← Eesti

1-16-5702/152

Obsah (4)§ 74§ 184§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5702 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Va

§ 74

lg 4 alusel täitmisele Kaebuse esitajad ja kaebuse Vadim Romanov (isikukood 38704282226) ja tema kaitsja liik vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Viru Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus muutmata.
  4. Jätta Vadim Romanovi ja Anti Aasmaa esitatud määruskaebused rahuldamata.
  5. Jätta Vadim Romanovi taotlused määruskaebuse läbivaatamisel osalemiseks ja kaitsja määramiseks rahuldamata.
  6. Advokaadibüroole Anti Aasmaa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vadim Romanovile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest määrata 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot.
  7. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks mõista Vadim Romanovilt välja Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot.
  8. Menetluskulu tuleb tasuda käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud pangakontole 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  9. Viru Maakohtu
  10. juuli
  11. a otsusega tunnistati Vadim Romanov süüdi ja karistati

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.

septembri 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 5 aastat 8 kuud ja 16 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus V.

Romanovi karistuse tingimisi täitmisele pööramata, määras katseaja pikkuseks 3 aastat ning kohustas teda järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-s 9 nimetatud kohustust alluda elektroonilisele valvele.

  1. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  2. novembril 2016 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata V. Romanovi karistus täitmisele. Süüdimõistetu ei ilmunud korduvalt mõjuvate põhjusteta kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Viru Maakohtu
  3. novembri
  4. a määrusega kuulutati V. Romanov tagaotsitavaks. V. Romanov peeti kinni
  5. jaanuaril
  6. Viru Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ning määrati V. Romanovile täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis kuni
  9. oktoobrini
  12. märtsil 2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata V. Romanovi karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut sellega, et V. Romanov rikkus elektroonilise valve tingimusi. Viru Maakohtu
  13. aprilli
  14. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.
  16. juulil 2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek V. Romanovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande põhjuseks oli V. Romanovi elektroonilise valve ajakava korduvad rikkumised. V. Romanov taotles elektroonilise valveseadme täielikku väljavahetamist. Kohus rahuldas V. Romanovi taotluse ning kohustas kriminaalhooldusametnikku elektroonilise valve seadmete komplekti väljavahetamiseks. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtule
  17. augustil 2017, et pärast
  18. augustit 2018, mil muudeti liikumisraadiust ühe astme võrra suuremaks, ei ole uusi häireid laekunud. Seetõttu taotles ametnik erakorralise ettekande tagasikutsumist ning Viru Maakohus jättis
  19. augusti
  20. a määrusega karistuse täitmisele pööramata.
  22. detsembril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule neljanda erakorralise ettekande, milles palub V. Romanovile mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et V. Romanov on korduvalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi.
  23. Viru Maakohtu
  24. detsembri
  25. a määrusega pöörati V. Romanovile mõistetud karistus täitmisele. Maakohus põhjendas otsustust järgnevalt. Erakorralisest ettekandest nähtub, et V. Romanov on lahkunud kodust liikumiskeelu ajal
  26. oktoobril 2017,
  27. augustil 2017,
  28. novembril 2017,
  29. novembril 2017,
  30. detsembril 2017,
  31. detsembril
  32. V. Romanovi selgituste kohaselt lahkus ta
  33. oktoobril 2017, kuna korteriühistu esimees kutsus ta koosolekule;
  34. augusti 2017 rikkumise kohta selgitas V. Romanov, et ta oli Jõhvis ja täitis seal tööülesandeid;
  35. ja
  36. novembril hilines V. Romanov seetõttu, et tal ei õnnestunud keldriust lukku panna;
  37. detsembril lahkus V. Romanov oma väitel kodust, kuna pidi tööl olema;
  38. detsembri puudumist selgitas V. Romanov sellega, et ajas lahkumisaja segi. Kriminaalhooldusametniku luba elektroonilise valve ajakava muutmiseks kõikidel juhtudel puudus, sest kui V. Romanov ka helistas eelnevalt valvekeskusesse, siis valveametnik ei saanud 2

(6)anda luba ajakava muutmiseks. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et V. Romanov on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta rikkunud elektroonilise valve nõudeid. Arvestades elektroonilise valve nõuete rikkumiste ajalist kestvust ja seda, et need rikkumised ei ole esmakordsed, süüdimõistetu selgitusi iga rikkumise kohta, mis kohtu arvates on otsitud, et ennast välja vabandada ja oma käitumist õigustada, ei ole rikkumised toime pandud mitte ettevaatamatusest, vaid tahtlikult. Kohus hindas V. Romanovi käitumist katseajal tervikuna. Esimese erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud V. Romanov registreerimistele, mistõttu ta kuulutati tagaotsitavaks ja vahistati. Samas andis kohus võimaluse kriminaalhooldusega jätkamiseks. Teises erakorralises ettekandes heideti V. Romanovile ette süstemaatilist elektroonilise valve tingimuste rikkumist. Samas leidis kohus, et arvestades karistusaja pikkust tuleb V. Romanovile anda täiendav võimalus oma käitumise parandamiseks. Elektroonilise valve seade paigaldati V. Romanovile alles
  1. veebruaril 2017, kriminaalhooldusametnik tegi V. Romanovile kirjaliku hoiatuse juba
  2. veebruaril
  3. Seega on V. Romanov saanud korduvalt võimaluse oma käitumist parandada, sest kohus on jätnud kummalgi korral jätnud V. Romanovi karistuse täitmisele pööramata. Ka elukaaslase rasedus ei välista V. Romanovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna V. Romanov on ennast ise asetanud olukorda, kus ta ei saa olla elukaaslasele toeks. Määruskaebemenetluse poolte seisukohad
  4. Viru Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse V. Romanov ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa.
  5. V. Romanov palub kohtul tema kaebuse läbi vaadata, samuti soovib ta osaleda määruskaebuse läbivaatamisel ning soovib kaitsja määramist. Kõik elektroonilise valve rikkumised ei ole olulised. Kriminaalhooldusametnik kiusab V. Romanovit isiklikel põhjustel. Seda kinnitavad kohtumäärused eelnevate erakorraliste ettekannete arutamisel, kus kohus ei pööranud karistust täitmisele. Tähelepanu ei ole pööratud ka sellele, et V. Romanov on kahel korral kaotanud töö ning tema elukaaslane on rase. Hetkel sai V. Romanov töötukassa kaudu praktikale ettevõttesse, pärast praktikat võetakse V. Romanov tööle. Kriminaalhooldusametnik on olnud lohakas ja ei täitnud oma kohustusi, keeldudes kategooriliselt V. Romanovit tööle vormistamisest. V. Romanov selgitab elektroonilise valve rikkumiste osas, et korteriühistu koosolekul pidi V. Romanov osalema, et kandideerida kojameheks. V. Romanov sai koosolekust teada ning helistas ametnikule, kui koosolekuni oli jäänud 6 tundi. Järgneval päeval kohustus V. Romanov tooma töölepingu kojameheks vormistamiseks. Ametnik keeldus põhjendamatult loa andmisest, mistõttu V. Romanov helistas vangla korrapidajale ja selgitas, et peab minema 20 minutiks ära. Järgneval päeval esitas V. Romanov ametnikule töölepingu, kuid sai ähvardusi vastu. Kohus kohustas augustis ametnikku elektroonilise valve seadmeid välja vahetama ning selgus, et rikkumised ei olnud toimunud V. Romanovi süül. Jääb arusaamatuks, miks süüdistatakse V. Romanovit teadlikus režiimi rikkumises, tuginedes sellele, et teda on kaks korda rikkumise eest süüdi mõistetud. Ametnikud on fabritseerinud järjekordse ettekande ning selles puuduvad tõendid ja alus.
  6. V. Romanovi kaitsja A. Aasmaa palub Viru Maakohtu määruse tühistada ning pikendada uue otsustusega V. Romanovi katseaega ühe aasta võrra. Kaitsja hinnangul ei olnud arvestades rikkumise asjaolusid põhjendatud

§ 74lg 4 sätestatud alternatiividest kõige rangema kohaldamine.

Arvestades allesjäänud katseaja pikkust, on endiselt edukalt täidetav eesmärk soodustamaks kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist ja mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Rikkumiste iseloom ei ole oluline. V. Romanov selgitas istungil, et teavitas ametnikku või vanglat kodust lahkumisest. Ei saa väita, et V. Romanov 3

(6)ei oleks ametnikke teavitanud eelnevalt oma liikumistest. Ette saab heita temale vaid seda, et ta ei teinud seda piisavalt varakult. V. Romanov osales rikkumiste ajal tegevuses, millestele ametnik oleks teda lubanud juhul, kui ta oleks sellest piisavalt varakult teavitanud. V. Romanov ei rikkunud elektroonilise valve tingimusi pahatahtlikult, vaid kergemeelsusest ei andnud ta enesele üksnes aru, mil viisil on korrektne ajakava planeerida. Elektroonilise ajakava rikkumised on lühiajalised, pelgalt
  1. augusti ja
  2. detsembri 2017 toimunud rikkumised ei anna alust kõige rangema meetme kohaldamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  3. Esmalt selgitab ringkonnakohus vastuseks V. Romanovi taotlusele osaleda määruskaebuse läbivaatamise juures, et ringkonnakohus vaatab KrMS § 390 lg 3 kohaselt määruskaebuseid läbi üldjuhul kirjalikus menetluses, kui tegemist ei ole KrMS § 390 lg-s 4 toodud eranditega. Karistuse täitmisele pööramise menetlus ei kuulu lg-s 4 toodud erandite alla, mistõttu vaatab ringkonnakohus V. Romanovi ja tema kaitsja määruskaebused läbi kirjalikus menetluses ning V. Romanov ei saa osaleda määruskaebuse läbivaatamise juures. Seega jääb tema taotlus määruskaebuse läbivaatamise juures osalemiseks rahuldamata.
  4. V. Romanov palub endale määruskaebuses kaitsja määramist, samas on talle juba riigi õigusabi korras kaitsja määratud
  5. detsembril 2017 (KoTo, tl 33), kes on käesolevalt esitanud ka määruskaebuse. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt KrMS § 45 lg-st 5 on määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Seetõttu puudub alus V. Romanovile kaitsja määramiseks, kuna talle on juba riigi õigusabi korras kaitsja määratud. V. Romanovi taotlus kaitsja määramiseks jääb rahuldamata.
  6. Hinnates V. Romanovi karistuse täitmisele pööramist, leiab kolleegium, et Viru Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole mingit alust. 13.

§ 74

lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (vt ka Riigikohtu üldkogu

  1. juuli
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49). Maakohus, valides õigusliku tagajärjena kõige raskema ja pöörates V. Romanovi mõistetud karistuse täitmisele, on põhjendanud miks ei ole kriminaalhooldusega jätkamine põhjendatud. Maakohus ei ole tuginenud ühelegi

§ 74

lg 4 kohaldamise seisukohalt sobimatule või ebaõigele kaalutlusele ega ole jätnud ühtegi olulist asjaolu arvestamata.

  1. V. Romanov on kriminaalhooldusperioodi jooksul rikkunud nõudeid korduvalt. Nähtuvalt esimesest erakorralisest ettekandest ja Viru Maakohtu
  2. jaanuarist 2017 määrusest, ei ilmunud V. Romanov korduvalt kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, mistõttu kuulutati V. Romanov tagaotsitavaks ning vahistati. Teises erakorralises ettekandes märgiti, et V. Romanov rikkus korduvalt elektroonilise valve ajakava. V. Romanovi selgituste kohaselt käis ta korterist väljas, et viia ehitusprügi välja; teise rikkumise kohta märkis süüdimõistetu, et magamise ajal juhuslikult riivas võru ning klamber läks lahti; ühel korral käis ta enda väitel raha pangaautomaadist välja võtmas, kuigi oli ametnikult saanud keelu kodust mitte lahkuda. Kohtu hinnangul rikkus V. Romanov elektroonilise valve tingimusi tahtlikult ja süsteemselt, kuid leidis, et isikule tuleb anda täiendav võimalus, et ta saaks endale teadvustada, et talle inkrimineeritud ajakava rikkumised seonduvad üheselt tema enda tegevusega.
  3. Kuna kolmanda erakorralise ettekande tagajärjel, mil V. Romanovit kahtlustati teadlikult elektroonilise ajakava rikkumises, vahetati välja tema elektroonilise valve seadmed ning V. Romanovi rikkumiste põhjuseks oli elektroonilise valve seadmetest tulenev viga, siis ei arvesta 4

(6)ringkonnakohus neid rikkumisi käesoleva erakorralise ettekande arutamisel. Ka maakohus ei ole neid rikkumisi, mida kirjeldati kolmandas erakorralises ettekandes, õigustatult arvesse võtnud.
  1. Käesoleva erakorralise ettekande kohaselt on V. Romanov pannud toime uued rikkumised – korduvalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi. Maakohus on põhjalikult analüüsinud rikkumiste iseloomu, V. Romanovi selgitusi rikkumiste toimepanemise osas ning leidnud kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et V. Romanov on rikkumised toime pannud teadlikult ning tahtlikult. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus V. Romanov elektroonilise valve tingimusi 6 korral. V. Romanov lahkus kodust aegadel, mil ametnik talle selleks luba ei andnud. Nähtuvalt määruskaebusest oli V. Romanov teadlik, et ametnik keelas tal kodust lahkuda, kuid sellest hoolimata lahkus kodust. Kuigi V. Romanov teavitas
  2. oktoobril 2017 enda väitel nii kriminaalhooldusametnikku kui ka vangla korrapidajat, ei saanud ta luba lahkumiseks ning ei ole alust arvata, et kui ta oleks varasemalt palunud luba ajakavaväliseks lahkumiseks, oleks ta loa selleks kindlalt saanud.
  3. Kohus loeb negatiivseks ka asjaolu, et V. Romanov on kriminaalhoolduse perioodi ajal tarvitanud narkootikume. V. Romanovil tuvastati
  4. augustil 2017 indikaatorvahendi testi abil amfetamiini narkojoove (KoTo, tl 11). Sellel ajavahemikul pidi hooldusalune olema tööl xxx territooriumil (KoTo, tl 4). Selline käitumisviis näitab V. Romanovi ükskõikset suhtumist õiguskorda ning V. Romanovi korduvate rikkumiste tõttu kriminaalhooldusperioodil ei pea kohus ka usutavaks, et V. Romanov suhtub kohusetundlikult kriminaalhoolduse nõuetesse. Nähtuvalt V. Romanovi määruskaebusest on tema põhjendused ennastõigustavad ning ta süüdistab rikkumiste olemasolus ametnikke, kes kaebaja hinnangul on „erakorralise ettekande fabritseerinud“ ning on V. Romanovi suhtes isiklikel põhjustel kiuslikud. Seetõttu ei ole kohtul alust uskuda ka kaitsja väidet, mille kohaselt on V. Romanovi rikkumised tingitud tema kergemeelsusest. V. Romanovi kriminaalhooldus on kestnud juba alates
  5. aasta oktoobrikuust, seejuures paigaldati elektroonilise valve seade V. Romanovile alles
  6. veebruaril
  7. Süüdimõistetule on antud korduvalt võimalusi jätkata karistuse kandmist vabaduses – tema suhtes on tehtud kirjalikke hoiatusi ning pandud lisakohustus sotsiaalprogrammi läbimiseks, kuid V. Romanov ei ole senini suutnud uutest rikkumistest hoiduda ning asuda nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Seega ei ole põhjendatud ka katseaja pikendamine, kuna V. Romanovi rikkumised on olnud järjepidevad ja süsteemsed. Seetõttu ei ole kohtul vähimatki usku sellesse, et edasine kriminaalhooldus jätkuks probleemideta.
  8. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et V. Romanovi karistus tuleb täitmisele pöörata. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  9. detsembri
  10. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  11. Vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas määruskaebuse lisana taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks pool tundi ning kaebuse koostamiseks 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot.
  12. Ringkonnakohus, arvestades maakohtu määruse ja määruskaebuse mahtu, leiab, et kaebuse koostamise ajakulu ei ole põhjendatud. A. Aasmaa määruskaebuse põhjenduste osa pikkuseks on üks lehekülg, milles on tsiteeritud mitmeid seadusesätteid ning milles kaitsja on toonud välja V. Romanovit iseloomustava faktilise teabe. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on määruskaebuse koostamise ajakulu 1 tunni ulatuses ja määruskaebusega tutvumise eest 0,5 tunni ulatuses, s.o 72 euro ulatuses (sh käibemaks 12 eurot). Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lgst 7, § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  13. juuli
  14. a määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest 5
(6)makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-st 5 ja 10, § 7 lg-st 1 rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt. 21. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V. Romanovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.