Obsah (4)

§ 187§ 384§ 238§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9191 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 187lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Dmitri Kossutski kanda.

Süüdimõistetu Dmitri Kossutskil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 22.12.2015 kohtuotsusega karistati Dmitri Kossutskit (endise nimega Besstšastnõi) KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati D. Kossutskit 2 aasta vangistusega. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 12.04.2014 kuni 14.04.2014, alates 26.06.2015 kuni 28.06.2015, alates 09.07.2015 kuni 11.07.2015, s.o 9 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui D. Kossutski ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, Narva-Jõesuu ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 8 ettenähtud kohustusi. Katseajaks määrati 3 aastat, mille alguseks oli 22.12.

1. Kohtuotsus jõustus 30.12.
2. 1.
3. Viru Maakohtu 24.01.2017 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele D. Kossutskile Viru Maakohtu 22.12.2015 kohtuotsusega mõistetud karistus – 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. 1.
4. Karistuse kandmise algus 08.05.2017 ja lõpp 29.04.
5. Maakohtu määrus
6. Viru Maakohtu 24.01.2018 määrusega jäeti D. Kossutski vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
7. Karistusregistrist nähtuvalt on isikul 4 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole, kuid kinnipeetav on ise vangla iseloomustusest nähtuvalt alkoholisõltuvust tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt võib vabanemisel alkoholi tarvitamise jätkamist pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. 2.
8. Maakohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et esialgne tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele põhjusel, et D. Kossutski rikkus 3 korral talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Käitumiskontrolli ajal läbis isik ravikuuri, XXX ning lisaks läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid kõigest sellest hoolimata jätkas ta alkoholi tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2.
9. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning garanteeritud töökoht OÜ-s X. Kinnipeetava abikaasa on valmis teda vabanemisjärgselt igakülgselt toetama. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel maakohus eelnevalt peatus ning milliseid peab maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eriti arvestades seda, et enamus isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid esinesid juba enne vangistuse täitmisele pööramist. Määruskaebus ja seisukohad määruskaebuse osas
10. Viru Maakohtu 24.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Kossutski kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada D. Kossutski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Määruskaebuse kohaselt peab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks olema isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Vabanedes jääb D. Kossutski kriminaalhooldaja järelevalve alla, mis aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, võimaldab aidata resotsialiseerumisel ning sõltuvuskäitumisega tegeleda. Kriminaalhooldusel olev vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ning abita vang. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D. Kossutski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
12. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Määruskaebuses leitakse üldsõnaliselt, et süüdimõistetule tuleks anda lihtsalt võimalus ning kriminaalhooldus aitab isikul hoiduda nii uutest kuritegudest kui ka toetab taas ühiskonda sisse elada. Ringkonnakohus ei nõustu, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valvega oleks maandatud risk, et süüdimõistetu edasine käitumine oleks õiguskuulekas. Õiguskuulekat käitumist ei tagaks kohtu hinnangul ka kriminaalhooldus, kuna varasemalt ei ole isikule määratud kriminaalhooldus mõju avaldanud. Puuduvad asjaolud, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et praeguseks ajaks on asjaolud muutunud.
13. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 75 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Tasu koosneb kohtuistungiprotokolli ja määrusega tutvumisest ning määruskaebuse koostamisest kokku 3 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ning selles sisuliste argumentide vähesust, on põhjendatud rahuldada kaitsjatasutaotlus 2 pooltunni ulatuses, s.o 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot.

§ 175lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb D.

Kossutskil hüvitada M. Valge kaitsjatasu 60 eurot. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 24. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3