← Eesti

1-17-704/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 27. november 2017 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-704 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Elmo Vähi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 29. septembri 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Elmo Vähi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin Süüdistatav Elmo Vähi. Isikukood: 37405290357, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud 4 korda. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 29. septembri 2017 otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. 2. Määrata Advokaadibüroole Valge ja Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Elmo Vähile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot, sh käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot. 3. Mõista Elmo Vähilt punktis 2 nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot. 4. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 5. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1 EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Elmo Vähi on süüdistatav selles, et tema, olles väärteokorras karistatud 28. oktoobri 2015 koostatud otsusega (väärteo toimepanemise aeg 29. september 2015) ja 10. märts 2016 (väärteo toimepanemise aeg 16. veebruar 2016) KarS § 218 lg 1 järgi, 25. septembril 2015 ajavahemikul kella 09:11-09:33 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Ringtee 69 asuvast Bauhof Group AS kauplusest kolm paari mutritange kogumaksumusega 207.47 eurot (ühe hind 69,16 eurot), kahed kullinoka tangid (300

  1. mm)kogumaksumusega 89,32 eurot (ühe paari hind 44,66 eurot), kahed kullinoka tangid (250
  2. mm)kogumaksumusega 65,32 eurot (ühe paari hind 32,66 eurot), mis teeb varastatud kauba kogumaksumuseks 362,11 eurot. - 10. detsembril 2015 lõunasel ajal sisenes Otepää linnas Lipuväljak 28 asuvasse EEhituskeskusesse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, võttis kaupluse müügisaalist Fiskars Kirve X 21 koos teritajaga, väärtusega 61,90 eurot, peitis selle riiete alla ning möödus kassast kauba eest tasumata. - 10. detsembril 2015 kella 13:18 paiku, sisenes Elva linnas Kirde tn 3, asuvasse EEhituskeskusesse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, võttis kaupluse müügisaalist Fiskars juubelikirve, väärtusega 65,90, kirve Fiskars x11-S, väärtusega 42,90 ja lõhkumiskirve Fiskars F – 122440, väärtusega 44,90 eurot, peitis need enda riiete alla ning möödus kassast kauba eest tasumata. - 14. jaanuaril 2016 pärastlõunasel kellaajal, sisenes Otepää linnas Lipuväljak 28 asuvasse EEhituskeskusesse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, võttis kaupluse müügisaalist Fiskars Kirve X17M, väärtusega 49 eurot, peitis selle enda riiete alla ning möödus kassast kauba eest tasumata. - 10. märtsil 2016 kella 11:40 paiku sisenes Otepää linnas Lipuväljak 28 asuvasse EEhituskeskusesse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, võttis kaupluse müügisaalist padruni otsikute komplekti ½ E10-24,9 9 tk, hinnaga 20,59 eurot ja Torx otsikute komplekti ½ T20-70 9 tk, väärtusega 23,45 eurot ning möödus kassast kauba eest tasumata. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (vargusega) süstemaatiliselt pani E. Vähi toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati E. Vähi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 kohaselt jäeti vangistus E. Vähi suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata kui ta 1- aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsusega rahuldati tsiviilhagid ja E. Vähilt mõisteti VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja kuriteoga tekitatud kahju. Samuti lahendati asitõendite ja menetluskuludega seonduvad küsimused. 3. Maakohus analüüsis iga viie episoodi osas kohtule esitatud tõendeid ja kõigi süüdistuses esitatud episoodide osas esinevaid sarnasusi ning tegi kokkuvõttes järelduse, et süüdistuses 2 esitatud vargusepisoodid saab omistada E. Vähile ning lugeda ta süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanijaks. Kohus leidis, et E. Vähil on välja kujunenud talle omane käitumismuster kuriteo toimepanemise kohtade valikul ja viisil, kuidas ta ehituskauplustesse siseneb, seal toimetab, mida kaasa võtab ning kuidas lahkub. Kaasa võetud esemed näitavad E. Vähile omistatavat käekirja ehituspoodidest esemete vargusel. Tuvastatav on kattumus esemete osas, so Fiskarsi tooted ning ehitustöödel vajalikud kaubad. Ei ole eluliselt usutav, et kogunisti viies episoodis juhtus nii õnnetult, et süüdistatav tuli kauplusesse, tassis riiulitelt kauba laiali teistele lettidele, mis olid kaamera eest varjatud ning pärast seda hoopis keegi teine, menetluses tuvastamata isik, korjas kõiki E. Vähi poolt ümber tõstetud esemed kokku ja väljus ise nendega kauplusest. See aga tähendaks, et kõik viis vargust oleks pannud toime see menetluses tuvastamata isik, kes sattus viiel korral olema täpselt samal ajal, samadesse ehituspoodidesse, kus oli E. Vähi. Elva ja Otepää E-Ehituskeskuse kauplused ei ole müügisaali pinnalt suured ega suure külastatavusega. Juhul, kui keegi tuvastamata isik oleks tegutsenud korduvalt samaaegselt E. Vähiga antud kauplustes, oleks tema tegevus ja käigud kindlasti müüjatele ka silma jäänud. Midagi sellist tuvastatud ei ole ning ainus isik, kellel on olnud puutumus kadunud kaubaga, on E. Vähi. APELLATSIOON 4. Otsusele esitas apellatsiooni E. Vähi kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatav õigeks. 4.1 Kohtulahend ei vasta kohtulahendile esitatavatele nõuetele. Maakohus on lähtunud kaudsetest tõenditest ja teinud neist alusetuid järeldusi. Tegemist oli üksnes tunnistajate kahtlusega, mis põhines nende subjektiivsel arvamusel. Ühegi turvakaamera salvestiselt ei ole tuvastatav, et süüdistatav oleks peitnud tööriistu riiete alla või lahkunud nendega poest kauba eest tasumata. Tuvastav on üksnes see, et süüdistatav (või temaga sarnane isik) on kaupu vaadanud, kuid ei ole kauplusest lahkudes ostu teinud. Seda ei saa pidada piisavaks isiku süü tõendamisel. 4.2 Maakohus on turvakaamerate salvestisi ja fotosid käsitlenud tõendina, analüüsimata, millise tõendiliigiga on tegemist ja kas tegemist on lubatava tõendiga. Salvestused ja fotod on materjalide juurde lisanud isikud, kes ei ole erapooletud menetlejad ning kelle isiklikuks huviks on tuvastada „võõras“ süüdlane, kuna vastasel juhul jääb materiaalne kahju kaupluse töötajatele. Vargust ei tuvastatud vahetult pärast süüdistatava lahkumist poest, vaid alles pärast kauba puudujäägi avastamist. Vaid ühel juhul avastati vargus enne inventuuri, ülejäänud juhtudel inventuuri käigus. Selgusetuks jääb, miks viivitas kaupluse omanik kuriteoteate esitamisega ning millest oli tingitud see, et üks vargus pandi toime 17. jaanuaril 2016 (süüdistuse kohaselt 14. jaanuaril 2016). Tunnistaja Ü.B. ütlustest ei nähtu, et turvakaamera salvestisi oleks vaadatud kogu kahe inventuuri vahele jääva ajavahemiku kohta. 4.3 Tunnistaja Ü.B. ütlustest nähtub tema eelarvamuslik suhtumine süüdistatavasse. 4.4 Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt avastati puudujääk inventuuri käigus. Üks tunnistaja tuttav tundis sotsiaalvõrgustikus avaldatud foto järgi ära E. Vähi. Kaitsja leiab, et taoline avaldus tuttava poolt võis süvendada K.K. kahtlusi, et süüteo pani toime E. Vähi. Tunnistaja ei mäletanud samas konkreetset ajavahemikku, mille jooksul võis puudujääk tekkida ega seda, kas E. Vähi ka hiljem kaupluses käis. 4.5 Eeltoodust nähtub, et mõlemad tunnistajad on E. Vähit vargusega seostanud üksnes põhjusel, et ta viibis kaupluses, vaatas sarnaseid tooteid ja neil tekkis kahtlus. Turvakaamera 3 salvestuselt on aga näha üksnes see, et E. Vähi võtab riiulist kauba, mis on müügisaalis tavaline ja lubatav tegevus. Seetõttu võib süüdi olla keegi teine. 4.6 Modus operandi kasutamine on kohaldatav vaid siis, kui vähemalt ühel konkreetsel juhul on tõendatud, et konkreetne isik kasutab kuritegude toimepanemiseks teatud viisi. Ainuüksi sellest, et ta on varem toime pannud süüteo väheväärtusliku vara vastu, ei saa automaatselt järeldada, et ta on süüdi kõigis ligikaudu sarnastel asjaoludel toime pandud süütegudes. Süüdistatav on ehitusega tegelev isik, kes väisab ehituspoode sageli. Seetõttu on mõistetav tema huvi kaupade vastu, ent isiku süüditunnistamiseks ei piisa sellest, et ta on külastanud ehituspoode ligikaudu samal ajal. 4.7 Maakohtus seisukoht, et kui keegi tuvastamata isik oleks tegutsenud E. Vähiga samal ajal, oleks tema tegevus müüjatele silma jäänud, on oletuslik. Selline järeldus oleks põhjendatud vaid juhul, kui maakohtule oleks esitatud ja kohtumenetluses uuritud kõiki turvakaamerate salvestisi kõigi ajavahemike kohta, kui kaubad kauplusest varastati ja küsitletud kõiki töötajaid. Seega ei saa praegusel juhul väita, et E. Vähi oleks ainus isik, kes viibis süütegude toimepanemise ajal sündmuskohal ning et kaupluse töötajad oleks igal juhul märganud, kui vargused oleks toime pannud keegi teine. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 5. Kohtule saadetud kirjalikus seisukohas leiab ringkonnaprokurör, et kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-17-704 E. Vähi süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tuleks jätta muutmata. Eksitav on apellatsiooni väide, et E. Vähi ainult vaatas kauplustes tööriistu. Oluline on tema sarnane käitumine nende ümberpaigutamisel, nendega ringi kõndimisel ja lahkumisel nö pimedasse alasse, asjade tagasi panemata jätmisel, kusjuures ise ta enda sellist käitumist ei osanud põhjendada. Turvakaamerate salvestuste ja salvestuste fotode ning muude tõendite esitamisel kohtuistungil ei ole esitatud vastuväiteid nende lubatavuse kohta. Etteheide apellatsioonis vigadele tõendite kogumisel on konkretiseerimata. Tunnistajad on ülekuulamisel andnud selgitusi tõendite päritolu kohta ja ka kirjeldanud fotodel näha oleva isiku tegevust, kelles on ära tuntud E. Vähi. Ta ise on samuti kinnitanud, et fotodel on tema ja tema sõiduk. Alust ei ole väitel, et tunnistajad soovisid tuvastada „võõrast“ süüdlast, et ise vabaneda vastutusest kauba puudujäägi eest. Kohtulahendis on selgitatud põhjusi, miks tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 6. Apellatsioonis taotletakse ringkonnakohtult kogutud tõendite ümberhindamist ning sellest tulenevalt süüdistatava E. Vähi õigeksmõistmist. Ringkonnakohus uuris veelkord kogutud tõendeid ning asub seisukohale, et maakohtu otsus jääb muutmata. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu seisukohtadega asjaolude tuvastamises, tõenditele antud hinnangutes ning materiaalõiguse kohaldamises, mistõttu puudub vajadus siinkohal täiel määral taasesitada kohtu vastavaid põhjendusi. Sellest lähtudes vastab ringkonnakohus alljärgnevalt kaebuse põhiväidetele. 7. Esmalt on kaebaja seisukohal, et maakohus rikkus kriminaalmenetluse norme. Seejuures viidatakse KrMS § 312 lg-tele 1,2, milles sätestatakse kohtuotsusele esitatavad menetluslikud nõuded. Samuti viidatakse Riigikohtu lahenditele, milles rõhutati, et kohtuotsuses peab olema 4 tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt arusaadav ning jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. 7.1 Kaebaja seisukohta võiks mõista selliselt, et kohtuotsus ei ole menetluslikult nõutaval viisil põhistatud mistõttu ei ole selles esitatud seisukohad lugejale, st kaebajale arusaadavad. Kohtukolleegium leiab, et kohtuotsuse tegemisel ei ole maakohus kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Vastupidine kaebeväide ei ole kooskõlas maakohtu otsusega. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolt tehtud järeldustega ning temapoolne hinnang tõenditele on maakohtu omast erinev, ei tähenda seda, et kohus oleks kriminaalmenetlust oluliselt rikkunud. 7.2 Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatava E. Vähi süü tõendatuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul esitatud apellatsioon ei sisalda endas niivõrd kaalukaid argumente, mis veenvalt kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning tõenditele tuginevaid järeldusi. 8. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses nimetatud aegadel ja kohtadest pandi viiel korral toime erinevate ehituskaupade vargused. Vaidluse all on aga see, kas süüdistuses toodud vargused pani toime E. Vähi. Vaidlust ei ole ka selles, et kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid. Maakohus asus seisukohale, et kohtuotsuse p-des 2.1-2.3 analüüsitud kaudsed tõendid (tunnistajate ja kannatanute esindajate ütlused, videosalvestised) ning kõigi varguse episoodide sisulised sarnasused annavad aluse lugeda E. Vähi nende toimepanijaks. 9. Kaebaja maakohtuga nõus ei ole, leides, et süüdistuse tuginemine vaid kaudsetele tõenditele eeldab selliste tõendite paljusust. 9.1 Ringkonnakohus nõustub kaebaja eeltoodud mõtteavaldusega, sest see tuleneb otseselt kohtupraktikast (millele kaebuses ka viidatakse). Samas antud kriminaalasja silmas pidades asub ringkonnakohus maakohtuga samale seisukohale, et kogutud kaudsed tõendid võimaldavad süüdistada nimelt E. Vähit ehituspoodidest viie varguse toimepanemises. Siinkohal toetab kaudsete tõendite mõningast nappust asjaolu, et vargused on toime pandud sarnastel tunnustel (vt maakohtu otsuse vastav analüüs lk 10-11). 10. Kaebaja leiab, et maakohus analüüsis kaupluste turvakaamerate salvestusi ning tunnistajate poolt edastatud fotosid, kuid jättis märkimata, millise tõendiliigiga on tegemist ja kas on tegemist lubatava tõendiga. 10.1 Esmalt juhib kohtukolleegium tähelepanu maakohtu istungiprotokollile, millest nähtuvalt esitas prokuratuur kohtule tõenditena muuhulgas ka asitõendi vaatlusprotokollid koos videosalvestistega ning samuti fototabelid. Nimetatud tõendite kohtutoimikusse lisamisele kaitsja vastu ei vaielnud. Kohus võttis tõendid vastu ning andis neile kohtuotsuses hinnangu. Seega ei teki ringkonnakohtu jaoks mingit küsimust sellest, et kohus luges prokuratuuri poolt esitatud tõendid lubatavateks tõenditeks. 10.2 Vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on tõendiks muulhulgas uurimistoimingu protokoll, videsalvestis ning foto. Seega on käesolevas kriminaalasjas prokuratuuri poolt kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollid koos videosalvestistega ning samuti fototabelid tõenditeks eelnimetatud menetlusnormile vastavalt. 5 10.3 Maakohtuga nõustuvalt on ka apellatsioonikohus arvamusel, et eelmainitud tõendid on kohtukõlbulikud. Kaebaja leiab, et turvakaamerate salvestised ja fotod lisati kriminaalasja juurde mitte erapooletute menetlejate poolt. Tegemist on asjast huvitatud isikutega, kelle huvi on suunatud sellele, et tuvastataks „võõras“ süüdlane. Vastasel juhul järgneb töötajate vastutus. 10.3.1 Ringkonnakohus märgib, et tõendite kogumise ülesanne kriminaalmenetluses on esmalt kohtueelsel menetlejal ning kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus esitab kogutud tõendid kohtule prokuratuur. Käesolevas kriminaalajas ongi kohtueelne menetleja vormistanud kannatanutelt saadud videosalvestised tõenditeks, neid on vaadeldud ning lisatud asja materjalide juurde. Seega kaebaja väide selle kohta, et tõendid kriminaalasja materjalide juurde lisas mitte kriminaalasja menetleja vaid muu isik, on väär. Asjaolu, et vaidlusalused tõendid on saadud kannatanutelt, ei anna alust väiteks, et kannatanutele võiks ette heita eesmärki E. Vähit alusetult süüstada. Kaebaja sellekohased arutlused on oletuslikud ning ei muuda tõendeid ebausaldusväärseteks. 11. Kaebaja arvates on E. Vähit süüst vabastavaks asjaoluks ka see, et vargused kauplustest ei avastatud kohe vahetult pärast süüdistatava poolt kaupluste külastamist vaid mõne päeva möödudes inventuuride käigus. 11.1 Õige on see, et vargused ehituskauplustest avastati tõepoolest alles mõne päeva möödudes inventuuride käigus (v.a ühel juhul enne inventuuri). Samas ei omista apellatsioonikohus nimetatud asjaolule vähimatki tõenduslikku tähendust. Täiesti tavapäraseks saab pidada ka asjaolu, et pärast puudujäägi avastamist vaadatakse esmalt läbi kauplustes olevate videokaamerate salvestused eesmärgiga avastada varguse võimalik toimepanija. Tunnistajad selgitasid maakohtus, millistel põhjustel püüdis kaamerate salvestistelt nähtuv isik nende tähelepanu, esitatud selgitused on täiesti usutavad ning mingit eelarvamuslikku suhtumist süüdistatavasse, nagu väidab kaitsja, neile ette heita ei saa. 12. Kaebuses leiab kaitsja, et tunnistajad Ü.B. ja K. K seostasid E. Vähi vargustega ainuüksi põhjusel, et süüdistatav viibis kaupluses ja vaatas sarnaseid tooteid ning neil tekkis tema suhtes kahtlus. 12.1 Ringkonnakohtu jaoks ei ole eeltoodud tunnistajate järeldustes midagi kummastavat või kahtlusi tekitavat, sest tunnistajate selgitused on igati loogilised ning eluliselt ka usutavad. Samas tuleb märkida, et tunnistajate ütlustele, samuti ka muudele kogutud tõenditele kogumis annab lõpliku hinnangu siiski kohus oma otsuses. 13. Apellant nõustub maakohtuga selles, et modus operandi võib olla usaldusväärse tõendamise mooduseks, kuid leiab siiski, et nimetatud põhimõte kohaldub vaid siis kui vähemalt ühel juhul on üheselt tõendatud, et konkreetne isik kasutab kuritegude toimepanemiseks teatud viisi. 13.1 Ringkonnakohus on täielikult nõus maakohtuga selleski, et käesoleva kriminaalasja esemeks olevate kuriteoepisoodide juures on tuvastatavad teatavad sarnasused. Siinkohal puudub vajadus nimetatud sarnasusi täielikult veelkord välja tuua, sest maakohtu otsus on selles osas ammendav. Lühidalt võib vaid välja tuua, et vargused on toime pandud ehituspoodidest, varastati sarnaseid esemeid ning samasugune on süüdistatava käitumine. Oluline on seegi, et süüdistatav E. Vähi on KarS § 218 lg 1 alusel väärteokorras karistatud 16.02.2016 Tartus ehituspoest toimepandud varguse eest (vt ka maakohtu otsuse lk 10-11). 6 14. Kaebaja märgib, et süüdistatav on ehitusega tegelev isik, kes seoses tööga külastab ehituspoode oluliselt sagedamini kui mõni teise eluala esindaja. Seega on mõistetav tema huvi ehituskaupade vastu. 14.1 Ringkonnakohtu arvates räägib eeltoodud argument pigem süüdistatava kahjuks. Nimelt ehitustegevuse tõttu ongi süüdistataval kõrgendatud huvi omada ehituseks vajalikke tooteid isegi ebaseaduslikul viisil. Peale selle, kui isegi pidada süüdistatava ehitustegevust tema kasuks rääkivaks argumendiks, siis tõusetub küsimus, miks kõikidel süüdistuses märgitud kordadel mingit sisulist huvi ehituskaupade vastu ei ilmutanud ega ühtegi eset ei ostnud, vaid piirdus esemete riiulitel suvalise ümbertõstmisega, jms tegeliku ostuhuviga mittekooskõlas oleva käitumisega (vt videosalvestistelt ja fotodelt nähtuvat). 15. Kaebaja arvates on maakohus laskunud oletustesse väites, et juhul, kui keegi tuvastamata isik oleks tegutsenud korduvalt samaaegselt E. Vähiga antud kauplustes, oleks tema tegevus ja käitumine kindlasti müüjatele ka silma jäänud. Midagi sellist tuvastatud aga ei ole ja E. Vähi oli ainus isik, kellel on olnud puutumus kadunud kaubaga. 15.1 Ringkonnakohus ei arva, et maakohtu eeltoodud mõttekäik oleks ebakohaselt oletuslik. Ka ringkonnakohus leiab, et tõepoolest oleks ka mõni muu isik, kui see oleks käitunud viisil nagu seda tegi süüdistatav, pälvinud kaupluste töötajate tähelepanu. Mistõttu antud tõendikogumi juures ongi igati põhjendatud järeldada, et E. Vähi oli isik, kellel oli puutumus kadunud kaupadega. 16. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29.09.2017 kohtuotsuse E. Vähi süüdistusasjas muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 17. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 192 euro suuruses summas, sh käibemaks 32 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 4 tundi. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning tuleb talle hüvitada. Kuna kohtuotsus jääb muutmata, siis jääb õigusabikulu süüdistatava kanda ning tuleb seetõttu temalt KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel riigi kasuks välja mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.