Obsah (8)

§ 263§ 418§ 114§ 63§ 64§ 420§ 65§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 20. november 2017 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9548 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sa

§ 263

lg 1 p 2, § 114 lg 1 p-de 2,3 - § 25 lg 1,2, § 418 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. mai 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Andrei Barabaš kokkuleppeline kaitsja Mihhail Firsov Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav Andrei Barabaš (ik 37611242221). Elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega

§ 418lg 2 p 3 ja § 420 lg 1 alusel.

Tõkend vahistamine alates

1. juulist
2. Kaitsja Mihhail Firsov RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. mai 2017 otsus tühistada Andrei Barabaši süüditunnistamises

§ 114

lg 1 p-de 2 ja 3–§ 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, samuti Andrei Barabašile

§ 63lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel karistuste mõistmise osas.

2. Andrei Barabaš mõista

§ 114lg 1 p-de 2 ja 3–§ 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks.

3. Andrei Barabaš tunnistada süüdi

§ 263

lg 1 p 2 järgi ning mõista

§ 263

lg 1 p 2 ja Kar§ 418 lg 2 p 1 järgi

§ 63lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust.

4.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus (

§ 420

lg 1 järgi mõistetud 6 kuud vangistust) kaetuks raskema karistusega (5 aastat vangistust) ning mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 5.

§ 65

lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.04.2016 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, ning liitkaristuseks mõista 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsusega tunnistati Andrei Barabaš süüdi karistusseadustiku (

) § 263 lg 1 p 2, § 114 lg 1 p-de 2 ja 3–§ 25 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 418 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati

§ 63lg 1 alusel vangistusega 8 aastat.

A. Barabaš tunnistati süüdi ka

§ 420

lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning A.

Barabašile mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.

aprilli

1. a otsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmist arvestatakse alates
2. juulist
3. Lahendati ka asitõenditega ja menetluskuludega seotud küsimused.
4. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu
5. mai
6. a otsuse osalist tühistamist. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud A. Barabaši süüditunnistamist

§ 263

lg 1 p 2 ja

§ 418lg 2 p 1 järgi.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID VAIDLUSTATUD OSAS

1. A. Barabaš anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema
2. juulil
3. a kella 02:50 ajal, viibides avalikus kohas Kohtla-Järvel Ahtme mnt 57a asuva baari „Risti“ ning Ahtme mnt 55 asuva elamu vahetus läheduses tänaval, kus samal ajal viibis hulk inimesi (baarist väljunud kliendid, sh A.S. ) rikkus korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1 sellega, et võttis seljasolnud tagi hõlma alt tuvastamata tulirelva ning oma teo võimalike tagajärgedega arvestamata, sooritas mitu valangut teekatte pihta ja baari „Risti“ lähenduses õues viibivate inimeste suunas. Seejärel, hoides endiselt relvatoru suunaga väljas viibivate inimeste poole, jooksis nende suunas ja jätkas relvast tulistamist nende pihta. Sellega seadis ta ohtu kohalviibijate elu ja tervise. Üks rahva suunas tulistatud valangust pärinev kuul tabas A.S. selga ning tekitas talle kõhuõõnde mitteulatuva seljalihaste vigastustega laskehaava selja nimmepiirkonnas. A.S. ja teistele tulejoonele jäänud isikutele ülalkirjeldatud tegevuse käigus tekkinud ja tekkida võivad vigastused ei olnud enam A. Barabaši poolt kontrollitavad, küll aga etteaimatavad ning seega on tema tegevus kvalifitseeritav mõrvakatsena üldohtlikul viisil ja kahe või enama isiku suhtes. Seega kvalifitseeris prokuratuur A. Barabaši ülalkirjeldatud teod

§ 114

lg 1 p-de 2 ja 3–§ 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, s.o üldohtlikul viisil ning kahe või enama isiku suhtes toime pandud mõrva katsena ning

§ 263

lg 1 p 2 järgi, s.o relvaga ähvardades toime pandud avaliku korra raske rikkumisena. 3.1 Kohus luges tuvastatuks süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise, seejuures põhistas kohus mõrvakatse osas oma seisukohti järgnevalt. Meditsiiniliste tõendite ja isiku ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et

1. juulil
2. a kell 03:05 saabus aadressile Kohtla-Järve, Ahtme mnt 55 juurde kiirabi. Sündmuskohalt hospitaliseeriti A.S. , kellel oli kuulihaav seljas. A.S. tuvastati järgmised vigastused: kõhuõõnde mitteulatuv, seljalihaste vigastusega haav seljas nimmepiirkonnas, metalli tihedusega võõrkeha haavakanali lõpus, mis tekkis tulirelva toimest, mille pihtamislaenguks oli kuul. Antud vigastus võis tekkida süüdistuses märgitud ajal ja asjaoludel ning ei põhjusta eluohtlikku kahjustust. Tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse mitte rohkem kui neli nädalat (5-7 päeva). 3.2 Tegu on õigesti kvalifitseeritud mõrvakatsena. Kohus luges tuvastatuks, et A. Barabaši tegutsemise ajal viibisid õues paljud inimesed – nii konfliktis osalejad, kui teised baarist väljunud inimesed, autos istus S.I. . A. Barabaš tegi kolm lasku – esimesed lasud asfaldisse järgmised inimeste suunas ning viimased tõstes tulirelva enda ette õlani inimeste suunas. Kohus märkis, et kolmandate inimeste elu ja tervise kahjustamine on võimalik ka rikošetist. Üks kuul tabas A.S. . 2 Kohus märkis, et tegemist oli avaliku kohaga, kus viibis palju inimesi, tulistati korduvalt ning järjepidevalt inimeste suunas. Tulistamise tagajärjel sai üks inimene vigastada. Sellistel asjaoludel möönab tulistaja alati, et viga võivad saada mitmed inimesed. Kohus leidis, et tulistades mitu korda tulirelvast teekattesse, kui läheduses on inimesed, ning arvestamata rikošeti võimalikke tagajärgi, pidas A. Barabaš võimalikuks, et ta võib tappa kaks või enam inimest. Samuti seadis ta oma tegevusega ohtu kolmanda isiku elu või tervise. Lastes inimeste suunas, pidi A. Barabaš pidama vähemalt võimalikuks, et tema tegude tagajärjel võivad saada mitmed inimesed surma, st ta tegutses kaudse tahtlusega ning tema tahtlus oli suunatud kahe või enama inimese tapmisele üldohtlikul viisil.
3. A. Barabaši süüdistus

§ 420

lg 1 järgi seisnes selles, et tema elukohast aadressil XXX, Kohtla-Järve leiti ja võeti läbiotsimise käigus

1. juulil
2. a elutoa seinalt relvataoline ese, mille raua otsas on summuti. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktile nr 16ETB0060 on tegemist kasutuskõlbliku helisummutiga. Oma tegevusega rikkus A. Barabaš relvaseaduse § 201 lg 3 nõudeid. 4.1 Kohus luges tõendatuks, et A. Barabaši korteri seinalt leiti ja võeti ära süüdistuses nimetatud ajal ja kohast relvaga sarnanev ese, mille raua otsas oli summuti ja lisaks erinevad torud ja esemed, mis sarnanevad relva osadele. Tulirelva ekspertiisiaktist 16E-TB0060 nähtub, et kuju, ehituse, mõõtmete ja materjali järgi otsustades on ekspertiisiks esitatud käsitöönduslikult valmistatud tulirelva helisummuti. See on ette nähtud lasuheli summutamiseks laskmisel pihtimislaenguga, mille läbimõõt ei ületa 6,4 mm. Helisummuti kuulub relva lisaseadmete hulka ning see on laskekõlbulik. 4.2 A. Barabaši ütlused, et ta ei teadnud, et helisummuti kuulub relva lisaseadmete hulka ning et see on laskekõlbulik, luges kohus ebausutavaks. A. Barabaši on varasemalt karistatud

§ 418ja § 420 järgi ning ta tunnistas ka istungil, et huvitub relvadest.

A. Barabašile ei ole kunagi Politsei- ja Piirivalveameti teate kohaselt relvaluba väljastatud. Seega polnud tal helisummuti omandamise õigust. 4.3 A. Barabaš pani tulirelva helisummuti käitlemise toime otsese tahtlusega, sest varem

§ 418ja § 420 järgi karistatud isikuna teadis ta, et tegemist on tulirelva summutiga.

APELLATSIOON

1. Kaitsja palub Viru Maakohtu
2. mai
3. a otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista A. Barabaš

§ 114

lg 1 p-de 2 ja 3–§ 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, samuti

§ 420lg 1 järgi õigeks.

Apellant taotleb A. Barabaši süüditunnistamist

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning talle karistuse mõistmist selle paragrahvi sanktsiooni piires. 6. A. Barabaši ei pannud toime

§ 114lg 1 p-de 2 ja 3–§ 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavat tegu.

6.1 A. Barabaš ei põhjustatud kannatanule A.S. raskeid vigastusi. Kaitsja hinnangul ei tohiks lahutada tahet ja saabunud tagajärgi. Nimelt vigastati teoga A.S. alaselja lihast. Vigastus ei läbinud kõhuõõnt (s.o tekitati lühiajaline tervisekahjustus). Põhjuseid, miks A. Barabaš oma tegevust lõpule ei viinud, ei ole välja toodud. Süüdistatava ja tunnistaja S.I. i ütlustest nähtub, et vahetult pärast tulistamist läks süüdistatav kannatanu juurde temaga rääkima. See kinnitab, et A. Barabašil puudus tahe kannatanut tappa, sest vastasel juhul ei oleks miski teda selles takistanud. 6.2 Kohus luges tõendatuks, et A. Barabaš tulistas mitu järjestikust lasku kolmel korral: esimese lasu asfalti (tunnistaja S.I. i vahetusse lähedusse), teise inimeste suunas ja kolmanda (tõstes tulirelva õlani), samuti inimeste suunas. Kaitsja hinnangul ei põhine selline järeldus kohtuistungil uuritud faktilistel asjaoludel. 3 6.2.1 Süüdistatav tunnistas, et tulistas esimese lasu maapinna suunas, teise asfalti, ent ta ei oska öelda, mitu lasku tegi. Inimesi A. Barabaš ei sihtinud. Kolmandal korral tegi ta üksiklasu. Kannatanu A.S. ütlustest ei saa teha järeldust, et tulistati inimeste suunas, sest ta ei näinud seda. Samuti ei tõenda tema ütlused tulistamist valangutega, kuna see üksnes „tundus“ A.S. nii. Tunnistaja S.I. ei öelnud kordagi, et A. Barabaš tulistas inimeste suunas. Ka tulistamist valangutega ei saa tõendatuks pidada, sest tunnistaja S.I. ei ole spetsialist, et kuulmise järgi väita, et tegu oli järjestikuste, mitte aga üksiklaskudega. Kui tulistamise kiirus on suur, võib kõrvalt tunduda, et tegemist on valanguga, ent tegelikkuses ei ole ümber lükatud süüdistatava ütlusi, et igal päästikule vajutamisel toimus lask. 6.2.2 S.I. kinnitas, et A. Barabaš suunas relva ärajooksva inimese poole ja tulistas. Kaitsja leiab, et S.I. ei saanud oma asukoha tõttu näha, et tulistamise momendil suunas A. Barabaš relva just konkreetse inimese suunas ja teda tulistas. S.I. viibis tulistamise momendil autos, mis seisis süüdistatava asukohast u 10-15 m kaugusel. Samuti seab S.I. i ütlused kahtluse alla tema väide, et teisi isikuid peale raudtee suunas jooksva inimese ei olnud. Videosalvestiselt on näha, et tulistamise momendil oli süüdistatavast mitte eriti kaugel ka teisi isikuid. Järelikult ei ole S.I. i ütlused selles osas tõesed. 6.3 Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et tulistades 9. juuli 2016. a kell 2:50 asfalti ja inimeste suunas tegutses A. Barabaš kaudse tahtlusega. A. Barabaši ütluste kohaselt tulistas ta sellepärast, et ei tundud seda seltskonda, tahtis kaitsta end ja oma sõpra J.P. ning konflikti peatada. Selles osas ei ole A. Barabaši ütlusi uuritud ega ümber lükatud. Süüdistatav tegi kõik selleks, et mitte tabada inimesi. Ta ei pidanud ka võimalikuks, et kuulid võivad inimesi tabada, sest ta ei suunanud relva inimeste suunas. Süüdistatav ei pidanud võimalikuks ka kellegi surmavalt haavamist. Tavainimese jaoks ei ole eluliselt usutav, et tulistades teises suunas asfaltkattesse, võivad kuulid tabada inimest ja tekitada surmavaid haavu. 6.4 Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et A. Barabaš tuleks õigeks mõista seoses kuriteokoosseisu tunnuste puudumisega ja tunnistada ta süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga. Karistus tuleks mõista sanktsiooni piire arvestades. 7. A. Barabaš tuleks õigeks mõista

§ 420lg 1 järgi subjektiivse koosseisu puudumise tõttu.

7.1 Süüdistatav ostis pneumaatilise relva koos summutiga osta.ee ostukeskkonnast. Relv oli rikkis. Avalikult pakutakse õhkrelvi summutiga. A. Barabaš arvas, et nende soetamiseks ei ole luba vaja. Ta leiab, et pneumaatilise relva summutit ei saa kasutada tulirelvaga. Antud kuriteokoosseisu subjektiivne külg nõuab, et süüdistatav pidi tegutsema otsese või kaudse tahtlusega, st saama aru või eeldada, et tegu on helisummutiga, mis on tulirelva osa ja mille soetamise jaoks on vaja relvaluba. 7.2

1. juulil 2016 süüdistatava elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära pneumaatiline relv koos helisummituga. Ära võeti ka teisi pneumaatilisi relvi, ent tulirelva ja laskemoona ei leitud. Eluliselt ei ole usutav, et süüdistatav teadis, et tegu on helisummutiga, mis on tulirelva osaks ning mille omandamiseks on nõutav relvaluba. Ta ei oleks sellisel juhul hoidnud helisummutit avalikult oma korteri seinal. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et A. Barabaš käitles helisummutit otsese tahtlusega. Vaatamata relvahuvile ei ole A. Barabašil relvade osas eriteadmisi. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 4
2. Apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuses leidis prokurör, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on otsuses põhjalikult motiveerinud A. Barabaši teo tahtlust ja selle vormi

§ 114

lg 1 p-de 2 ja 3–§ 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel (vt otsuse lk 2122). S.I. i ütlused langevad kokku videosalvestuses nähtuga, mida kohtuistungil ka vaadeldi ja selle kohta, mitu korda tulistati ning millises asendis hoidis süüdistatav A. Barabaš tulistamise ajal relva ja kuhu oli relv laskude tegemise hetkel suunatud. Kohtus uuritud tõenditega ei ole kooskõlas ka kaitsja väide, et A. Barabaš tegi kõik selleks, et tema kuulid ei tabaks inimesi. Kohtuotsus on põhjendatud ka A. Barabaši süüdimõistmises

§ 420lg 1 järgi.

Põhjendused on selles osas selged ja ammendavad ning on jälgitav, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes kohus otsuse tegi. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega ning alljärgnevalt esitab omapoolsed seisukohad apellatsiooni põhiväidetele.
2. Apellant ei ole nõus maakohtuga selles, et A. Barabaš pani toime tapmiskatse (mõrvakatse), ning leiab, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. 10.1 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon on selles osas põhjendatud. Enne tõendite osas seisukoha avaldamist, tuleb täpsustada, et A. Barabašile oli esitatud süüdistus mõrvakatses

§ 114lg 1 p-de 2 ja 3–§ 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Maakohus tuvastas kohtuotsuse põhiosas, et esitatud süüdistuse kvalifikatsioon on õige ning vastab A. Barabaši poolt toimepandule. Samas aga nähtub kohtuotsuse resolutiivosast, et A. Barabaš tunnistati süüdi

§ 25lg 2 p-de 1 ja 2–§ 114 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi.

Kuna

§ 25

lg 2 punkte ei sisalda, võib mõista, et maakohus on kvalifikatsiooni väljatoomisel kohtuotsuse resolutiivosas ekslikult viidanud

§ 25lg 2 p-dele 1 ja 2.

Kohus on ilmselgelt pidanud silmas süüdistuse poolt esitatud ning seadusest nähtuvalt kvalifikatsiooni –

§ 25lg 1 ja 2.

Samas märgib kolleegium, et tunnistades isiku süüdi süüteokatses, on viide

§ 25lg-le 1 ülearune (vt justiitsministri 23.

augusti

1. a määrus nr 54 „Süütegude „Karistusseadustiku“ järgi kvalifitseerimise juhend“ § 1 lg 2, samuti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 34). 10.2 Selleks, et võtta seisukoht vaidlustatud sündmusele õigusliku hinnangu andmisel, pidas ringkonnakohus valikuks kontrollida veelkord kõiki kriminaalasjas kogutud ning olulist tõenduslikku tähtsust omavaid tõendeid ning annab alljärgnevalt neile hinnangu. 10.3 Kriminaalajas puudub vaidlus selles, et 09.07.2016 kella 02:50 paiku A. Barabaš, viibides Kohtla-Järvel Ahtme mnt 57a asuva baari „Risti“ ning Ahtme mnt 55 elamu läheduses tänaval, kus viibisid baarist väljunud inimesed, teiste hulgas ka kannatanu A.S. , võttis seljas olnud tagi hõlma alt välja tuvastamata tulirelva ning sooritas mitu lasku teekatte pihta. Vaidlust ei ole ka selles, et A.S. sai tabamuse selga ning tal tuvastati kõhuõõnde mitteulatuv seljalihaste vigastusega laskehaav selja nimmepiirkonnas. 10.4 Maakohus leidis, et süüdistatav ei tulistanud mitte ainult teekattesse, vaid suunas relva ka inimeste poole, jooksis nende suunas ja jätkas tulistamist inimeste suunas, millega seadis ohtu kohalviibijate elu ja tervise. Üks rahva suunas tulistatud valangust pärinev kuul tabas A.S. selga, tekitades kannatanule kõhuõõnde mitteulatuva seljalihaste vigastusega laskehaava selja nimmepiirkonnas. Kuna süüdistatav tulistas korduvalt paljude inimeste läheduses nii teekattesse kui ka inimeste suunas ning kuna üks inimene sai ka tabamuse, siis möönis süüdistatav, et viga võivad saada mitmed inimesed. Tegemist oli üldohtliku viisiga, sest tapmisteoga seati reaalsesse ohtu ka 5 kolmandate isikute elu ja tervis. Samuti arvas kohus, et tulistades mitu korda teekattesse inimeste vahetus läheduses, arvestamata rikošeti võimalikke tagajärge, tulistades korduvalt inimeste suunas, pidas A. Barabaš võimalikuks, et saab tappa kaht või enamat inimest, samuti seadis ohtu kolmanda isiku elu või tervise (maakohtu otsuse lk 21). 10.5 Eelnevas punktis toodud maakohtu seisukoht ongi põhiliseks vaidlusküsimuseks. Süüdistatava ütluste kohaselt tunnistab ta tulistamist väidetavalt juhuslikult leitud relvast, kuid ta tulistas maha, inimeste suunas ei teinud ühtegi lasku. Emalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed tulirelva leidmise osas ning ka selles, et alles pärast esimest lasku sai ta aru, et tegemist on tulirelvaga (vt ka maakohtu otsus, lk 18). Siinkohal tuleb märkida, et eeltoodud hinnangut süüdistatava ütlustele apellatsioonis ei vaidlustata. Meditsiiniliste dokumentide ja isiku ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et süüdistuses näidatud kohas kella 03:05 paiku toimetati kiirabiga haiglasse A.S. . Ekspertiisiakti kohaselt esinesid A.S. vigastused - kõhuõõnde mitteulatuv, seljalihaste vigastustega haav seljal nimmepiirkonnas, metalli tihedusega võõrkeha haavakanali lõpus, mis tekkisid tulirelva toimest, mille pihtalaenguks oli kuul (tõendite kd, lk 13-17). Kus, millal ning millist laadi vigastuse sai A.S. , ei ole vaidluse all. 10.6 Kannatanu A.S. , tunnistajate V. G, I. K ja J.P. ütlustega tuvastas maakohus, et ööl vastu 09.07.2016 toimus Risti baaris konflikt I. K ja N.-nimelise tütarlapse vahel. Tütarlaps murdis jalaluu. Tänaval toimus I. K ja V. T ja J.P. vahel sel teemal sõnavahetus, s.t enne tulistamist toimus kahe seltskonna vahel sõnavahetus. Kes tulistas, keegi ei näinud, kuid A.S. sai selga haavata. Nende asjaolude üle vaidlust ei ole. 10.7 Kannatanu A.S. ütluste kohaselt kuulis ta laske, tundus, et tulistati valangutega ning kõik hakkasid laiali jooksma. Tundus, nagu oleks kiviga selga visatud. Ta jooksis 150 meetrit üle raudtee, teised jooksid maja nr 55 poole. Pärast laske koguneti taas kokku ning I. K ütles talle, et tal on selg verine. 10.8 Tunnistaja S.I. i ütluste kohaselt oli ta avariiväljakutsel. Parkis auto maja juurde ning nägi kahte seltskonda, kes klaarisid omavahelisi suhteid. Tunnistaja istus sel ajal pargitud autos. Temast vasakult poolt tuli tumedas riietuses noormees, kes hoidis kahe käega relva. Tegi mitu lasku asfaldisse, tuli sädemeid. Arvab, et tulistati valangutega. Inimesed ülekäiguraja juures jooksid laiali. Tulistaja läks 10 m edasi ja tulistas jooksva inimese suunas. Tunnistaja arvates kostis kaks lasku valangutena. Pärast nägi, et heledas jopes noormees hoiab seljast kinni. Kokku tulistas kolm korda, esimest korda ette maha, läks 2 m edasi ja lasi veelkord maha siis jooksis 10 m edasi ja tõstis relva õlani ette ja tulistas inimeste suunas. Sihtis üle Ahtme mnt jooksnud isikut, teised isikud jooksid majade hoovidesse. 10.9 Apellatsioonis leiab kaitsja, et kohtu järeldus sellest, et süüdistatav tulistas valangutega, ei ole õige, sest tunnistajad ei ole selliste teadmistega, et vastavat järeldust teha. Ringkonnakohus märgib, et ülekuulatud isikute ütlused valangutega tulistamise kohta on erinevad (tunnistaja S.I. arvab, et tulistati valangutena asfaldisse, kannatanu A.S. tundus, et tulistati valangutega, tunnistaja V. G - laske oli mitu, kas valangutega, ei oska öelda, tunnistaja V. T rääkis asfaldisse tulistamisest ja sädemetest, midagi enamat ei tea, tunnistaja I. K - ei olnud üksikud lasud, ei tea palju neid oli, tunnistaja J. P- kuulis laskmist, kes laskis, ei tea, inimesed jooksid laiali, süüdistatava ütluste kohaselt tulistas üksikute laskudega asfaldisse, mitu korda, ei osanud öelda). Seega isikute ütlustest ei saa üheselt järeldada, et süüdistatav tulistas valangutega. Täpsemalt võib selle asjaolu kohta teavet saada videosalvestiselt, kuid nimetatud tõendil peatub ringkonnakohus eraldi pikemalt alljärgnevalt. Samas on ringkonnakohus arvamusel, et süüdistuse tõendatuse aspektist ei ole oluline, kas süüdistatav tulistas valangutega või sooritas järjestikused lasud. 6 10.10 Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlused 09.07.2016 öösel aset leidnud sündmuse detailsemaks tuvastamiseks on ebapiisavad, mistõttu kõige olulisemaks tõendiks on siinkohal siiski videosalvestis, mis on saadud Ahtme mnt 55 juures olevatelt kaameratelt. 10.11 Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus kajastanud nimetatud tõendist nähtuvaid asjaolusid ning koostoimes tunnistajate ütlustega jõudnud järeldusele, et A. Barabaš võttis jaki hõlma alt välja tuvastamata tulirelva, tulistas valangu teekatte pihta ja baari „Risti“ läheduses õues viibivate inimeste suunas. Seejärel, hoides endiselt relvatoru suunaga väljas viibivate inimeste poole, jooksis nende suunas ja jätkas relvast tulistamist nende pihta, seades sellega ohtu kohalviibijate elu ja tervise. Üks rahva suunas tulistatud valangust pärinev kuul tabas A.S. selga (vt maakohtu otsuse lk 15-16). 10.12 Ringkonnakohus tutvus samuti videosalvestisega ning ei saa nõustuda maakohtu kõigi järeldustega selle kohta, mis salvestiselt nähtub. Enne videofailidel jäädvustatud sündmuste väljatoomist tuleb täpsustada, et salvestistel märgitud kellaaeg on 1 tunni võrra ajalises nihkes (vt tunnistaja R. L ütlused). Toimunud sündmuste kellaaegades vaidlus puudub. 10.12.1 Toimikus oleva asitõendi vaatlusprotokolli juures on (tõendite toimik, lk 28-34, 35) DVDR plaat, millel on videosalvestised kaameratest, mis asusid Ahtme mnt 55-
4. Videofalil-20160709015813.avi 192.168.1.115-IPC –main 20160709010000 (maht 1759016 kB) nähtub Ahtme mnt 55 ja maja nt 57a vaheline ala, kus on pargitud autod. Kell 1:43 paiku ilmuvad kaadrisse paremal pool baarist väljuvad inimesed, paari minuti jooksul inimesi tuleb järjest juurde. Kell 1:49 paiku pargib autode parkimisalale sõiduk (tunnistaja S.I. ). Juht autost ei välju. Poole minuti jooksul ilmub kaadrisse vasakult poolt tumedas riietes isik (süüdistatav A. Barabaš), kes liigub pargitud autode juurde ja jääb suitsetades nende juurde seisma. Mõne aja pärast hakkab vasakul kaadris tumedas riietes meesterahvas (süüdistatav) liikuma paremale piki pargitud autode rida, avab tagi ning võtab hõlma alt välja relva, kohendades õlal olevat relvarihma. Süüdistatav teeb esimese lasu asfaldisse, lendab sädemeid. Seejärel liigub isik edasi paremale, kus on hulk inimesi, seejärel sooritab veel kaks järjestikust lasku maha asfaldisse, näha on sädemeid. Järgnevalt teeb isik mõned jooksusammud paremale kaadrist väljas olevate inimeste poole, relv on jätkuvalt käes, suunatud alla ning väljub kaadrist. 10.12.2 Järgmine oluline videofail on embedded Net DVR-192.168.1.113-1-2016070901504020160709015029-1468313585024.mp4 (maht 59236 kB), millel on must-valge videopilt Ahtme mnt 55 ja Ahtme mnt 57a vahelisele alale suunatud tänavate ristmikule. Umbes 1:50 liigub kümmekond inimest baari poolt Ahtme mnt 55 suunas. Jäävad seisma ristmikul liiklusmärgi juures. Parklasse sõidab auto (S.I. ). Seejärel lahkuvad 6 isikut paremale ristmikult üle tee ja jäävad haljasalale seisma. Baari suunast läheneb ristmikule liiklusmärgi juurde üks isik, mille peale paremale suundunud 6-liikmeline grupp isikuid naasevad ristmikule liiklusmärgi juurde. Kaks isikut kõnnivad eespoolt, neli järgnevad. Kaks isikut jäävad seisma ristmikul oleva isiku juurde, üks neist seisab seljaga parkimisala suunas. Järgnevalt nähtub kaadris vasakult sähvatus asfaldilt S.I. i pargitud auto juures, ning koheselt asetab ristmikul seljaga parkimisala suunas seisnud heledas jopes isik parema käe alaseljale ning lahkub joostes paremale suunaga raudtee poole. Kaadrisse ilmub süüdistatav relvaga ja suundub pargitud autode rea otsa, kuhu jäid seisma ristmikult peale esimesi laske lahkunud kaks isikut ning tulistab veelkord maha seisnud isikute jalge ette, kes seejärel joostes lahkuvad. Süüdistatav liigub autode taha, kohendab relva jope alla ning liigub ristmikule seal olevate inimeste poole. 10.12.3 Järgnevalt nähtub faililt embedded Net DVR-192.168.1.113-1-2016070901572220160709015816-
5. mp 4 (maht 15154 kB) must-valge videopilt, ca kell 1:57, et paremalt ilmub kaadrisse heledas jopes isik, kes hoiab vasakut kätt alaseljal ning liigub ristmikul seisvate inimeste juurde. Näha on plekki heleda jope seljaosal. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et heledas jopes olev isik on kannatanu A.S. . 7 10.13 Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et videofailidelt nähtuv süüdistatava tegevus sisaldas endas nelja lasku, esmalt üks maha, seejärel kaks järjestikust maha suunatud lasku ning neljas juba pargitud autode rea lõpus kahe seisva isiku juures suunatud maha. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka videolt nähtuva alusel võimalik kindlalt väita, et süüdistatav tulistas valanguga, kuid kindlalt saab väita, et teine ja kolmas lask olid järjestikku. Kuid nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, pole olulist tõenduslikku tähendust, kas süüdistatav tulistas valanguga või sooritas mitu (vähemalt kaks) järjestikust lasku. 10.14 Edasi asus maakohus seisukohale, et süüdistatav pärast teist lasku jookseb inimeste suunas ja sihib inimesi. Sellise järeldusega ringkonnakohus ei nõustu. Videost (p-s 10.12.1 kirjeldatud fail) nähtub, et süüdistatav teeb esimese lasu asfaldisse, lendab sädemeid. Seejärel liigub ta mõned sammud edasi paremale kus on hulk inimesi ning seejärel sooritab veel kaks järjestikust lasku maha asfaldisse, näha on jällegi sädemed. Järgnevalt teeb süüdistatav mõned jooksusammud kaadrist väljas paremal pool olevate inimeste poole, relv on jätkuvalt käes, suunatud alla ning väljub kaadrist. Nimetatust ei ole võimalik järeldada, et süüdistatav sihtis inimesi. 10.15 Järgnevalt must-valgelt videopildilt nähtuva alusel tegi maakohus järelduse, et relvastatud isik autode tagant tulistab ja sihib ärajooksvaid inimesi. Sellise järeldusega ei saa nõustuda, sest see ei ole kooskõlas videopildilt nähtuvaga. Nagu ringkonnakohus eelnevalt p-s 10.12.2 muuhulgas välja tõi, on kaadris vasakul näha sähvatust asfaldilt pargitud S.I. i auto ees ning seejärel koheselt asetab ristmikul seljaga parkimisala suunas seisnud heledas jopes isik parema käe alaseljale ning lahkub joostes paremale suunaga raudtee poole. Kaadrisse ilmub süüdistatav relvaga ja suundub pargitud autode rea otsa, kuhu jäid seisma ristmikult pärast esimesi laske lahkunud kaks isikut ning tulistab veelkord maha seisnud isikute jalge ette, kes seejärel joostes lahkuvad. Süüdistatav liigub autode taha, kohendab relva jope alla ning liigub ristmikule seal olevate inimeste poole. Seega maakohtu järeldus selle kohta, et süüdistatav tulistas autode tagant ärajooksvaid inimesi, ei ole kooskõlas videopildilt nähtuvaga ning on ilmselgelt meelevaldne. 10.16 Eeltoodud tõenditest saab objektiivselt järeldada, et süüdistatav tulistas neljal korral maha, seejuures olid teine ja kolmas lask, millised olid tulistatud tunnistaja S.I. i auto läheduses, sooritatud järjestikku ning nagu nähtub videotelt, tabas kolmandast maha tulistatud lasust kuul rikošetina seljaga sõidutee poole seisva kannatanu alaselga. Selline järeldus on täielikult kooskõlas videolt nähtuvaga, sest koheselt pärast maha tulistatud kolmandat lasku asetab kannatanu käe alaseljale ning lahkub joostes. Sama isik ühineb pärast tulistamise lõppu seltskonnaga, hoides kätt jätkuvalt alaseljal. Asjaolu, et kohus on oma järeldustes suuresti tuginenud tunnistaja S.I. i ütlustele ei ole põhjendatud. Tunnistaja parkis sõiduki parkimisalale ja jäi autosse. Kuigi tunnistaja suutis adekvaatselt kirjeldada süüdistatava liikumist temast vasakult poolt paremale poole teiste seisvate inimeste suunas, tegigi tunnistaja tema jaoks ilmse, kuid eksliku järelduse, et kuna isik tulistas juba korduvalt maha ning jooksis relv käes inimeste poole ning kuulda oli veel neljas lask, siis ilmselt tulistas süüdistatav inimeste suunas. Nagu märgitud, viibis tunnistaja pargitud autos ning ei saanud kogu tegevustiku tervikuna näha. Seega tunnistaja ütlused ei ole tervikuna täpsed, sest põhinevad suures osas mitte tema poolt nähtul, vaid osaliselt tuletatud arvamusel. Seepärast ei olegi tema ütlused mingis osas kooskõlas videolt nähtuvaga. 10.17 Eeltoodud tõendite analüüsist nähtuvalt tõusetub küsimus, kas süüdistatav A. Barabaš pani koos avaliku korra raske rikkumisega toime ka isikuvastase kuriteo, s.o mõrvakatse, nagu leidis prokuratuuriga nõustuvalt maakohus. 8 Ringkonnakohtu hinnangul kontrollitud tõendid annavad eeltoodud küsimusele selgelt eitava vastuse. Süüdistatav ise selgitas, et baaris aset leidnud konflikti tõttu (tütarlaps murdis jalaluu) jätkus sõnavahetus õues kahe erineva seltskonna vahel ning selleks et ära hoida võimalikku rünnet J.P. suhtes soovis ta laskudega inimesi laiali peletada. Kellegi suunas ei tulistanud, lasud olid suunatud maha. A. Barabaši tapmistahtluse vastu räägib seegi, et tulistamise ajal viibisid tema kaaslased, kelle kaitseks ta tulistama asus, samuti kõrvalised isikud, kannatanu lähedal. Tõenäosus, et mõni A. Barabaši tulistatud kuul võinuks (rikošetist) tabada mõnd tema kaaslast või hoopiski asjasse mittepuutuvaid isikuid, oli välisel vaatlusel umbkaudu sama suur kui tõenäosus, et see tabab mõnd konflikti teise osapoole (kannatanu) seltskonda kuuluvat inimest. Videosalvestis kinnitab selgelt, et süüdistatav tulistas relvast neljal korral, kuid kõik lasud olid suunatud tõepoolest maha, kusjuures kolm esimest olid sooritatud ristmikul seisvatest inimestest eemal sõiduteel. Kannatanu sai lasutabamuse kolmandast maha suunatud lasust rikošetina. Ükski lask ei olnud suunatud inimestele. Viimane neljas lask suunaga maha oli sooritatud kõige lähemal kahele isikule, kuid nende suhtes isikuvastase süüteo toimepanemise katset pole A. Barabašile süüks arvatud. Seega isikuvastane süütegu A. Barabaši käitumises on välistatud. 10.18 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga süüdistatava teole antava hinnangu osas. Nimelt arvab kaitsja, et A. Barabaši tegu on hinnatav avaliku korra raske rikkumisena vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Kuna A. Barabaš pani toime avaliku korra raske rikkumise tulirelvaga, siis tuleb tema tegu hinnata süüdistuses näidatud ajal ja kohas toime pandud ühe teona, s.o avaliku korra raske rikkumisena relvaga ähvardades

§ 263lg 1 p 2 järgi.

Maakohus tuvastas, et A. Barabaš pani

§ 263lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist kavatsetusega. A. Barabaši käitumine oli teadlik ja sihipärane. Ta võttis tagi hõlma alt relva ning tulistas korduvalt teekattesse. Selline käitumine ei jäta kahtlustki selles, et süüdistatava eesmärk oli häirida (KorS § 55 lg 1 mõttes) ja hirmutada teisi avalikus kohas viibinud isikuid ning ta teadis, et tema tegevus sellise tulemuse ka saavutab. 11. Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et A. Barabaš ei pannud toime mõrvakatset ning tema poolt 09.07.2016 öösel Kohtla-Järvel „Risti“ baari juures toime pandud tegu on tervikuna hinnatav avaliku korra raske rikkumisena relvaga ähvardades, mis on kvalifitseeritav

§ 263lg 1 p 2 järgi.

Seega tõusetub küsimus süüdistatavale uue karistuse mõistmisest. Maakohus tuvastas, et A. Barabaš pani ühe teoga toime kolm kuritegu (mõrvakatse, avaliku korra raske rikkumine ja tulirelva ebaseaduslik käitlemine), mistõttu kohus kohaldas karistust mõistes

§ 63lg-t 1.

Ringkonnakohus tuvastas, et A. Barabaš pani toime ühe teo, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule (

§ 263

lg 1 p 2 ja § 418 lg 2 p 1), mistõttu tuleb talle selle teo eest mõista

§ 63

lg 1 alusel üks karistus.

§ 263

lg 1 näeb sanktsioonis karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

§ 418lg 2 sanktsioon on sama.

Ringkonnakohtu hinnangul on A. Barabaši süü avaliku korra raskes rikkumises hinnatav väga suurena ning tema puhul saab olla karistuseks vaid maksimaalne vangistuse määr. Süüdistatav rikkus avalikku korda, s.t käitus teisi isikuid mitte ainult häirival, vaid ka ohtu seadval viisil, kasutades selleks tulirelva, tulistades sellest korduvalt maha. Selline teguviis viis selleni, et ühest asfaldisse suunatud lasu rikošetist sai tabamise selga eemal seisnud kannatanu A.S. . Lisada tuleb sedagi, et süüdistatavat on varem karistatud tulirelva ja tulirelva summuti ebaseadusliku käitlemise eest ning tema õiguskorda eirav käitumine kajastub ka viies kehtivas väärteokaristuses. 9 Eelnevaid asjaolusid arvestades mõistab ringkonnakohus A. Barabašile

§ 63lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust.

Samuti tuleb süüdistatavale mõista uued liitkaristused

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 järgi maakohtuga samadel alustel (

§ 64

lg 1 puhul karistuste liitmine absorbtsiooni põhimõttel ning § 65 lg 2 puhul karistuste täies ulatuses liitmine). 12. Kaitsja vaidlustab A. Barabaši süüditunnistamise

§ 420lg 1 järgi.

A. Barabaš tunnistati süüdi selles, et 13.07.2016 süüdistatava elukohas toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära relvataoline ese, mille raua otsas oli summuti. Vastavalt ekspertiisiaktile oli tegemist laskekõlbuliku helisummutiga. Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega, et A. Barabaš käitles helisummutit otsese tahtlusega, sest vaatamata tema relvahuvile, eriteadmisi selle kohta (et helisummuti on relvaosa ning nõustav on relvaluba) tal ei ole. 12.1 Ringkonnakohtu hinnangul kaebuse väited maakohtu otsuse põhjendusi ümber ei lükka ning A. Barabaši süü eelnevas lõigus kirjeldatud süüteos on üheselt tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhistustega, mistõttu neid siinkohal üle ei korda. 12.2 Ka apellatsioonikohus ei pea tõsiseltvõetavaks väidet, et süüdistatav ei teadnud, et helisummuti näol oli tegemist tulirelva lisaseadmega. Süüdistatava kodust leiti läbiotsimise käigus terve hulk relvade osadele sarnanevaid esemeid, mis räägib tema ilmsest sügavast huvist tulirelvade vastu. Oluline on rõhutada sedagi, et süüdistatavat on ka varem (Harju Maakohtu 19.04.2016 otsus) karistatud muuhulgas

§ 420järgi.

Seega kaebuses esitatud väide selle kohta, et A. Barabaš ei teadnud, millega summuti näol täpsemalt tegu on, on väheveenev ning isikut silmas pidades eluliselt ebausutav, mistõttu tema süüdimõistmine antud kuriteos jääb muutmata. 13. Kokkuvõttes tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse osaliselt, s.o A. Barabaši süüditunnistamises mõrvakatses ning mõistab ta selles süüdistuses õigeks. A. Barabaši poolt 09.07.2016 toimepandud tegu kvalifitseeritakse tervikuna

§ 263lg 1 p 2 järgi.

Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada

§ 63

lg 1,

§ 64

lg 1 ja

§ 65lg 2 alusel karistuste mõistmises ning mõista talle uued karistused.

/Allkirjastatud digitaalselt/ 10