lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on ORICA EESTI OSAÜHINGU hagi pankrotihaldur Anne Tammeri vastu nõude tunnustamiseks Altranet OÜ pankrotimenetluses. Käesolevas tsiviilasjas oli menetlus peatatud 16.08.2013 määrusega kuni tsiviilasja nr 2-08-87527 menetluse lõppemiseni. Kohus edastas 13.02.2018 pooltele teate kohtu koosseisu muutmise kohta ning küsis pooltelt seisukohti menetluse jätkamise osas. Hageja esitas 21.02.2018 kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale ja palus seisukohta menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotamise osas. Kostja teatas kohtule, et temal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise osas, menetluskulude nimekirja ei ole kostja esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus uuendada ja lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 361 lg 1 alusel kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna hageja teatas, et tsiviilasjas on võimalik menetlus lõpetada, sest hageja nõue oli sisuliselt lahendatud teises menetluses, leiab kohus, et peatamise alus on ära langenud, ning peab vajalikuks tsiviilasjas menetluse uuendada.
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi 2
lg 1 nimetatud olukorraga, kus hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled oma menetluskulud võrdsetes osades. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega palunud jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Hageja palus tagastada talle ka pool menetluses tasutud riigilõivust. Vastavalt
lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv oli tasutud 03.07.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga 2900072136 Advokaadibüroo Varul AS-i poolt (tlk 138). Hageja palub pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust tagastada tema arveldusarvele XXX Swedbank AS-is. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.