1-11-7393/126

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7393 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2018 kohtumäärus süüdimõistetu Artemi Kurvitsa ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artemi Kurvits 36705232752), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluskäik
4. Harju Maakohtu 05.07.2011 kohtumääruse nr 1-11-7393 alusel tunnistati lubatavaks Artemi Kurvitsa (endise nimega Šlotov) suhtes tehtud Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Tavda Linnakohtu 07.12.2007 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. A. Kurvitsa süütegu kvalifitseeriti KarS § 113 järgi karistusega 13 aastat ning KarS § 215 lg 2 p 2 järgi karistusega 3 aastat. Liitkaristuseks mõisteti A. Kurvitsale 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 25.07.2006 ning lõpp 25.07.
6. Viru Maakohtu 17.01.2018 määrusega jäeti A. Kurvits ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.1 Viru Maakohus leidis, et süüdimõistetu A. Kurvits ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Maakohus toetub oma argumentatsioonis Riigikohtu otsusele 3-1-1-9106, milles leitakse, et ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste ja valdavalt ebaviisaka käitumise eest. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetava suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 alusel. Kinnipeetaval puudub motivatsioon oma käitumist muuta. Seda kinnitab ka asjaolu, et Viru Maakohtu 28.09.2016 määruse kohaselt oli isikul vaid 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, nüüdseks on neid aga mitmekordselt rohkem. Maakohus leidis, et kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ega käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Isikul puudub vabanemisel töökoht ja kindel elukoht, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetaval ei ole Eestis lähivõrgustikku, kes teda moraalselt ja materiaalselt vabanemise korral toetada saaksid. Maakohus leidis, et esineb arvestatav risk, et vanglast vabanedes ei suuda isik kontrollida oma emotsioone ning võib seetõttu sattuda kergesti konfliktsituatsioonidesse ja muutuda agressiivseks. Samuti seab tema üleolev ja kohati vaenulik käitumine vanglaametnike suhtes kahtluse alla tema valmisoleku alluda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud A. Kurvitsa vangistusest ennetähtaegne vabastamine. 2.2 Maakohus pidas kinnipeetava puhul positiivseks seda, et ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Samuti seda, et ta on osalenud eesti keele A1- taseme keelekursustel. Maakohtu hinnangul aga ei kaalunud kinnipeetavat positiivselt iseloomustanud asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebus
7. Viru Maakohtu 17.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse A. Kurvits, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega A. Kurvits ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 3.1 Süüdimõistetu täpsustab, et tema suhtes Venemaal tehtud kohtuotsuse tunnustamine Eestis oli teostatud tema isiklikul initsiatiivil sooviga saavutada õiglust ja selgitada fakte selle kohta, et ta ei pannud toime kuritegu, milles Venemaa teda süüdistas. Süüdimõistetu leiab, et Tavda Linnakohtu 07.12.2007 otsusest lähtudes pani süüteo toime kodanik nimega Pjotr, keda ei identifitseeritud ja kes oli süüteo toimepanemise hetkel alkoholijoobes. Väljasaatmise ajal teavitati süüdimõistetut suulises vormis, et ta ei paneks toime rumalusi ja keelduks Eestisse saatmisest. Süüdimõistetu oli aga veendunud, et Eesti selgitab tema kriminaalasja ja kõrvaldab rea võltsinguid, mille alusel Venemaa teda süüdi oli mõistnud. Süüdimõistetu tõdeb, et tegi vea, et lasi ennast Eestisse saata. Eesti võimud omistasid apellandile hiljem alusetult hulga võltse süüdistusi, seejuures süüdistasid teda impulsiivsuses ja tasakaalutus iseloomus, moonutades samal ajal tema pedantset iseloomu. 3.2 Süüdimõistetu palub kohtul tähelepanu juhtida süsteemile, mis võimaldab hetkega paberi peal kangelasest lurjuse teha, ning vastupidi. Eriti palub süüdimõistetu tähelepanu osutada faktile, mis arvestab Vene Föderatsiooni karistatust. See puudutab ka iseloomustust, mille Venemaa asutused on väljastanud. 3.3 Lisaks ei ole maakohus arvesse võtnud fakti, mis süüdimõistetu avaldas kontaktisikule. See sisaldas soovi vabaneda tingimisi ennetähtaegselt rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Lootuse Küla selleks, et adapteeruda ja ühiskonda infiltreeruda. Kontaktisik Viru Vanglas ignoreeris seda. 3.4 A. Kurvits leiab, et Viru Vangla alustas tema suhtes valedel alustel 16 rikkumise menetlemist, kuid ei näidanud ära seejuures, et talle inkrimineeritavad rikkumised olid juhuslikult toimunud. See, et A. Kurvitsat vanglas peksti, jäeti saladuse alla. 3.5 Süüdimõistetu palub tähelepanu pöörata sellele, et maakohus, ennetähtaegsest vabastamisest keeldumisel, arvestas asjaolu, et Viru Vangla algatas tema suhtes kriminaalasja, mis oli fabritseeritud. See tähendab, et süüdimõistetu ei ole süüdi mõistetud, aga kohus juba 2 süüdistas teda. Süüdimõistetu järeldab, et süütuse presumptsioon laieneb Eestis ainult valitsuse eliidile. Samuti on maakohus kõrvale lükanud fakti, et Viru Vangla faktiliselt ei ole tema ennetähtaegsele vabanemisele vastu tingimusel, et see jätkub kriminaalhooldusele jäämisega. Kõik Viru Vangla poolt esitatu on valelik laim, mis on apellandi suhtes alatult lavastatud rikkumistena. Maakohus omakorda toetab laimu ja soodustab selle progresseerumist. Süüdimõistetu leiab, et ta ei erine millegi poolest Eston Kohverist, sest ka Eston Kohver on faktiliselt Venemaa poolt süüdi mõistetud, aga on oma kodumaal, Eestis, vabaduses. Süüdimõistetut hoitakse aga Venemaa valeliku otsuse alusel vanglas, seejuures hirmsates kinnipidamistingimustes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 4.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. 4.2 Vaatamata sellele, et süüdimõistetu on väidetavalt motiveeritud muutuma, ei väljendu see tema käitumises – sotsiaalprogrammide läbimine on positiivne, aga vangla poolt antud kirjeldusest tulenevalt oli süüdimõistetul raskusi sotsiaalprogrammi läbimisega. Samuti on süüdistatav jätnud pooleli A1-taseme keelekursused. Alustanud on ka abikoka eriala õpinguid, kuid ei ole neid lõpetanud. See annab mõista, et süüdimõistetul on raskusi motivatsiooniga ning järjepidevusega. Käesolevaks ajahetkeks on süüdimõistetul 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tulenevalt VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates, siis kõiki distsiplinaarkaristusi Viru Vangla iseloomustuses arvesse võtta ei saa. Distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline oma käitumist ka rangetes järelevalve tingimustes viima kooskõlla kehtivate normidega. A. Kurvitsa selgitused on üksnes ennast õigustavad ning ringkonnakohtul puudub info, et süüdimõistetu oleks distsiplinaarkaristusi vaidlustanud. Sestap ei saa ringkonnakohus nõustuda väitega, et Viru Vangla poolt seatud distsiplinaarkaristused oleksid põhjendamatud ja fabritseeritud, nagu A. Kurvits seda väidab. 4.3 Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on personaalne ehk süüdimõistetupõhine. Seega üldised järeldused teiste isikute puhul, kes on Venemaal samuti jäetud vabastamata või vabastatud, ei ole asjakohased ja ei kuulu ringkonnakohtus arutamisele. Samuti ei ole süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamisega seotud antud hetkel soov vahetada kodakondsust ja ringkonnakohtul ei ole pädevust arutada isiku süüküsimust toime pandud teo osas, mille Venemaal tehtud kohtuotsust on Eesti juba tunnustanud. 4.4 Ringkonnakohus peab taaskord vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegne vabastamine on küll kohtu kaalutlusotsus, kuid seda otsustust tehes, tuleb kohtul arvestada KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid iga kinnipeetava puhul personaalselt. Kohus ei ole seotud vangla ega prokuratuuri seisukohtadega, kuid need on arvestatavad seisukohad lõppjärelduste tegemiseks. Kohtu poolt vangla seisukohtadega mittenõustumine ei ole samuti alus maakohtu määruse tühistamiseks. Tegemist on süüdimõistetut iseloomustava materjaliga ning ainuüksi seal kirjutatu ei kohusta kohut. See, et vangla ei toeta süüdimõistetu vabastamist, aga lepiks 3 võimalusega, et kui kohus peab süüdimõistetu ennetähtaegset vanglast vabastamist otstarbekaks, ei kohusta kohtuid süüdimõistetut vabastama. Kohtul tuleb analüüsida kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis ja seejärel tuleb jõuda veendumuseni, kas vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt või mitte. 4.5 Samuti leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetut ei oota vanglast vabanemisel kindel ja turvaline elukeskkond, kus alustada uut seaduskuulekat elu. Ringkonnakohtule ei nähtu infot, et isikul oleks olemas rahaline garantii iseseisva elu alustamiseks nagu A. Kurvits seda väidab. Samuti ei anna kindlust väide, et apellandil on Tartus 11 aasta tagused lähitutvused, mida ta sooviks taastada. Samuti ei ole MTÜ-ga Lootuse Küla seotud hetkel ühtegi kindlat lepingut süüdistatava elama asumiseks. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks ja mõneti ka vastuoluliseks väide, et süüdimõistetu soovib peale vanglast vabanemist asuda koheselt tagasi elama Venemaale, ent ometi palub eluruume MTÜ Lootuse Külas elamiseks. Ringkonnakohus leiab, et üksnes asjaolu, et A. Kurvits soovib elama minna koheselt Venemaale, ei anna alust ennetähtaegselt vabastamiseks. 4.6 Maandatud pole risk, et süüdimõistetu ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Olemasolevad distsiplinaarkaristused viitavad märkimisväärselt kõrgele riskile uuteks kuritegudeks. Oluline on, et vaatamata sellele, et isik on süüdi mõistetud ja seda on tunnistanud nii Venemaa kui Eesti kohus, leiab isik jätkuvalt, et ta ei ole midagi toime pannud ning süüdistab teisi isikuid. See on isikust tulenevate asjaolude hindamisel asjaolu, mis viitab ringkonnakohtu hinnangul pigem sellele, et kui süüdimõistetu ei saa aru enda poolt toimepandust, mis on riskiks, et ta jätkab seda ka vabaduses. Kohtukolleegium ei nõustu, et karistus oleks A. Kurvitsa puhul avaldanud vajalikku üld- ega eripreventiivset mõju, kui isik ei saa aru, et ta on toime pannud kuriteo. 4.7 Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta A. Kurvits enne tähtaega vangistusest vabastamata, on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Määruskaebus jääb seega edutuks.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
10. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4