Obsah (6)

§ 277§ 164§ 462§ 637§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-15773 Tsiviilasi XX hagi YY

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. XX (hageja) esitas 21.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada abielu, kuna pooled on aru saanud, et nende kooselu ei ole võimalik (perekonnaseadus (PKS) § 65 lg 2). Poolte abielulised suhted on olnud äärmiselt halvad juba viimased paar aastat. Hageja on teinud kostjale mitmeid kohtuväliseid ettepanekuid, kuid kostja ei ole soovinud abielulahutuse avaldust allkirjastada. Hageja on jõudnud kindlale ja pöördumatule veendumusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik ning seega on poolte abieluliste suhete lõppemine pöördumatu (PKS § 67 lg 1). Puuduvad ka PKS § 67 lg-s 3 sätestatud alused pooltele lepitusaja andmiseks. 07.12.2015 kohtuistungil selgitas hageja lepinguline esindaja, et hageja viibib hetkel Tai Kuningriigis, kus tema vastu alustati kriminaalasi ning ta ei saa riigist välja sõita, seega ei saa hageja istungitel osaleda.
2. 01.04.2016 vastuses hagiavaldusele palus kostja jätta hagi rahuldamata. Tais oleku ajal helistas hageja kostjale ning avaldas, et kahetseb tüli, ei teadvustanud endale, kuhu see välja viib ning soovis abielu jätkamist. Edaspidi on hageja aga kontaktidest hoidunud. Hageja ei ole oma tahtmistes kindel. Seega ei saa hetkel hagi rahuldada ja enne otsuse tegemist peab kohus hageja isiklikult ära kuulama.
3. 11.04.2016 seisukohas märkis hageja, et tõele ei vasta kostja väide, mille kohaselt avaldas hageja kostjale, et ta kahetseb tüli, ei teadvustanud endale, kuhu see välja viib, ning soovis abielu jätkamist. Hageja hinnangul soovib kostja menetlust venitada. Omalt poolt ei teinud kostja midagi, et hagejaga kokku leppida ning ei ole hagejat Tais toetanud (ei käimasolevas kriminaalasjas, ei rahaliselt ega moraalselt).
4. 02.11.2016 esitas hageja enda poolt allkirjastatud avalduse abielu lahutamiseks. Nimetatud avaldusele on tunnistajana alla kirjutanud CC, kes esitas ka lihtkirjaliku koopia oma advokaaditunnistusest.
5. 05.12.2016 seisukohas leidis kostja, et hagejal tuleb esitada dokument, millel on tema allkirja kinnitamine legaliseeritud või digiallkirjastada dokument Eesti digitaalallkirjaga. Vastasel juhul ei saa kohus veenduda, et tegemist on tõepoolest hageja tahteavaldusega.
6. 20.12.2016 selgitas hageja, et talle jääb arusaamatuks, mis nõuetele peavad hageja poolt Tai Kuningriigist saadetud dokumendid vastama. Tai Kuningriigis ei ole võimalik varustada dokumenti apostilliga, kuna Tai Kuningriik ei ole vastava konventsiooni liige. Seega ei ole antud juhul võimalik panna dokumentidele legaliseerimispitsatit. Hageja ei saa allkirjastada dokumente ka digitaalselt, kuna tal ei ole kehtivat ID kaarti.
7. 21.12.2016 seisukohas märkis kostja, et hagejal tuleb esitada dokumendid, mille on allkirjastanud hageja ja mille allkirja õigsust on väidetavalt kinnitanud advokaat, legaliseerituna Tai Kuningriigi Välisministeeriumis. Seejärel tuleb legaliseeritud dokument esitada vastuvõtva riigi poolseks legaliseerimiseks Eesti Vabariigi 3 Välisministeeriumi. Alles nõuetekohaselt legaliseeritud dokumendi alusel saab kohus veenduda, et tegemist on tõepoolest hageja allkirjaga.
8. 27.12.2016 esitas hageja notariaalselt kinnitatud dokumendid.
9. 10.01.2017 arvamuses märkis kostja, et 27.12.2016 esitatud dokumendid on legaliseerimata.
10. 28.04.2017 selgitas hageja, et ta on käinud koos oma advokaadiga (CC) Eesti Vabariigi Aukonsulaadis (Tai Kuningriigis) ning talle seletati, et Tai Kuningriigis ei ole võimalik varustada Välisministeeriumi apostilliga välismaalaste poolt allkirjastatud dokumente (seda saab teha ainult kohalike dokumentide puhul, nt kohtudokumendid. Dokumentide tõestamise /kinnitamise/ funktsiooni täidavad kohalikud advokaadid /„Notarial services attorney“/, mis sai antud juhul ka tehtud 31.03.2017 dokumendi puhul. Seega on eespool mainitud dokumentidega kinnitatud hageja soov abielu lahutamise ja perekonnanime muutmise soovi kohta.
11. 10.05.2017 seisukohas leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud Tai Kuningriigi Välisministeeriumi legaliseerimistaotluse ja et sellele oleks antud eitav vastus. Kostja palub kohtul anda hagejale tähtaeg legaliseeritud avalduse esitamiseks või Tai Kuningriigi Välisministeeriumi ametliku vastuse esitamiseks, miks Tai Kuningriigi Välisministeerium keeldub hageja esitatud dokumenti legaliseerimast.
12. 04.12.2017 esitas hageja digitaalselt allkirjastatud avalduse abielu lahutamiseks.
13. 17.12.2017 seisukohas märkis, et kostja, et hageja poolt 04.12.2017 esitatud dokumendi faili digitaalallkirja andmetest on näha, et allkiri oli antud arvutis, mis asub Lääne-Euroopa ajavööndis („Allkirjastaja arvuti aeg (UTC) 04.12.2017 05:48:16 + 00:00“) ehk on Eesti ajast kaks tundi ees. Tai Kuningriigi ajavöönd on UTC+07:
14. Seetõttu ei ole reaalne, et allkirja oleks andnud hageja.

§ 277

lg 3 alusel vaidlustab kostja allkirja ehtsuse ning leiab, et digiallkirja andmise ajavööndi mittevastavusega hageja ajavööndile on usutavalt põhistatud, et dokumenti ei ole allkirjastanud hageja. Hageja nimelt antud digitaalse allkirja võltsituse tõendamiseks vajab kostja digiallkirja andmiseks kasutatud arvuti IP-aadressi ja MAC’i, mida kostja kohtu abita hankida ei saa, seega esitab kostja taotluse tõendite kogumiseks.

1. Harju Maakohtu 19.12.2017 otsusega hagi rahuldati ja lahutati poolte abielu, mis on sõlmitud 04.09.2003 Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud akt nr
2. Maakohus rahuldas kostja 18.12.2017 taotluse ja määras, et jõustunud kohtuotsuses tuleb poolte nimed asendada initsiaalidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode ega aadresse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled on vähemalt hagiavalduse esitamisest, s.o alates 21.10.2015, elanud eri riikides. Seega on pooled eraldi elanud enam kui kaks aastat, mistõttu tuleb eeldada PKS § 67 lg 2 alusel,et abielusuhted on lõppenud. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on abielusuhted poolte vahel lõppenud ja abielu tuleb lahutada, kuna hageja ei ole nõus kostjaga leppima. Seega on hagi abielu lahutamiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. 15. 26.01.2018 apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Lisaks esitas kostja taotluse tõendite kogumiseks ning palus kohustada SK ID Solutions AS-i esitama kohtule hageja nimelt 04.12.2017 antud digiallkirja andmiseks kasutatud arvuti IP-aadressi ja MAC aadressi andmed.

§ 462

lg 2 alusel palub kostja asendada avalikustatavas kohtulahendis 4 mõlema poole andmed tähemärkidega. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti PKS § 65 lg-t 1 ja § 67 lg-t

1. Kohtul tuleb tuvastada ühe abikaasa hagiga väljendatud lahutamissoov ja abielusuhete lõppemine. Hageja ei ole oma lahutamissoovi kohaste tõenditega tõendanud. Hageja menetluses isiklikult osa ei võtnud, kuivõrd tema esindaja kinnitusel kehtib tema suhtes Tai Kuningriigist lahkumise keeld, kuna hageja on antud kriminaalsüüdistusega kohtu alla. 04.12.2017, rikkudes kõiki kohtu poolt määratud tähtaegu, esitas hageja lepinguline esindaja hageja digitaalse allkirjaga kinnituse lahutamissoovi kohta. Nimetatud faili digitaalallkirja andmetest on näha, et allkiri oli antud arvutis, mis asub Lääne-Euroopa ajavööndis („Allkirjastaja arvuti aeg (UTC) 04.12.2017 05:48:16 + 00:00“), ehk on Eesti ajast kaks tundi ees. Tai Kuningriigi ajavöönd on UTC+07:
2. Seetõttu ei ole reaalne, et allkirja oleks andnud hageja. Hageja esindaja ei osanud 19.12.2017 kohtuistungil antud vastuolu selgitada.

§ 277

lg 3 alusel vaidlustab kostja jätkuvalt 04.12.2017 dokumendil oleva hageja allkirja ehtsuse ning leiab, et digiallkirja andmise ajavööndi mittevastavusega hageja ajavööndile on usutavalt põhistatud, et dokumenti ei ole allkirjastanud hageja. Maakohtu järeldus abielusuhete lõppemise kohta on meelevaldne ja ei põhine tõenditel. 19.12.2017 istungil väljendas kostja selgelt, et loodab abielusuhete paranemist ja lahutust ei soovi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta sellega ei arvestanud. Lisaks kinnitas kostja, et kui ta viimati võttis suvel hagejaga kontakti, siis videokonverentsi tehes jäi tal mulje, et hageja ei soovi ka lahutada. Ta ei öelnud seda otseselt, kuid kostjal jäi selline mulje. Sellepärast on täitmata ka teine abielu lahutamise eeldus. Väljatoodud põhjendustel abielu lahutamise eeldused ei ole täidetud ning kostja palub apellatsioonkaebus rahuldada. Määruse põhjendused 16. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga leiab, et kaebus tuleb

§ 637lg 1 p 6 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata.

Kolleegiumi hinnangul ei saa maakohtule ette heita menetlusnormide rikkumist ega ka materiaalõiguse rikkumist. Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik tuua kohtu ette kõik asjaolud, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on jätnud hagi ebaõigesti rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud.

1. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on menetluse ajal viibinud Tai Kuningriigis ning tal ei ole sealt võimalik lahkuda, kuivõrd tema vastu on algatatud kriminaalasi. Seetõttu ei ole hagejal olnud võimalik osaleda kohtuistungitel. Maakohus on uurinud võimalust korraldada videokonverents, kuid Justiitsministeerium on selgitanud, et menetluskonverentsi korraldamiseks puudub võimalus seetõttu, et Tai Kuningriik ei ole ühinenud Haagi
2. a konventsiooniga (tl 38). Seetõttu on hageja väljendanud oma lahutussoovi kirjalikult.
3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult rahuldanud hagi abielu lahutamiseks. Hageja on esitanud digitaalselt allkirjastatud dokumendi enda lahutamissoovi kohta ning põhjendanud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kolleegiumi ei nõustu kostja vastuväidetega 04.12.2017 dokumendi võltsituse kohta. Hageja lepinguline esindaja on 19.12.2017 istungil selgitanud, et hageja sai oma IDkaardi kätte diplomaatiliste kanalite kaudu ning on põhjendanud, et hageja arvuti aeg Tai Kuningriigis on seadistatud nii, et tal on seal Euroopa ajavöönd. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja oma vastuväiteid dokumendi võltsituse kohta piisavalt põhistanud. On üldteada asjaolu, et iga kasutaja saab vabalt seadistada kellaaega oma arvutis ning seega ei saa asuda seisukohale nagu oleks allkirja andnud hageja asemel keegi teine. Toimiku materjalidest nähtub pigem kostja soov venitada lahutamisega, 5 kuivõrd terve menetluse jooksul, mis on kestnud üle kahe aasta, on kostja kahelnud iga dokumendi ehtsuses, milles hageja oma lahutamissoovi väljendab. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult 19.12.2017 istungil jätnud rahuldamata kostja taotluse tõendite kogumiseks – kostja on palunud kohustada SK ID Solutions AS-i esitama kohtule hageja nimelt 04.12.2017 antud digiallkirja andmiseks kasutatud arvuti IP-aadressi ja MAC aadressi andmed. Kostja ei ole teinud usutavaks väidet 04.12.2017 dokumendi võltsituse kohta, seega puudub ka alus täiendavate tõendite kogumiseks. Millegagi ei ole tõendatud kostja väited selle kohta, et hageja lahutust tegelikult ei soovi. Maakohus on menetluse alguses (07.12.2015 istungil) andnud pooltele leppimiseks 4 kuud PKS § 67 lg 3 II lause alusel, kuid hageja ei ole oma lahutussoovist taganenud. Abielu lahutamiseks piisab ühe abikaasa soovist, seega ei pidanud maakohus arvestama kostja poolt 19.12.2017 istungil väljendatuga, mille kohaselt kostja lahutust ei soovi.
4. Eeltoodust nähtuvalt ei saa apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada ning seega keeldub ringkonnakohus kooskõlas

§ 637lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud kostja väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas apellandi väidetele ning koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Lisaks on apellandile tagatud kaebeõigus. 20. Kostja on palunud

§ 462

lg 2 alusel asendada avalikustatavas kohtulahendis mõlema poole andmed tähemärkidega. Kolleegiumi hinnangul kuulub selline taotlus rahuldamisele. 21. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

§ 639

lg 1 ja

§ 168lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar