Prokurör on seisukohal, et kuna Aleksei Jepinil puudub elukoht, siis ei ole võimalik tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuigi eeldused on täidetud. Prokurör palus kohtul jätta taotlus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kaitsja nõustus prokuröri taotlusega ja lisas, et isikul on broneeritud lennupilet xxxx 31.03.2018 ja Eestis elukoha puudumise on kinnitanud ka vangla. Kirjalikult on töökoha olemasolu garantiikirjaga kinnitanud xxxx ja selle kohaselt saab Aleksei Jepin seal tööle asuda xxxx. 2 3 Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Aleksei Jepini suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Aleksei Jepini puhul on
lg 1 kohaldamise formaalsed eeldused täidetud: Aleksei Jepin kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 01.02.2013 otsusega
lg 2 p 1,2 järgi mõistetud karistust 3 aastat 8 kuud vangistust; ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 26.03.2018, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses; Aleksei Jepinit on ka enne käesoleva karistuse aluseks olnud kuriteo toimepanemist karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega (Harju Maakohtu 17.12.2008 otsus kriminaalasjas 1-08-14735). Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus süüdimõistetu isikut, tema võimalusi vabanemisel ning käitumist karistuse kandmise ajal. Vangla informatsiooni kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod olnud eriliigilised. Viimased kaks kuritegu on seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Eelmisel korral kasvatas isik kanepit, käesolev karistus on mõistetud amfetamiini vahendamise eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on kinnipeetav osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel. Ta on omandanud riigikeele A1-tasemel ning alustanud ka riigikeele A2-taseme õpinguid, kuid ei lõpetanud neid. Ajavahemikus 09.09.201308.03.2014 oli kinnipeetav vormistatud vangla majandustöödele koristajaks, kuid reaalselt tööle ei asunud ta kordagi. Isik on mitme aasta jooksul regulaarselt vestelnud kriminaalhooldusametnikuga arendamaks sotsiaalseid oskusi, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“.Kinnipeetaval on 54 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel garanteeritud töökoht Eestis puudub, küll aga on töökoha olemasolu garantiikirjaga kinnitanud xxxx ja selle kohaselt saab Aleksei Jepin seal tööle asuda xxxx. Positiivses suunas toetav sotsiaalvõrgustik Eestis Aleksei Jepinil puudub - isa on surnud, õdesid-vendi pole, emaga ei suhtle, kaks abielu on lahutatud, endiste abikaasadega suhted on katkenud. Samas kuuluvad aga tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud. Kaasosalistega toime pandud kuriteod viitavad isiku mõjutatavusele. 3 4 Ka oli Aleksei Jepinil enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega, teda on karistatud ka sõiduki joobes juhtimise eest. Kinnipeetava enda sõnul suudab ta nüüd alkoholist hoiduda. Vangla iseloomustuse kohaselt ei mõista Aleksei Jepin teiste inimeste seisukohti, samas on omades äärmiselt kindel. Püüab lahendada probleeme verbaalselt, kuid süstemaatiline korrarikkumine vanglas viitab isiku impulsiivsusele. Kui varasemalt on ametnikesse suhtunud negatiivselt, siis viimasel ajal on üles näidanud minimaalset huvi koostöö vastu. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele, kuna oma majandusliku heaolu saavutamiseks/tagamiseks on Aleksei Jepin valmis kaasa aitama narkootiliste ainete levikule. Majanduslike raskuste saabumine vabaduses on aga tõenäoline, kuna isikul on tasumata võlgasid 1154,99 eurot, vabanemisfondis on ainult 41,80 eurot ja vabakasutuskontol raha ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksei Jepini puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema isikust, majanduslikust olukorrast, alkoholi võimalikust tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest ning suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et Aleksei Jepin vajaks siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Vabanemisjärgselt puudub Aleksei Jepinil aga Eestis elukoht. Antud asjaolu on tuvastatud juba Viru Maakohtu 10.10.2017 määrusega asjas 1-12-9222. Aleksei Jepinile pakuvad tema endised tuttavad elu- ja töökohta xxxx ning xxxx. 31.03.2018 on reserveeritud lennupilet marsruudil xxxx. Kuna Aleksei Jepini tutvusringkonnas Eestis on paljud kriminaalkorras karistatud isikud, siis soovib Aleksei Jepin edaspidi vältida nendega suhtlemist ja selleks soovib ta Eestist ära kolida. Aleksei Jepinil on tuttavad xxxx ja xxxx, kes pole kuritegevusega seotud ja Aleksei Jepin soovib pärast vabanemist alustada xxxx või xxxx nn „uut elu“, vabaneda kuritegelikust minevikust ja teenida elatist ausa tööga. Oma uueks elukohaks on kinnipeetav märkinud xxxx. Riigikohus on lahendis 3-1-1-45-16 (30.05.2016) asunud seisukohale, et elukoha puudumisel ei ole võimalik isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Samuti ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.
lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule ning
lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksei Jepini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.