2-14-56622/204

printi RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-14-56622 Otsuse kuupäev Tartu,

1. märts 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsus Asja läbivaatamise kuupäev
4. veebruar
5. a, kirjalik menetlus
6. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kolleegium leiab, et kohtud kohaldasid valesti TsÜS § 158 lg-t 2, kui leidsid, et kuna tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud otsused ja kohtuväline kompromiss hõlmasid hageja varalist kahju kuni
7. detsembrini 2012, ei katkestanud need perioodil 2013–2016 tekkinud kahju hüvitamise nõude aegumist. 16.
8. Kohtud viitasid põhjendatult, et kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei saa perioodiliste maksete korral eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (vt Riigikohtu
9. detsembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p 20.1;
11. novembri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, p 13). Kolleegium on varasemas praktikas aga selgitanud, et see tähendab, et perioodiliste maksete korral võib eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustas kostja hageja nõuet makstust suuremas ulatuses. Seega saab eeldada, et ulatuses, milles kostja maksis hagejale hüvitist, tunnustas ta hageja nõuet ning selles osas võib hagi aegumine olla katkenud ja uuesti alanud ajast, mil kostja maksete tegemise lõpetas (vt Riigikohtu
13. detsembri
14. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p-d 20.1–20.2). 16.
15. Praeguses asjas tuvastas maakohus, et kohtuvälise kompromissiga tunnustasid kostjad oma kohustust hüvitada hagejale kuni
16. detsembrit 2012 puudutav varaline kahju. Seega oli hageja nõude aegumine kolleegiumi hinnangul vähemalt mingis ulatuses katkenud ning hageja nõue ei saa olla tervikuna aegunud. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, millises ulatuses kostjad hageja nõuet kohtuvälise kompromissiga tunnustasid. Vastavas ulatuses katkes ka hageja nõude aegumine. Kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et kohtuvälise kompromissi kohaselt tasusid korteriomanikud (sh kostjad) hagejale hüvitist tegelike kulutuste järgi, saab hageja nõude aegumine 2-14-56622 olla katkenud tegelike kulutuste ulatuses, st hageja saab ka edasiulatuvalt nõuda kostjatelt hüvitist tegelike kulutuste suuruses. Muu hulgas selgitab kolleegium, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et VÕS § 130 lg 1 mõtte kohaselt saab kannatanu nõuda tervise kahjustamisest või kehavigastuse tekitamisest tekkinud kulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, s.t kalkulatsiooni alusel (vt Riigikohtu
17. oktoobri
18. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-12837, p 11.3). Lisaks on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et kulutuste hüvitamise nõuet ei saa rahuldada viisil, et kostjaid kohustatakse hagejale hüvitama kulutused arvete alusel, kuna sellisel viisil nõude rahuldamisel ei oleks kohtuotsuse resolutsioon täidetav (vt Riigikohtu
19. oktoobri
20. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-12837, p 12). Kui kostjad tunnustasid kohtuvälise kompromissiga hageja nõuet üksnes osaliselt (kahju oli tegelikkuses suurem, kui nimetatud kompromissi alusel hagejale tasuti), saab eeldada, et ulatuses, milles kostjad maksid hagejale hüvitist, tunnustasid nad hageja nõuet ning selles osas saab hagi aegumine olla katkenud ja uuesti alanud ajast, mil kostjad maksete tegemise lõpetasid. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustasid kostjad hageja nõuet makstust suuremas ulatuses. Jaak Luik Henn Jõks Villu Kõve 2