) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 2
lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et ei soovi esitada võlgadest vabastamise taotlust. Võlgnik on nõus, et kohus lõpetab menetluse. Arvestades, et võlgnik ei soovi esitada võlgadest vabastamise taotlust, ei pea kohus vajalikuks võlgnikku vande all ärakuulata. Võlausaldaja I ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja I ei soovinud olla ärakuulatud kohtuistungil. Vastavalt
lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Viru Maakohtu 11. detsembri 2012 määruses on kohus võlgnikule selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses (t.l.-149-158, kd I). Kohus tuvastas, et Maksu ja Tolliameti andmetel töötas võlgnik alates 2014 aastast ajutiselt; alates 2016 aastast töötab võlgnik kogu aeg ja saab igakuiselt töötasu (t.l.-122, kd II). Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt saab ta töötasu 2016/2017 aastal keskmiselt 400 eurot kuus (t.l.-130-145, kd. II). Kuid menetluse kestel ei ole võlausaldajatele ühtegi makset tasutud. Võlgnik teatas kohtule, et ise ei soovi võlgadest vabastamist (t.l.-158-159, kd II). Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud
lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi, kuna võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kuivõrd võlgnik ei ole tasunud ühtegi makset nõude katteks, samuti teatas võlgnik kohtule, et ta ei soovi võlgadest vabastamist, puuduvad alused isiku kohustustest vabastamiseks ja tuleb keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Arvestades, et võlgnik ei soovinud esitada kohtule võlgadest vabastamise taotlust ja kohus omal algatusel tuvastas, et on alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata, puudub kohtul vajadus anda sisulist hinnangut võlausaldaja I taotlusele võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus jättis võlgnik kohustustest vabastamata ja sellega on võlausaldaja I taotlus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks rahuldatud. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.