lg 2 alusel määrata, et Karel Mahlal õigus tasuda kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 175 (ükssada seitsekümmend viis) trahviühikut, so 700 (seitsesada) eurot ositi, tasudes rahatrahvi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 70 (seitsekümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 05.12.2017 otsuses näidatud arvelduskontodele ja otsuses näidatud viitenumbriga. 5. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 05.12.2017 otsus väärteoasjas nr 2780,17,008292 muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 1 06.11.2017 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse liiklusväärtegude vanemväärteomenetleja Janis Miilits väärteoprotokolli selle kohta, et Karel Mahla juhtis 26.09.2017 kella 00.59 paiku Tartu linnas XXX juures mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX, ei olnud võimeline väsimusseisundist tulenevalt täpselt tajuma liiklusolusid (jäi magama), mistõttu sõitis külge paremal teeservas pargitud sõidukitele Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX ning Ford Fiesta registreerimismärgiga XXX. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Karel Mahla varalise kahju K. T. sõiduki Ford tagumise vasakpoolse nurga piirkonna kahjustamisega, M. A. sõiduki Toyota vasakpoolse küljepeegli kahjustamisega ning J. U. sõiduki Mitsubishi parempoolse esinurga piirkonna kahjustamisega. Karel Mahla juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisalduseks ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,79 mg. Kuivõrd laiendmääramatuseks on 0,05, siis loeti lõplikuks tulemiks alkoholisisaldus 0,74 mg/l. Sellega rikkus Karel Mahla liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 ja § 70 lg 1 ning pani toime LS § 223 lg 1 ning 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 05.12.2017 otsusega väärteoasjas nr 2780,17,008292 karistati Karel Mahlat LS § 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi
Lisakaristusena kohaldati talle LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Karel Mahla taotlusel lükati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.12.2017 määrusega rahatrahvi täitmisele pööramine edasi kuni 21.12.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on Karel Mahla LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega
lg 4 mõttes, kuivõrd isik pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. 2. Väärtegu LS § 224 lg 2 järgi LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lg-le 3 vastavalt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada nimetatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem sellise süüteo eest karistatud, ning kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem sellise süüteo eest karistatud. Vaidlust ei ole samuti asjaolus, et Karel Mahla juhtis mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Nimetatu on tuvastatav nii sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, menetlusaluse 3 isiku enda ütluste kui ka tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga. Nimelt nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist, et 26.09.2017 kella 01.33-01.37 vahel Tartus XXX tegi patrullpolitseinik K.T. alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST kindlaks, et Karel Mahla ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,79 mg alkoholi. Eelnevast tulenevalt ning arvestades seda, et nimetatud alkomeetri puhul on mõõtemääramatuseks 0,05, tuleb lugeda tõendatuks, et Karel Mahla poolt välja hingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,74 mg/l, mis on tunduvalt enam kui LS § 69 lg-s 3 sätestatud piirmäär. Ka 26.09.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et PPA Lõuna Prefektuuri patrullpolitseinik K.T. otsustas 26.09.2017 kõrvaldada Karel Mahla sõiduki Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Menetlusalune isik tunnistab ka ise liiklusõnnetuse eelset alkoholi tarvitamist. Kuna eeltoodud asjaolud langevad kokku menetlusaluse isiku poolt kaebuses kirjeldatud asjaoludega, siis loeb kohus tõendatuks, et 26.09.2017 Tartu linnas XXX tänaval juhtis Karel Mahla mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisalduseks ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,79 mg. Kuivõrd laiendmääramatuseks on 0,05, siis loeti lõplikuks tulemiks alkoholisisaldus 0,74 mg/l. Järelikult on Karel Mahla tegevuses tõendamist leidnud ka LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.
Seejuures
lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik ei ole eitanudki, et ta teadis, et ta on alkoholijoobes. Samuti ei ole ta eitanud asjaolu, et ta teadis, et ei tohi sellises seisundis autot juhtida. Kui Karel Mahla sellele vaatamata asus sõidukit juhtima, siis järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Karel Mahlat tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.Sama paragrahvi lg-le 3 vastavalt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada nimetatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem sellise süüteo eest karistatud, ning kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem sellise süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ja LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest
lg 1 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot ning lisakaristusena LS § 224 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Menetlusaluse isiku Karel Mahla tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole, kaebemenetluses on lisandunud isiku süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus (
Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, on väga tõsine rikkumine. Sellises seisundis oleval juhil on halvenenud taju ja reaktsioonivõime ning seetõttu kujutab nimetatud tegu endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti võib sellega kaasneda suur varaline kahju. Menetlusaluse isiku süüd vähendab asjaolu, et rikkumine toimus öisel ajal, mil liiklustihedus üldteadaolevalt ei ole suur ning seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimaliku kahju suurus väiksem. Teiselt poolt põhjustas ta sellises seisundis liiklusõnnetuse. Samas räägib menetlusaluse isiku kasuks see, et liikluskiirus oli väike ning et mootorsõidukite kahjustused kergemat laadi. Seega ei olnud ka tekkinud varaline kahju ilmselgelt suur. Menetlusaluse isiku süü suurust mõjutab seegi, et tema joobe suurus (0,74 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) ei jäänud mittelubatava määra alumisse otsa, vaid ulatus üle LS § 224 lg-s 2 ette nähtud maksimummäärani. Nagu kohus märkis eespool, on sellises seisundis juhtimine, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, tõsine rikkumine. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Samas ei tohi karistamine muuta isikut objektiks, mille abil saab teiste isikute õiguskuulekust kinnistada. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et Karel Mahla pani sellise teo toime esmakordselt. Seega oli tegu pigem juhusliku rikkumisega kui väljakujunenud käitumismalliga. Kohtuvälise menetleja viide Karel Mahla varasemale väärteokaristusele ei ole siinkohal asjakohane, kuna see karistus oli määratud teiselaadilise liiklusnõude rikkumise eest (lubatud sõidukiiruse ületamine). Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et Karel Mahla karistamine rahatrahviga st rahatrahviga tunduvalt üle selle keskmise määra 175 trahviühikut (700 eurot), st on küll kooskõlas ei isiku süü suuruse ja ka eripreventiivsete eesmärkidega, kuid Karel Mahlalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on ebaproportsionaalselt raske. Lisakaristust ei saa kohaldada automaatselt, vaid selle kohaldamisel tuleb nagu põhikaristusegi puhul lähtuda
§-s 56 sätestatud alustest. Seejuures tuleb arvestada, et lisakaristusel on dualistlik iseloom: tal ei ole üksnes süüd heastav ülesanne, vaid ka ühiskonna turvalisust tagav funktsioon. Seega tuleb lisakaristuse kohaldamine kõne alla eelkõige sellises olukorras, kus põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, st ta võib suure tõenäosusega panna toime samalaadseid rikkumisi. Nagu eespool leidis märkimist, ei ole menetlusalune isik varem analoogset rikkumist toime pannud. Seega oli tegu mitte harjumus-, vaid juhusesüüteoga. Lisaks teo järgselt Karel Mahla tunnistas oma tegu ning kahetses. Märkimisväärne on seegi, et menetlusalune isik pöördus 03.10.2017 programmi „Kainem ja tervem eesti“ raames alkoholisõltuvuse ravile. Seega ei ole tema suhtumine toimepandusse hoolimatu või ükskõikne. Sellest tulenevalt ei ole alust arvata, et Karel Mahla on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisaks tuleb eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada sellega, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Karel Mahla kaebuses esitatud asjaolude kohaselt, milles kohtul puudub alus kahelda, on menetlusalusel isikul kohustus ülal pidada oma peret. Sellest saab järeldada, et menetlusaluse isiku näol on tegu karistustundliku isikuga ja selleks, et teda mõjutada, ei pea karistus olema nii intensiivne. 5 Eelnevast tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja poolt Karel Mahlale määratud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks. Tulenevalt Karel Mahla varalisest olukorrast ja tema väitest, et trahvi tasumine ühekordse maksena käib talle üle, peab kohus põhjendatuks anda Karel Mahlale
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.