KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1370 Haldusasi I.T. ja V.P.i ühine kaebus Maksu-

) § 14 nõudeid). Kahtlane on asjaolu, et V.P.i täitmata nõuete summa kattub täpselt enammakstud tulumaksu summaga. 9. Vastustaja teostab täitetoiminguid ning seda vastuolus täitemenetluse seadustikuga (TMS) ja

-ga, sh kohtutäituri Elin Vilippuse täiteavalduse alusel (ka kohtutäituri läbiviidav täitemenetlus ei saa täitedokumendi puudumise tõttu olla õiguspärane). Kaevatavast otsusest tuleneb, et kaebajate tagastusnõude taotlus on esmalt rahuldatud, kuid vastustaja on ühes kohtutäituritega tagastusnõude summa väidetavate nõuete aluseks olevaid täitedokumente ja nende andmeid varjates konfiskeerinud ning seda pensioni arvelt. Riiklikule pensionile ei saa sissenõuet pöörata (TMS § 131 lg 1 p 10), samuti ei saa arestida sissetulekut, mis jääb alla palga alammäära (TMS § 132 lg 1). Kõnealune tagastusnõue summas 461,55 eurot on aga pensioni ja elumiinimumi osa.

1. Otsuses toodud põhjendused on TMS § 111 valguses asjakohatud. Kaevatavas otsuses ei ole arvestatud kohtutäitur Elin Vilippuse 06.05.2015 täitemenetluse lõpetamise otsusega (ehkki nimetatud täitemenetluse alustamine ei ole tõendatud, kaebajale V.P.ile ei ole täitmisteadet vastavalt TMS §-dele 2, 10, 24 kätte toimetatud, kuna vastavat TMS § 23 kohast täitedokumenti ei vormistatudki). Kaebajatele ei saa dokumente kätte toimetada elektrooniliselt, kuna kaebajad ei oska internetti vajalikul tasemel kasutada. Otsuse koostamisel ei ole täitemenetluse algatamist kontrollitud. Kui kõnealused täitedokumendid ka vormistati, siis olid need koostatud rahuldatud nõuete alusel, muutes üksnes kuupäevade ja summade numbreid.
2. Tekkinud on olukord, kus samu nõudeid on rahuldatud kohtutäiturite ja vastustaja poolt mitu korda. I.T. on aastate 2012, 2013, 2014 maamaksu tasunud, vastustaja on kaevatava otsusega need tasaarvestanud ning pärast kaevatava otsuse tegemist on
3. aasta mais kohtutäitur Kaja Lilloja nõuded I.T. pangakontole laekuvast V.P.i pensionist Pensioniameti kaudu kinni pidanud. Sellega on V.P.i pensionist ebaseaduslikult kinni peetud 265,95 eurot. Kohtutäituri Katrin Velleti nõue oli aga kohtu kaudu enne kaevatava otsuse tegemist lahendatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Kaevatav otsus on õiguspärane ja põhjendatud.
5. Tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmine tähendab seda, et tulumaksu enammakset ei tagastata kaebajatele (nende poolt näidatud arvelduskontole). See ei tähenda, et tulumaksu enammakset ei ole olemas. Kuna enammakse oli olemas, siis oli seda võimalik ka

§ 105

lõigetele 3 ja 6 ning

§ 106lõikele 21 tuginedes kaevatavas otsuses toodud nõuetega tasaarvestada.

Tegemist ei olnud raha konfiskeerimisega. Asjaolu, et nõuded olid võrdsed enammakstud tulumaksu summaga, on juhuslik. 3

1. Kaevatavas otsuses tasaarvestati kaebajate tulumaksu enammakse järgmiste V.P.i nõuetega: oktoober 2011 ja aprill 2013 rahatrahvid,
2. kuni
3. aastate maamaksud, tasumata
4. kuni
5. aastate maamaksudelt arvestatud intressinõuded, kohtutäitur Elin Vilippuse nõue (täitetoimiku number on 022/2013/7554). 14.1 V.P. on oktoober 2011 ja aprill 2013 kohtuvälise menetleja otsustes oma allkirjaga kinnitanud otsuste koopiate kättesaamist. Oktoober 2011 kohtuvälise menetleja otsuse punktis 15 ja aprill 2013 otsuse punktis 11 on selgesõnaliselt kirjas, et otsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Samamoodi on mõlema nimetatud kohtuvälise menetleja otsuses kirjas (vastavalt punktis 14 ja 10), kuhu tuleb üle kanda trahvisumma. Seega oli V.P. teadlik, et oktoober 2011 ja aprill 2013 otsuste alusel tuleb rahatrahvid teatud kontole tasuda. V.P.ile oli teada ka see, et kui ta seda ei tee, kasutatakse nõuete tasumiseks sundtäitmist. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et V.P. oleks kaebusega maakohtu poole pöördunud või nimetatud trahviotsused tasunud. Seega on trahviotsused kehtivad ja kuna need ei olnud tasutud, siis oli vastustajal õigus need

§ 105lõigete 5 ja 6 alusel tulumaksu enammaksega tasaarvestada.

14.2 Vastustaja on aastatel 2009–2015 esitanud V.P.ile maamaksuteated aastate 2009 (304,00 krooni ehk 19,43 eurot), 2010 (304,00 krooni ehk 19,43 eurot), 2011 (19,40 eurot), 2012 (19,40 eurot), 2013 (19,40 eurot), 2014 (19,40 eurot), 2015 (19,40 eurot) maamaksu tasumiseks. I.T. poolt üle kantud summad on V.P.i eest vastustaja arveldusarvetele perioodil 2009–2015 laekunud järgmiselt: 18.03.2009 laekus 19,43 eurot, 17.02.2010 laekus 19,43 eurot, 17.02.2011 laekus 19,40 eurot, 28.02.2012 laekus 19,40 eurot, 14.02.2013 laekus 19,40 eurot, 18.02.2014 laekus 19,40 eurot. Nimetatud laekunud summasid on kasutatud

§ 105

lõike 6 alusel järgmiste nõuete rahuldamiseks: 18.03.2009 kohtutäitur Katrin Velleti nõude rahuldamiseks kokku summas 19,43 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks

1. aasta eest); 17.02.2010 tasumata
2. aasta maamaksu rahuldamiseks kokku summas 19,43 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks
3. aasta eest); 17.02.2011 tasumata
4. aasta maamaksu rahuldamiseks kokku summas 19,40 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks
5. aasta eest summas 19,40 eurot ja
6. aasta eest summas 0,03 eurot. Täiendavalt lisandus oktoobris 2011 trahv summas 100 eurot); 28.02.2012 tasumata
7. aasta maamaksu rahuldamiseks kokku summas 19,37 eurot ja
8. aasta eest summas 0,03 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks
9. aasta eest summas 19,40 eurot ja
10. aasta eest 0,03 eurot, oktoober 2011 rahatrahv summas 100 eurot); 14.02.2013 tasumata
11. aasta maamaksu rahuldamiseks kokku summas 0,03 eurot ja oktoober 2011 rahatrahvi rahuldamiseks summas 19,37 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks
12. ja
13. aasta eest kokku summas 38,80 eurot ning oktoober 2011 rahatrahv summas 80,63 eurot. Täiendavalt lisandus aprillis 2013 rahatrahv summas 200 eurot); 18.02.2014 tasumata oktoober 2011 rahatrahvi rahuldamiseks summas 19,40 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks
14. kuni
15. aasta eest kokku summas 58,20 eurot, oktoober 2011 rahatrahv summas 61,23 eurot ning aprill 2013 rahatrahv summas 200 eurot). Seega oli V.P.il
16. aasta alguseks tasumata: oktoober 2011 rahatrahv 61,23 eurot;
17. aasta eest maamaks summas 19,40 eurot;
18. aasta eest maamaks summas 19,40 eurot; aprill 2013 rahatrahv summas 200 eurot,
19. aasta eest maamaks summas 19,40 eurot. 14.3 Kuna
20. kuni
21. aastate eest jäid V.P.il maamaksud tasumata, siis lisandus neile intress (vastava intressinõude esitas vastustaja kaevatavas otsuses vastavalt

§ 115lõikele 4).

Vastustaja on

1. kuni
2. aastate kohta väljastatud maamaksuteadetes märkinud, et kui maamaksu tähtpäevaks ei tasuta, tuleb tasuda intressi 0,06% päevas. Täpsemalt, mitu päeva maamaksud tasumata olid, on toodud 07.05.2015 otsuse lisas ning vastustaja ei pea vajalikuks seda käesolevas vastuses korrata. 14.4 Täiendavalt lisandus eeltoodule V.P.i
3. aasta eest maamaks (vastav teade väljastati 05.02.2015), mille tasumise tähtaeg oli 31.03.
4. Kaebajad ei ole tõendanud ja vastustaja andmetest ei nähtu, et
5. aasta eest oleks maamaks tasutud. Seega olidki 06.04.2015 seisuga V.P.il tasumata kaevatavas otsuses ja eespool kirjeldatud nõuded. Vastustaja on kasutanud küll 07.05.2015 otsuses 4 nõuete osas lühendeid, kuid lühidalt siiski nõude liigi lahti seletanud, seega on aru saada, milliste dokumentide alusel on nõuded tekkinud.
6. Kuivõrd oktoober 2011 ja aprill 2013 kohtuvälise menetleja otsused on V.P. isiklikult kätte saanud, puudus igasugune vajadus kaevatavas otsuses viidata eraldi nende kättesaamise ajale. MaaMS § 7 lõikest 4 tulenevalt pidanuks V.P. maksumaksjana 30 päeva jooksul teavitama vastustajat, kui ta maamaksuteateid
7. veebruariks kätte ei saanud. Vastavaid teavitusi V.P. teinud ei ole, mistõttu saab eeldada, et V.P. on maamaksuteated kätte saanud.
8. Eeltoodule lisaks on kohtutäitur Elin Vilippus esitanud vastustajale TMS § 111 kohase nõude täiteasjas 022/2013/7554, summas 100,37 eurot. Vastustajal puudub informatsioon (puudub ka õigus seda infot küsida) selle kohta, millised on nõude aluseks olevad dokumendid ning kas täitmisteade ja täitedokument on V.P.ile kätte toimetatud. Samuti puudub vastustajal õigus kohtutäituri nõuet mitte täita. Vastustajal on võimalik kaebuse juurde lisatud kohtutäituri Elin Vilippuse 06.05.2015 otsusest täiteasjas 022/2013/7554 üksnes lugeda, et nõude aluseks oli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) avaldus ja PPA Lõuna prefektuuri 11.10.2013 otsus nr 2860,13,002217 ning see rahuldati kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel. Arvestades, et vastustaja tasaarvestas nõuded kaevatava otsuse kohaselt 06.04.2015 (see tähendab kandis nõutava summa kohtutäituri ametialasele arveldusarvele üle), siis ilmselt ongi seda ülekannet 06.05.2015 kohtutäituri otsuses nõude rahuldamise all mõeldud. Seega puudub kaevataval otsusel ja 06.05.2015 kohtutäituri otsusel vastuolu. Miks kaevatavas otsuses ja 06.05.2015 kohtutäituri otsuses toodud summad erinevad, tuleks küsida kohtutäitur Elin Vilippuselt. Siiski arvab vastustaja, et kaevatavas otsuses toodud summa on suurem ilmselt seetõttu, et kohtutäituri nõudes vastustajale sisalduvad ka TMS § 37 kohased täitekulud (sellele viitab ka asjaolu, et näiteks kohtutäituri Elin Vilippuse poolt läbiviidud täitemenetluses nr 022/2012/1029 on 07.02.2012 kaebajate poolt esitatud täitmisteate kohaselt 20 euro suurusest trahvist saanud täitekuludega 48,46 euro suurune nõue, mis mittevabatahtliku täitmise korral võib veelgi kasvada).
9. Kuigi kaebajad kahtlustavad, et kohtutäitur Elin Vilippuse täitenõue 022/2012/1029 (20 eurot) on muutunud 100,37 euroks uues täitemenetluses, puuduvad selle kohta tõendid. Kaebajad on esitanud kohtule Lõuna prefektuuri poolt tehtud kiirmenetluse otsuse, kuid selle number erineb 06.05.2015 kohtutäituri otsuses toodud otsuse numbrist (kiirmenetluse otsuses on see 2860,11,004154, kõnealuses kohtutäituri otsuses 2860,13,002217) ja kuupäevadest (vastavalt 21.12.2011 ja 11.10.2013). Seega ei saa olla tegemist kuidagi muutunud võlaga, vaid eraldiseisvate võlgadega. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud ka kaebajate poolt lisana esitatud täitmisteade võlgnikule, mis kannab kuupäeva 07.02.2012, Lõuna prefektuuri eespool toodud 21.12.2011 kiirmenetluse otsus nr 2860,11,004154 ning maksekorraldus, millega täitmisteate alusel on rahatrahv koos täitekuludega tasutud.
10. Asjasse ei puutu ka kaebajate poolt esitatud 16.09.2011 I.T. trahviteade ja selle tasumine, kuivõrd kaevatavas otsuses on viidatud V.P.i täitemenetlusele.
11. Nõuete tasaarvestamise näol ei ole tegemist vastustaja poolt täitemenetluse läbiviimisega, sest tasaarvestus toimus

alusel. Oluline ei ole ka see, kas vastustaja on teinud muid toiminguid võlgade kättesaamiseks. Täielikult alusetud ja põhjendamata on kaebajate väited, et vastustaja ja kohtutäiturid Elin Vilippus ning Kaja Lilloja on sõbrad, kes on täitemenetlusi meisterdanud eesmärgiga varastada korduvalt kaebajate pensionit ning kättemaksuga OÜ-le Ravis tõe avaldamise eest. Vastustaja on tegutsenud kaevatava otsuse andmisega

-s sätestatud piires ning vastustajal puudub vajadus ja alus kellegi pensioni varastamiseks või kättemaksuks. Seega on asjakohatud ka kaebajate poolt esitatud lisa V.P.i vanglast vabastamise kohta ja I.T. pangakonto väljavõte. Vastustaja ei ole rikkunud kaebajate poolt viidatud seaduste paragrahve.

1. Seda, kas kohtutäitur arestis pensioni ja elumiinimumi osa TMS § 131 ja § 132 mõttes, peaks selgitama kohtutäitur. Vastustaja on kohtutäituri nõude täitnud, s.t nõutavas summas kohtutäiturile raha üle kandnud. Seega, kui asjas peaks selguma, et kohtutäitur on arestinud rohkem, kui seadusega lubatud, peaksid kaebajad pöörduma raha tagasisaamiseks kohtutäituri poole (vt TMS § 217 lg 1).
2. Kohtutäitur Kaja Lilloja 23.04.2015 otsustega, mille kaebajad on kohtule esitanud, lõpetati täitemenetlus
3. kuni
4. aastate maamaksuvõlgade ja oktoober 2011 trahvinõude (61,23 eurot) 5 osas, sest kaevatava otsusega oli 06.04.2015 seisuga nimetatud nõuded tasaarvestatud kaebajate tulumaksu enammaksega. Vastustajal ei ole võimalik aru saada, mille alusel kaebajad leiavad, et kohtutäitur Kaja Lilloja on konfiskeerinud kaevatavas otsuses mainitud nõuete alusel täiendavalt pensioniosa. Kuigi kaebajad on esitanud I.T. arvelduskonto väljavõtte, siis nähtub sealt üksnes see, et pensioni summa on muutunud. Vastustajal puudub informatsioon, millest pensioniosa vähenemine on tingitud ja kas see on justnimelt kohtutäitur Kaja Lilloja tegevuse tulemusena toimunud. Kui ka peaks selguma, et pensionit on vähendatud kohtutäituri tegevuse tõttu, peaks selle tagasisaamiseks pöörduma samuti kohtutäituri poole. Ühtlasi on paljasõnalised kaebajate väited Kaja Lilloja sõnade kohta. KOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS § 162 lõikes 1 sätestatakse, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega peab kohus esmalt võtma seisukoha kaebajate kaebuse muutmise taotluse ja kolmandate isikute menetlusse kaasamise taotluse suhtes.
6. HKMS § 49 lg 1 esimene lausega sätestatakse, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebajad soovivad täiendada kaebust nõudega tühistada kohtutäitur Marek Laanemetsa nõude alusel MTA poolt kohaldatud arest, ning nõudega määrata tagastada kaebajale V.P.ile väärteomenetluses konfiskeeritud gaasiballoon ja bensiin

§ 46

kohaselt juhindutakse maksuhalduri haldusaktide andmisel haldusmenetluse seadusest (HMS) kui

-s või maksuseadustes ei ole teisiti ette nähtud (lg 1). Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud (lg 2) ja peavad sisaldama muuhulgas andmeid haldusakti andja ja adressaadi kohta, haldusakti faktilist ja õiguslikku alust, haldusaktis tehtavat otsustust (lg 3); lisatud peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluse teabega (lg 4); allkirjastab maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik (lg 5). Volitatud isiku poolt allakirjutamise korral märgitakse allkirja juurde allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda. Allkirjastamisõigust andvad dokumendid avaldatakse maksuhalduri veebilehel (lg 6). Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Kaevatavast otsusest ilmneb selle andja, adressaat ning otsuse allkirjastanud ametniku nimi ja tema allkirjastamise õigus (tl 4–5). Otsusest selgub selle faktiline alus ning märgitud on ka otsuse õiguslikud alused ja põhjendused. Otsus kajastab sellega tehtud õiguslikku otsustust, lisatud on ka vaidlustamisviide. Kohtu hinnangul on kaevatav otsus formaalselt õiguspärane.

1. TuMS § 44 lõike 1 järgi on residendist füüsiline isik maksustamisperioodi tulude kohta tuludeklaratsiooni esitamiseks kohustatud. Kui residentidest maksumaksjad olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, võivad nad esitada ühise tuludeklaratsiooni (TuMS § 44 lg 2). Kaebajad esitasid
2. aasta kohta ühise tuludeklaratsiooni. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajad on tänaseni abikaasad ning olid abielus ka
3. aasta viimase päeva seisuga. Deklaratsiooni kohaselt oli kaebajate tuluks üksnes pension. Pension kuulub TuMS § 12 lg 1 punkti 7 ja § 19 lõike 2 järgi tulumaksustamisele, ning residendist füüsilise isiku pensioni tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu pensioni summa ulatuses maksimaalselt 2700 eurot maksustamisperioodil (TuMS § 232). Vastustaja on arvestanud kaebajate ühise tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu summaks 461,55 eurot. Summa osas vaidlust ei ole. TuMS § 46 lõike 6 järgi tagastab MTA füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma muuhulgas maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või tema abikaasa pangakontole, välja arvatud

-s ettenähtud juhtudel.

§ 31

lg 1 punkti 3 järgi on isikul õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt

§-le 33 (tagastusnõue). Kaebajad on ühises deklaratsioonis esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tl 67, 70), paludes kanda tagastusnõude summa kaebaja I.T. pangakontole. Selleski ei ole vaidlust. 29. Deklaratsioonijärgse enammakse tagastamist välistavateks asjaoludeks

mõttes on maksuvõla olemasolu, millisel juhul enammakse tasaarveldatakse (

§ 105

lg 1) või enammakse arestimine (

§ 34

lg 1).

§ 34

lõikega 1 sätestatakse, et tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele.

§ 105

lõike 3 kohaselt tasaarvestab maksuhaldur maksuseaduses sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (

§ 33

). Tasaarvestamine on 7 eelkõige võlasuhte lõppemise viis, mis eeldab kahe vastastikuse nõude olemasolu (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-27-13, p 15). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. Tasaarvestamine toimub

§ 105

lõike 3 järgi seega automaatselt, ilma maksukohustuslase taotluseta.

§ 105

lõike 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused nende tekkimise järjekorras.

§ 31

lg 3 punkti 1 järgi lõpevad sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused muu hulgas tasaarvestamisega (§ 105). Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" (kord) § 14 lõike 1 järgi esitab isik tagastusnõude täitmiseks maksuhaldurile taotluse, milles on märgitud taotleja andmed, tagastatava summa saaja andmed ja tagastatava summa suurus. Isik võib taotleda tagastatava summa kandmist pangakontole ning tagastusnõude osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise korral väljastatakse isikule motiveeritud otsus (korra § 14 lõiked 2 ja 3). Korra § 13 lõikega 2 sätestatakse, et maksuhalduril on õigus isiku tagastusnõudeid tasaarvestada rahaliste kohustustega ilma isikut sellest eraldi teavitamata. Tasaarvestamise järjekord on

§ 105

lõike 6 järgi asjassepuutuvalt seesugune, et esmalt täidetakse rahatrahv ja rahaline karistus (p 1), seejärel maamaks (p 6), seejärel intressid (p 14) ja muud kohustused (p 16).

1. Praegusel juhul on kaevatava otsusega muuhulgas tasaarvestatud kaks trahvi ja üks kohtutäituri nõue. TMS § 111 kohaselt arestib kohtutäitur nõudele sissenõude pööramiseks nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Kohtutäitur Elin Vilippus esitas vastustajale tagastusnõuete või ettemaksukonto vabade vahendite arestimise akti (täitetoimiku nr 022/2013/7554) summa 100,37 euro arestimiseks. Kohus nõustub vastustajaga selles osas, et täiteasi nr 022/2013/7554 ei ole täidetud mitmekordselt. Kaevatava otsuse kohaselt on kaebajate tagastusnõude summa tasaarvestatud kaebaja V.P.i tasumata rahaliste nõuetega juba 06.04.2015 (tl 4 pöördel). Vastustaja kinnitab, et on kohtutäituri ametialasele arveldusarvele nõude summa 06.04.2015 üle kandnud. Seega kajastab kaevatav otsus adekvaatseid andmeid ega ole täitemenetluse lõpetamise otsusega (tl 6) vastuolus. Kaebajate tagastusnõue tasaarvestati järelikult mh täiteasjaga nr 022/2013/7554 ning selle tulemusel sai täiteasja nõue rahuldatud. Asjaolu, et täiteasja nõude summa erineb tasaarvestatavast summast ei ole käesoleva kohtuasja esemeks, kuna vastustaja on täitemenetluses kolmandaks isikuks (vt TMS § 111) ega saa otsustada täiteasjas arestitava summa üle. Kohus peab tõenäoliseks, et summa erinevus (täiteasja lõpetamise otsuses on nõude sisuna märgitud 80 eurot, kaevatava otsuse kohaselt on täiteasjas tagastusnõuete või ettemaksukonto arestimise akt koostatud 100.37 eurot hõlmavas osas) on tingitud nõude summale lisandunud täitekuludest (vt TMS § 37). Sarnaselt ei hõlma käesoleva kohtuasja ese vaidlust ei täiteasja nr 022/2013/7554 ega ka teiste täiteasjade täitemenetluste põhjendatuse või õiguspärasuse üle ning kohus jätab kaebajate vastavad väited tähelepanuta. Kohus leiab aga, et vastustajal ei olnud õigust kohtutäituri tagastusnõuete või ettemaksukonto arestimise akti täiteasjas nr 022/2013/7554 rahuldada. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-20-13 selgitanud, et kui täitemenetluses on täitmiseks esitatud nõue üksnes ühe abikaasa vastu ja puudub teist abikaasat kohustav täitedokument ning ühiselt esitatud (isegi kui isikutel ei olnud õigust deklaratsiooni ühiselt esitada) tuludeklaratsiooni kohaselt tuleb tagastamisele kuuluv tulumaks kanda abikaasale, kelle suhtes täiteasja ei ole, siis puudub MTA-l kui täitemenetluses kolmandal isikul õigus kanda tagastamisele kuuluv tulumaks kohtutäiturile (p 11.1). Tagastamisele kuuluv tulumaks tagastatakse sellele isikule, kes on abikaasade ühises tuludeklaratsioonis ära näidatud (p 11.2). Antud juhul on kaebajate ühises tuludeklaratsioonis näidatud, et enammakstud tulumaksu tagastust soovitakse saada I.T. pangakontole (tl 67, 70). Vaidlus puudub selles, et kaevatavas otsuses ei ole enammakstud tulumaksu tasaarvestatud ühegi I.T. tasumata rahalise nõudega. Seetõttu, arvestades Riigikohtu ülalmärgitud seisukohtadega, ei võinud vastustaja jätta kaebajate ühist tagastusnõuet rahuldamata osas, mis puudutas täitemenetluses täitmiseks esitatud nõuet summas 100,37 eurot. Kohtutäiturile kantud summa 100,37 eurot tulnuks kanda I.T. pangakontole (vt Riigikohtu lahendi p 11.3). Vastustaja ei 8 olnud õigustatud ega kohustatud kaebajate ühise tagastusnõude arvelt kohtutäituri arestimise akti täitma. Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et kaebaja V.P.ile määratud trahvidest, millega kaebajate tagastusnõue tasaarvestati, kaebajad varem midagi ei teadnud. Vastustaja on kohtule esitanud tõendid, millest nähtub, et V.P.it on kohtuvälise menetleja (MTA) poolt 26.10.2011 väärteoasjas nr 930011000966/2 karistatud rahatrahviga summas 100 eurot (tl 72). Samuti nähtub toimiku materjalidest, et V.P.it on kohtuvälise menetleja (MTA) poolt 12.04.2013 väärteoasjas nr 930013000773/2 karistatud rahatrahviga summas 200 eurot (tl 73–74). Mõlemad kohtuvälise menetleja otsused kannavad kaebaja V.P.i käsikirjalist allkirja. Isegi kui kaebajad ei olnud teadlikud 26.10.2011 rahatrahvi osalisest tasumisest
2. aastal ja
3. aastal tasutud maamaksu summade arvelt (tl 87,88), ei muuda kaebajate mitteteadlikkus rahaliste kohustuste tasutuks lugemise regulatsioonist kaevatava otsuse õiguspärasust. Kohus selgitab, et maksukohustuslase rahalised kohustused loetakse tasutuks nende tekkimise ajalises järjekorras (

§ 105lg 6).

Kuna V.P.ile 26.10.2011 määratud rahatrahv (100 eurot) oli

1. aasta ja
2. aasta maamaksu summa (kokku 38,77 eurot) tasumise hetkeks veel tasumata rahaline kohustus, loeti maamaksu summad õigesti varem määratud rahatrahvi katteks (tl 87–88). Seega on kaevatavas otsuses õigesti märgitud kaebaja V.P.ile 26.10.2011 määratud rahatrahvi tasumata osaks otsuse tegemise seisuga 61,23 eurot (100 – 19,37 – 19,40 = 61,23). V.P.i ettemaksukonto nr 05030994 väljavõtetelt ei nähtu, et sinna oleks otsuse tegemise ajaks toimunud hilisemaid laekumisi kui 18.02.2014, mil I.T. kandis kontole V.P.ile väljastatud maamaksu teate alusel 19,40 eurot (tl 82), mis loeti täies ulatuses V.P.ile 26.10.2011 määratud ja osaliselt tasumata rahatrahvi osaliseks katteks. Kuna maamaksu teated olid adresseeritud V.P.ile (kinnistusraamatusse on V.P. kantud maamaksu objektiks oleva Metsahaldja 11 kinnisasja omanikuna), ei oma tähtsust asjaolu, et V.P.i eest kandis maamaksu teadetel näidatud summad V.P.i ettemaksukontole I.T.. Kõnealuste
3. aasta ja
4. aasta maamaksu teadete alusel I.T. poolt V.P.i ettemaksukontole maksete tegemise ajal kehtinud korra § 10 järgi loeb maksuhaldur isiku, kes teeb teise isiku nimel makse, tegutsevaks teise isiku teadmisel ja nõusolekul ning maksuhalduril ei teki kohustusi makse teinud isiku suhtes (Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" 01.12.2012 kuni 31.03.2014 kehtinud redaktsioonis). Korra § 10 on tänaseks küll muudetud, ent muutunud on üksnes sõnastus ning lisandunud on viitenumbri märkimise nõue. Vastustajal oli kohtu hinnangul õigus kaebajate tagastusnõue V.P.i tasumata rahatrahvidest tekkinud rahaliste kohustustega tasaarvestada (korra § 13 lg 2). Kasutades TuMS § 44 lõikes 2 toodud võimalust oma tulude ühiseks deklareerimiseks, võtsid abikaasad endale TuMS § 46 lõikes 1 sätestatud kohustuste, mille kohaselt abikaasad, kes esitasid ühise tuludeklaratsiooni, vastutavad juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt ning nendele väljastatakse ühine maksuteade. Ühise tuludeklaratsiooni esitamise ja selle allkirjastamisega on kaebajad seega kinnitanud, et vastutavad ühiste või ühe abielupoole kohustuste eest solidaarselt (TuMS § 46 lg 1).
5. Kohus leiab, et sarnaselt V.P.i rahatrahvide tasaarvestamise õigusega oli vastustajal ka õigus kaebajate ühine tagastusnõue tasaarvestada V.P.i katmata maamaksu nõuetega. Toimiku materjalidest selgub (tl 11–14, 75–82), et kaevatavas otsuses märgitud maamaksu võlg tekkis seeläbi, et 18.03.2009 tasutud
6. aasta maamaksu summa (19,43 eurot) kanti V.P.i varasema täitenõude katteks; 17.02.2010 tasutud
7. aasta maamaksu summa (19,43 eurot) kanti
8. aasta maamaksu katteks; 17.02.2011 tasutud
9. aasta maamaksu summa (19,40 eurot) kanti
10. aasta maamaksu katteks; 28.02.2012 tasutud
11. aasta maamaksu summa (19,40 eurot) kanti osaliselt
12. aasta maamaksu katteks (0,03 eurot), osaliselt aga
13. aasta maamaksu katteks (19,37 eurot); 14.02.2013 tasutud
14. aasta maamaksu summa (19,40 eurot) kanti osaliselt
15. aasta maamaksu katteks (0,03 eurot), osaliselt aga 26.10.2011 rahatrahvi katteks (19,37 eurot); 18.02.2014 tasutud
16. aasta maamaksu summa (19,40 eurot) kanti samuti 26.10.2011 rahatrahvi katteks (19,40 eurot). Seega said I.T. tasutud maamaksu summadest tasutud
17. aasta,
18. aasta ja
19. aasta maamaks, kuid
20. aasta,
21. 9 aasta,
22. aasta maamaks jäi

§ 105lõikeid 1 ja 6 arvestades tasumata.

V.P.i ettemaksukonto väljavõttest ei nähtu, et kaebajad oleksid kaevatava otsuse tegemise ajaks tasunud ka

1. aasta maamaksu (tl 82). Kohus nõustub vastustajaga, et
2. aasta maamaksuteade tuleb lugeda kaebajale V.P.ile kättetoimetatuks. Toimiku materjalidest nähtub, et kõnealune
3. aasta maamaksuteade on koostatud 05.02.2015 (tl 81). MaaMS § 7 lõike 4 järgi on maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet
4. veebruariks kätte saanud, kohustatud sellest 30 päeva jooksul MTA-d teavitama. Kaebajad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad on maamaksuteate kättesaamise probleemiga vastustaja poole pöördunud. Vastustaja kinnitab, et kaebajad ei ole vastavaid teavitusi esitanud. Seega tuli eeldada, et kaebaja V.P. sai ka
5. aasta maamaksuteate kätte. Seega on kaevatavas otsuses tasumata rahaliste nõuetena õigesti märgitud ka 2012.–
6. aasta maamaksu summad ning nende nõuete katteks oli vastustajal õigus tagastusnõue ülalmärgitut arvestades ka tasaarvestada. Kohus ei nõustu kaebajatega, et
7. aasta,
8. aasta ja
9. aasta maamaks on tasutud mitmekordselt. Kohus selgitas ülal, miks on kaevatavas otsuses õigesti märgitud, et kaebajal V.P.il oli otsuse tegemise aja seisuga maamaksu võlg, mille katteks oli vastustaja õigustatud tagastusnõude tasaarvestama. Kaebaja V.P.ile Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavast pensionist tehtud kinnipidamiste õiguspärasuse küsimus ei kuulu käesoleva haldusasja esemesse ning kohus ei võta selle osas seisukohta.
10. Kaevatavas otsuses on
11. aasta,
12. aasta ja
13. aasta maamaksu tasumata summadelt arvestatud ka intressi summas 22,35 eurot (tl 4 pöördel ja tl 5 pöördel). Kohus leidis ülal, et kaevatav otsus on maamaksu summade kaebajate tagastusnõude tasaarvestamise osas õiguspärane, kuivõrd
14. aasta,
15. aasta,
16. aasta maamaks jäi

§ 105lõikeid 1 ja 6 arvestades tasumata.

Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta

§ 115

lõike 1 kohaselt kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Kaebajad seda teinud ei ole. Seega oli vastustajal õigus kaevatava otsusega tasaarvestada ka kaebajate tagastusnõue tasumata maamaksu summadelt arvestatud intress (vt

§ 115lg 4).

Kuna nõutav intressisumma vaidluse all ei ole, ei hinda kohus seda, kas intressisumma on arvestatud õigesti või mitte (tl 5 pöördel). 33. Kohtu hinnangul on kaevatavat otsust põhjendatud ulatuses, mis tagab selle kohtuliku kontrollitavuse, olgugi, et kaevatava otsuse motiveeritus on pigem vähene. Kaevatava otsuse vähene motiveeritus ei ole praegusel juhul siiski otsuse tühistamise aluseks. Otsuse põhjendustes on märgitud selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Otsusest nähtub mh ka täitetoimiku number, mis võimaldab nii otsuse adressaatidel kui kohtul täiteasja ja selle dokumente tuvastada. Kohus juhib tähelepanu, et kaevatava otsuse näol ei ole tegemist kaalutlusotsusega, mille põhjenduste esitamine alles kohtumenetluses ei võimaldaks selle õiguspärasust kontrollida. Otsus on kontrollitav ning selle tühistamine motivatsiooni puudulikkusele tuginedes ei ole põhjendatud, kuna see ei saanud viia asja ebaõigele otsustamisele. Asjakohane ei ole kaebajate viide, et otsuse põhjendamisel ei ole järgitud

§ 14nõudeid.

Kaebajatel oli võimalus, nii otsuse saamise eelselt kui järgselt, esitada vastustajale taotlus, saamaks täiendavat teavet nende poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning saamaks muid selgitusi või koopiaid dokumentidest. Kaebajad ei väida, et nad on seda teinud ega seda, et vastustaja on teabe andmisest keeldunud.

§ 14

lõikega 1 kohustatakse maksuhaldurit andma maksukohustuslasele teavet üksnes siis, kui maksukohustuslane seda maksuhaldurilt taotleb. Olukorras, kus kaebajad ei ole maksuhaldurilt teavet küsinud, on kaebajate viide

§ 14lõike 1 rikkumisele asjakohatu.

1. Tagastusnõudega tasaarvestatud summad kattuvad küll tagastusnõude summaga, ent eelnevat arvestades ei saa see asjaolu olla kaevatava otsuse tühistamise aluseks.
2. Kohus nõustub kaebajatega selles, et TMS § 131 lg 1 punkti 10 järgi ei saa riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses sissenõuet pöörata. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleeritakse 10 riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-ga 47, mille lg 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi TMS alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lõike 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Seega saab pensionist kinnipidamisena käsitada seesugust olukorda, kus pensionisumma ei jõuagi pensionäri arveldusarvele (see peetakse enne kinni). Tagastusnõude saavad moodustada aga summad, mille isik on ise maksena või rahalise kohustuse tasumisena või tasaarvestamisel tekkinud enammaksena maksuhaldurile ettenähtust suuremas summas maksnud (vt

§ 33

). Seega ei saa tagastusnõude tasaarvestamise näol olla tegemist pensionisummadele sissenõude pööramisega TMS 131 lg 1 punkti 10 tähenduses. Seadusega ei ole seatud piirangut tasaarvestada tagastusnõuet, mis on tekkinud pensioni tulumaksuga maksustamisest. Ülalmärgitut arvestades ei ole kaevatav otsus vastuolus TMS § 131 lg 1 punktiga

1. TMS § 132 lõikest 1 tuleneb, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sissetulekuks saab kaebajate puhul pidada summasid, mida kaebajad on pensionina saanud (vt TMS § 130 lg 11). Käesoleva haldusasja esemeks ei ole kaebajatele makstavate pensionide summade suurus, vaid MTA otsus, millega jäeti kaebajate ühise tuludeklaratsiooni esitamisega tekkinud tagastusnõue rahuldamata ja tasaarvestati see kaebaja V.P.i katmata rahaliste nõuetega. Seega ei ole kaebajate viide TMS § 132 lõikele 1 asjakohane. Tagastusnõude tasaarvestamise näol ei ole tegemist sissetuleku arestimisega TMS § 132 lõike 1 tähenduses.
2. Kaebajate OÜ-d Ravis, kohtutäitur Kaja Lilloja tegevust, kaebaja V.P.i pensioni summade arvestust ja laekumist puudutavad väited ning ülejäänud väited, mida kohus käesolevas otsuses ei käsitanud, ei puutu kohtu hinnangul käesoleva haldusasja esemesse, mistõttu kohus jätab need väited tähelepanuta. Kohtutäiturite tegevust, sh täitedokumentide nõuetekohase kättetoimetamata jätmise osas, saavad kaebajad vaidlustada maakohtus.
3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA 07.05.2015 otsus nr 8-3.1/29877 tuleb osaliselt lugeda õigusvastaseks, s.o osas, mis puudutab kaebajate tagastusnõude tasaarvestamist kohtutäituri nõudega summas 100,37 eurot. Selles osas tuleb kaevatav otsus tühistada. Muus osas tuleb kaevatav otsus lugeda õiguspäraseks ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebajate kohustamisnõue tuleb rahuldada samuti kohtutäituri nõudega tagastusnõude tasaarvestamise osas ning muus osas jätta ka kohustamisnõue rahuldamata.
4. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Asjas ei ole kumbki pool kohtule menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega menetluskulude nimekirja esitanud. Seega tuleb jagada üksnes asjas tasutud riigilõiv (HKMS § 101 lg 2). Kaebajad on riigilõivu tasunud 30 eurot (tl 43). Arvestades, et kaebajate nõue hõlmab 461,55 eurot ning kohus rahuldab kaebuse üksnes 100,37 euro osas, mis 461,55 eurost moodustab 21,75%, tuleb vastustajalt kaebajate kasuks 30-eurosest riigilõivust välja mõista 6,53 eurot (21,75%). Ülejäänud osas jääb asjas tasutud riigilõiv kaebajate endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik 11