Obsah (4)

§ 2§ 15§ 16§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4894 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Imbi Sundla kaebu

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 15

lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus leiab, et Imbi Sundla on käesoleva väärteo pannud toime hooletusest

§ 18

lg 3 tähenduses, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Imbi Sundla on andnud väärteo kohta ütlusi, millest nähtub, et ta ei ole varem juhilubade kehtivusele tähelepanu pööranud ning tema juhilubade kehtivuse kaotamine selgus alles politsei kinnipidamisel. Menetlusalune isik, kes on läbinud juhtimisõiguse saamiseks nii riikliku teooria- kui ka sõidueksami, peab teadma, et LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Samuti peab mootorsõidukijuht teadma, et LS § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Ühtlasi peab mootorsõidukijuht olema teadlik sellest, et kui mootorsõidukit juhitakse olukorras, kus tema juhtimisõigus on peatunud, siis paneb ta toime liiklusrikkumise ning teda on võimalik väärteokorras karistada. Samas nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et ta ei olnud kuni politsei poolt kinnipidamiseni teadlik sellest, et tal puudub seaduse kohaselt juhtimisõigus ning ta ei oleks tohtinud vahepeal mootorsõidukit juhtida. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks Imbi Sundla pidanud kontrollima enda juhiloa kehtivust, kuid käesoleval juhul on Imbi Sundla jätnud vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, mis tõi tema poolt kaasa väärteo toimepanemise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Imbi Sundla on antud väärteo toime pannud hooletusest. Järelikult on Imbi Sundla täitnud Liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

1. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Imbi Sundla teos ei esine. Samuti on Imbi Sundla süüvõimeline, s.o isik oli väärteotoimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Imbi Sundla on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.
2. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Imbi Sundla juhiluba nr xxxx kehtis kuni 13.09.2017 ning uue kehtiva juhiloa sai isik 28.09.
3. Seega seisnes Imbi Sundla puhul 16.09.2017 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine selles, et tema juhtimisõigus oli peatunud peale juhiloa nr xxxx kehtivuse lõppemist. Kohus leiab, et isik, kelle juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivuse kaotamise tõttu, ei ole potentsiaalselt nii ohtlik teistele liiklejatele ja ühiskonnale tervikuga, kui näiteks isik, kelle juhtimisõigus on peatunud põhjusel, et on saabunud järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Muuhulgas karistatakse LS § 201 alusel ka isikuid, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnudki või kui nende juhtimisõigus on kohtuvälise menetleja või kohtu otsusega peatatud väärteo või kuriteo eest toimepandud karistuse või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Eeltoodud näidete puhul on isik ühiskonna 3 jaoks ohtlik ning sellisel juhul tuleks isiku käitumist kindlasti korrigeerida. Järelikult, võrreldes erinevaid teoalternatiive, leiab kohus, et Imbi Sundla poolt toimepandud rikkumine on kõige kergem ja vähem ühiskonnaohtlik võimalikest LS § 201 järgi kvalifitseeritavatest väärtegudest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Imbi Sundla süü on väike. Potentsiaalse ühiskonnaohtlikkuse puudumise tõttu puudub antud väärteo puhul ka avalik menetlushuvi. Imbi Sundla pani rikkumise toime 16.09.2017, kuid menetlusalune isik kõrvaldas etteheidetava olukorra tema jaoks esimesel võimalusel. Nimelt hakkas Imbi Sundla uus juhiluba kehtima juba 28.09.
4. Imbi Sundla näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et menetlusalune isik tunnistas juba väärteo kohta ütlusi andes, et ta ei pööranud juhilubade kehtivusele tähelepanu ning ta tunnistas, et ta on süüdi. Ka kohtule esitatud kaebuses tunnistas Imbi Sunda, et ta oleks pidanud olema tähelepanelikum ning kontrollima juhilubade kehtivust. Samuti on kohus tuvastanud, et Imbi Sundla pani väärteo toime hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm. Nimetatud asjaolud näitavad kohtu hinnangul üheselt, et Imbi Sundla on saanud oma rikkumisest aru ning ta asus esimesel võimalusel peale rikkumisest teadasaamist tegutsema eesmärgiga taastada enda juhtimisõigus. Kohus leiab, et Imbi Sundla jaoks on piisavaks edaspidiselt õigusrikkumisest hoiduvaks meetmeks olnud juba ainuüksi väärteomenetluse läbiviimine ning isiku karistamine käesoleval juhul ei ole vajalik. Kõike eeltoodut arvestades ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1 kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik väärteomenetlus Imbi Sundla suhtes lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4