← Eesti

1-17-1504/27

Obsah (8)§ 422§ 424§ 68§ 50§ 423§ 16§ 56§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Asja läbivaatamise kuupäev Kriminaalasi Süüdistatav Lepingulin

§ 422

lg 2 järgi üldmenetluses Jaan Piim, isikukood 38901312211, Eesti kodanik, keskharidusega, ei tööta, ei õpi, elukoht xxx, emakeel eesti keel, tõkend – elektrooniline valve, varem kriminaalkorras karistatud: - 6.11.2012 Viru Maakohtu poolt

§ 424järgi üldkasuliku tööga 1020 tunni ulatuses. Allan Valk Juhindudes Kr

MS § 306; § 309 lg 1,3; § 311; § 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus OTSUSTAS: 1. Süüdi tunnistada Jaan Piim kuriteo toimepanemises

§ 422lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 31.07.2016 kuni 22.11.2016, s.o 3 (kolm) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.

  1. Karistuse kandmise algus on alates Jaan Piim’a ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele.
  2. KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma.
  3. Jaan Piim’a suhtes vahistamise asendamiseks kohaldatud tõkend – elektrooniline valve – jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. 6.

§ 50

lg 1 alusel võtta Jaan Piim’alt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. Lisakaristuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest. 1

(25)Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. Lisakaristus laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.
  1. Jätta kannatanu M J tsiviilhagi summas 50000 eurot täies ulatuses rahuldamata.
  2. Välja mõista Jaan Piim’alt riigituludesse menetluskulud: 1175 eurot sundraha; 461 + 344 +344 + 457 eurot ekspertiisikulud; 248,26 eurot sõiduki teisalduskulud; 83,37+32+37,84 eurot tunnistajatasud ja kulud. Kokku 3182,47 eurot (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 47 senti).
  3. Jaan Piim’al tasuda menetluskulud kokku 3182,47 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99917700053011 ning selgituse „Jaan Piim 1-17-1504 menetluskulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Asitõendid: 4 CD-R plaati videosalvestistega – jätta kriminaalasja juurde; 3 CD-R plaati kõnesalvestistega – jätta kriminaalasja juurde; 1 CD-R plaat liiklustehnilise ekspertiisiakti lisana – jätta kriminaalasja juurde; mälukaart – tagastada tunnistajale G O’le kohtuotsuse jõustumisel. Sõiduauto BMW reg.nr xxx (hoiul Ida Prefektuuri parklas Jõhvi linnas Rahu 38) – tagastada antud kohtuotsuse jõustumisel Jaan Piim’ale või tema volitatud esindajale. Sündmuskohalt ära võetud naiste päikeseprillid, mis asuvad kriminaalasja juures pakendis - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 21.08.
  5. Kohtuotsus jõustub 15 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 30.08.2017 juhul kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUS Jaan Piima süüdistatakse selles, et tema 30.07.2016 kella 20:59 paiku juhtis mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xx, millega sooritas Ida-Virumaal, Aseri vallas, Koogu külas, Narva -Tallinn mnt 125 kilomeetril asuval ristmikul parempööret peateele, ning ei olnud hoolikas ja ettevaatlik, et vältida igasuguse ohu ja kahju tekitamist teistele inimestele /LS § 14 2
(25)lg 2; § 16 lg 1/ ja jättis oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks kohandamata ning ühtlasi ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeoludega /märg sõidutee kate/ ning muude liiklusoludega /T-kujuline ristmik/, et ta suudaks sooritada pöörde selliselt, et ta ei kalduks vastassuunavööndisse /LS § 48 lg 2/, mistõttu kaotas parempööret sooritades liiga suure kiiruse tõttu mootorsõiduki üle juhitavuse ning Ida-Virumaal, Aseri vallas, Koogu külas, Narva -Tallinn mnt 125.5 kilomeetril põrkas kokku vastutuleva reisibussiga xxx. Liiklusavarii tagajärjelt saadud vigastustesse hukkusid sündmuskohal mootorsõidukis BMW kaasreisijatena tagaistmel viibinud turvavöödega kinnitamata R T ja T Z ning järgmisel päeval, s.o 31.07.2016, suri haiglas liiklusavarii tagajärjelt saadud vigastustesse juhi kõrvalistmel viibinud M J. Jaan Piim rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 14 lg 2 /iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/; LS § 16 lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/; § 33 lg 2 p 6 / juht peab enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud /; § 48 lg 2 /pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse/; § 50 lg 3 p 1: juht peab kohandama sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Jaan Piim pani toime

§ 422

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustada kahe või enama isiku surm. POOLTE SEISUKOHAD 1. Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Tegemist on blanketse kuriteokoosseisuga, mis eeldab, et peab olema tuvastatud vähemalt üks liiklusseaduse nõuete tahtlik rikkumine. Pidurdamise jäljed puuduvad. Ristmikul oli näha liiklusmärk „Anna teed“. Samuti oli süüdistatava autos paigaldatud keelatud seade mootoris rõhu kõrgendamiseks. Tehnilisi rikkeid autol ei olnud. Seega põhjustas liiklusõnnetuse süüdistatava käitumine. Ka ekspert on leidnud, et ilma süüdistatava tahtliku käitumiseta ei saanud seda liiklusõnnetust põhjustada. Süüdistatava kuriteoeelne käitumine kinnitab objektiivseid tunnuseid, et süüdistatavale oli omane liiklusohtlik sõidustiil. Vahetult enne liiklusõnnetust oli süüdistatav karistatud liiklusnõuete rikkumise eest. Põhilised rikkumised olid LS (liiklusseaduse) § 33, 48, 50 rikkumine, et ei veendunud, et reisijad kinnitasid turvavööd, sõidukiirus ei vastanud teeoludele, kurvis osutus vastassuunavööndis. Tunnistajate K ja A ütlused on usaldusväärsed. Esines vastuolu K ütluste tõlkes, mitte ütlustes. Ka tunnistaja A ütlustes ei ole vastuolusid ja nad on usaldusväärsed. Tema sõidukiirus oli muutuv ja selliseid ütlusi andis ta nii eeluurimisel kui kohtus. J. Piima kiirmenetluse otsused jättis kohus tõendina vastu võtmata, kuigi prokurör taotles seda kahel erineval alusel, s.o KrMS § 296 ja § 288 lg 9 p 2 alusel. Kohtu selline seisukoht ei ole põhjendatud. Oli sarnase sõidustiiliga käitumine, kaks nädalat enne kuriteosündmust autoga külglibisemisse tahtlik minek. Samuti ekspert on kinnitanud, et külglibisemisse minek oli tingitud juhi sõiduvõtetest. Karistusregistri väljavõte ei ole selle 3

(25)tõendamiseks piisav. Sellest nähtub vaid, et 12.07.2016 rikkus J. Piim muid nõudeid mootorsõiduki juhtimisel. Varasem kiirmenetluse otsus tõendab kuriteo toimepanemist sarnase sõidustiiliga. Sellise loogika järgi asjasse mittepuutuvad on ka tunnistaja R. A ütlused. Selge on see, et J. Piim juhtis mootorsõidukit, rikkus seejuures liiklusseaduse nõudeid ja tema rikkumised on põhjuslikus seoses saabunud tagajärgedega. Oma ütlustes eitas J. Piim tahtlikult külglibisemisse mineku soovi. Juhtis autot nagu tavaliselt, aga kurvis läksid auto tagarattad külglibisemisse. Vaidluse all oli ka, kas teekate oli libe ja kuidas see mõjutas auto juhitavust. Prokuröri arvates ükski tõend ei kinnita sündmuskohal erakordse libeduse olemasolu. Sündmuskoha vaatluse protokoll, fotod, videod ei kinnita seda. Sündmuskoha vaatluse protokollis on kirjas, et tee on märg ja libe. Tunnistajad O, V ja K kinnitasid, et nad katsusid teekatet peale sündmust ja tee oli libe. Aga nad ei kinnitanud, et kui nad sõitsid oli teekate libe. O ja V ei tundnud seda, kuigi liikusid samal ajal. Tunnistaja K ütles, et tundis seda, aga tema ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest ta viibis šokiseisundis ja sellises seisundis tajutavad asjaolud ei pruugi vastata tegelikkusele. Tema ütlused ei haaku teiste objektiivsete tõenditega. Bussi kiiruse aruanne kinnitab bussi kiiruse järsu langust ja bussi järsu aeglustamist. Ka tunnistaja O, kes oli samas bussis, kinnitas, et K sai pidurdada. Ekspert leidis, et BMW liikumisaeg oli nii kiire ja lühike, et buss ei jõudnud pidurdamist alustada. Aga see ei mõjuta tunnistaja K ütluste usaldusväärsust tervikuna. Ohuolukorra tõttu, olles liiklusõnnetusse sattunud bussi juht, oli ta erilises seisundis ja tema võime infot analüüsida ja hinnata oli piiratud. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millal, kus kohas need tunnistajad, kes on rääkinud teekate katsumisest, tegid seda. Videost on näha, et külglibisemine algab juba kõrvalteel enne BMW peateele välja sõitmist. Samuti on videost näha, et sama teed pidi sõidavad sisse teised autot ja keegi neist ei sattunud külglibisemisse. Pole tuvastatud, et sündmuse ajal ja selles kohas oli teekate erakordselt libe. Fikseeritud on, et tee oli märg ja libe. Seda on võtnud arvesse ka ekspert. Ka temale ei jäänud silma, et teekate oleks erakordselt libe, vaid et oli suvine aeg, tee oli märg. J. Piim oli teadlik teeoludest, et tee oli vihmamärg ja võimalik on et ka libe. Tunnistaja K kinnitas, et sõitis J. Piimaga koos Tallinnast, sadas vihma ja nad sõitsid madala sõidukiirusega. Juhtum, millest K on rääkinud, on eluliselt mitteusutav. Eessõitev J. Piim seda ei näinud ja nad pole seda arutanud. Märg ja libe tee pole liiklusõnnetuse põhjuseks. J. Piimal oli eesmärk tekitada külglibisemist ning läbida kurvi jõulibisemisega. Ekspert kinnitas, et külglibisemine on tingitud juhi sõiduvõtetest, kuna on antud järsku gaasi, mis põhjustab tagarataste läbilibisemist, soovides läbida kurv jõulibisemisega. Oluline on tuvastada tahtlust, sest J. Piim’a arvates toimus kõik ettevaatamatusest. Kohtupraktikas leiti, et ettevaatamatust saab kaudsest tahtlusest piiritleda voluntatiivse elemendi kaudu. Videost on näha, et enne kurvi minekut auto kiirust eriti ei vähenda, siis lisab juht gaasi, BMW läheb külglibisemisse, satub vastassuunavööndisse, kus toimub kokkupõrge. Ekspert on kinnitanud, et külglibisemisse minek oli tingitud juhi tahtest, juht soovis läbida kurvi jõulibisemisega. See kinnitab, et J. Piim teadis, et liigub teeoludele mittevastava kiirusega ja vähemalt möönis, et läbides kurvi külglibisemisega satub ta vastassuunavööndisse, millega tekitab ohtu teistele liiklejatele. Seega rikkus J. Piim LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1. Samuti rikkus J. Piim LS § 33 lg 2 p 6. J. Piim kinnitas oma ütlustes, et lõplikult ei veendunud, et tagaistmel olevad reisijad kinnitasid turvavööd. Tunnistaja K, kes esimesena saabus sündmuskohale, kinnitas, et nad ei olnud turvavööga kinnitatud. Sama kinnitab ekspertiis, et R. Tel ja T. Zl puuduvad turvavöö kasutamise tunnused. Samuti rikkus J. Piim LS § 50 lg 3 p 1, kuna ei valinud teeoludele vastavat sõidukiirust, ei arvestanud teeolusid, et ees oli T-kujuline ristmik. BMW kiirus enne ristmikut ei ole tuvastatud. Enne kokkupõrget oli kiirus 15km/h eksperdi hinnangu järgi. Enne seda ei osanud ekspert hinnata. J. Piim ise kinnitas, et tema kiirus oli 50km/h, enne kurvi 30km/h. Tunnistaja K’i ütluste järgi 4
(25)võis see olla 35km/h. Konkreetne kiirus aga ei omagi tähtsust. Oluline on, et BMW kiirus oli liiga suur ja ei vastanud teeoludele. LS § 50 lg 3 p 1 samuti ei eelda kiiruse tuvastamist. Samuti ei eelda seadus ohutu sõidukiiruse tuvastamist. Oluline on, et valitud kiirus ei võimaldanud tal peatuda vajadusel mistahes etteaimatava takistuse ees. Ka tunnistaja O ja K kirjeldavad sõidukiirust, et BMW vilksas teele välja, kihutas tankla poolt. Kõik need LS rikkumised on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kui J. Piim on ka varem sooritanud külglibisemist, kinnitab see kaudselt, et ka antud juhul käitus ta samamoodi. Tema auto oli võimendatud, J. Piim tegeles autospordiga, samal päeval käis võistlustel. Kogumis viitab see, et ta oli võimeline ohtliku manöövri sooritamiseks.
  1. Kannatanu M. J pööras tähelepanu, et eeluurimises ei andnud J. Piim ütlusi ning kohtus, võttes arvesse kaitse soovitusi, kujundas J. Piim oma positsiooni, et kergendada oma süüd ja kujundada oma ütlusi. Kannatanu arvab, et J. Piim’a ütlused ei ole usaldusväärsed. Bussi registraatorist on näha, et BMW tagarataste ja summuti alt tuleb tossu, samuti tagarattad ringlevad. 12.07 oli ainuke kord, kus ta driftis asula sees. Ta tegi seda ajakirjanike silme ees Rakvere tänaval. Tsiviilhagist. Kannatanu oli juhtunust emotsionaalselt murtud. Vigastustest teadmine tekitab M Jile tänini üleelamisi. Soovib J. Piimale kõige rangemat karistust.
  2. Kannatanu T Z leidis, et J. Piim’a tuleb rangelt karistada.
  3. Süüdistatav J. Piim tunnistas ennast süüdi, aga leidis, et pani selle kuriteo toime ettevaatamatusest. Tsiviilhagi ei tunnista. Palus muuta kvalifikatsiooni. Ei saanud õnnetuse asjaolusid ette näha. Kus liiklusõnnetus juhtus oli ettearvamatult libe. See kõik juhtus mõne sekundi jooksul, ei saanud seda ära hoida. On kahju oma sõpradest. Oleks parem nende kohal olnud. Väga kahetseb, igatseb oma sõpru ja see jääb temaga elu lõpuni. Saab aru, et peab oma tegude eest karistada saama. Palub neid reaalseid asjaolusid arvestada ja mitte mõista ranget karistust vaid seetõttu, et oli varasemaid rikkumisi. R. A’ga juhtunust – tagantjärele mõeldes ei pea rooliga liigutust õigeks, aga oli kindel, et R. A ei kannata sellest. Tunnistaja A liialdab. Tema ei käitunud korrektselt ka. Prokuröri küsitud karistust ei ole ära teeninud. Nõustub käitumiskontrollile allutamisega, sh osalema sotsiaalprogrammides ja alluma elektroonilisele valvele seadusega sätestatud maksimaalseks tähtajaks. Palus vabandust kannatanute ees. Kinnitas, et edaspidi elab seaduskuulekat elu.
  4. Kaitsja leidis, et teekate oli märg ja libe ning süüdistatav rikkus liiklusseaduse nõudeid ettevaatamatusest. Tema teod tuleb kvalifitseerida

§ 423lg 2 järgi.

Tunnistajate K ja A ütluste usaldusväärsuse kohta – ei ole nõus prokuröri arvamusega. Kindel ei ole süüdistuses märgitud LS nõuete rikkumine. Kindel on see, et J. Piim’a auto sattus külglibisemisse ja põrkus kokku bussiga. J. Piima tegevuses ei ilmne tahtlust. Tema teod tuleb ümber kvalifitseerida. Vaidluse keskseks teemaks on millist LS nõuet J. Piim tol õhtul rikkus ja kas ta tegi seda ettevaatamatusest või mitte.

§ 422

lg 2 ja § 423 lg 2 järgi tuleb tuvastada liiklus- või käitlusnõuete rikkumine ja põhjuslik seos. Põhjusliku seose puudumisel rikkumise ja tagajärje vahel on vastutusele võtmine välistatud. Arutamise käigus on tekkinud piisavalt kahtlusi selles, et liiklusõnnetus võis toimuda erilise ja ootamatu libeduse tõttu sündmuspaigas. Süüdistaja ei suutnud seda ümber lükata. KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Libedust on kinnitanud kõik sündmuskohal viibinud ja kohtus ülekuulatud tunnistajad nagu ka J. Piim ise. Tunnistaja K ütles, et peale liiklusõnnetust kui tuli bussist välja võis arvata, et on kiilas tee, kui mitte teada, et juulikuu. Tunnistaja O ütles ka, et jalad libisesid ja ei leidnud sellele vastust. Küsimusele, kas samal aastaajal on ta varem sama tundnud vastas O, et pigem mitte. Tunnistaja V ütles, et libises 5

(25)saabastega kui hoogu võttis. Erilise libeduse teemat arutasid kõik kohal viibijad. Peale seda tunnistaja K kinnitas libedust. Tema auto sattus ka ootamatult ja arusaamata põhjusel külglibisemisse. See lükkab ümber süüdistuse väidet, et tee oli läbinisti märg ja ohtlikult libe. Eksperdile antud materjalides ei ole midagi erilise libeduse kohta ja seda ei ole eksperdi käest ka küsitud. Ekspertiisiaktis tehtud järeldused tegi ta sellele faktile tuginedes. Sündmuskohal ta ise ei käinud. Tunnistajad O ja V olid selle erakordse libedusega kursis, kuid seda ei ole sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud. Liiklustehniline ekspertiis tuleb lugeda tervikuna ebausaldusväärseks, sest see ei ole koostatud tegelikke asjaolusid arvesse võttes.

§ 423on materiaalne ettevaatamatusdelikt.

J. Piima puhul on ettevaatamatusdelikti tunnused tuvastatud. Kurvis gaasi lisamisega ei osanud J. Piim ette näha, et seal võib olla nii libe. Võib möönda, et lisas gaasi liiga palju, seetõttu kaotas juhitavuse ootamatu libeduse tõttu. Seetõttu toimus kokkupõrge, mis oli nii tugev, et tõi kaasa kolme inimese surma. Ekspertiis kinnitas, et surm saabus lühikese aja jooksul saadud vigastuste tõttu. Usaldusväärselt ei ole tuvastatud ka kiiruse ületamine ja turvavarustuse kasutamata jätmine. Süüdistuses pidi ära tooma rikkumise põhjusliku seost tagajärjega. Seda tehtud ei ole. Tuleb arvestada ka bussijuhi poolt sõidukiiruse ületamist. Taolise libedusega ei tohtinud bussijuht sellise kiirusega liikuda. Seetõttu pole bussi kindlustusfirma tsiviilhagi esitanud. St mingil määral oli liiklusõnnetuses süüdi bussijuht. Videost on näha, et sõiduk ei liigu suure kiirusega, seda ka taga sõitva Opel’i suhtes. Enne kurvi kiirus väheneb ja on piisav, et kurvi läbida. Kui sõiduk on juba asendis, et pooleldi peateel, sõidab, kõrvalmõju all olles, järsult tekkinud libeduse tõttu, vastassuunavööndisse. Ekspert ei leidnud midagi ka gaasi lisamises. Leidis, et gaasi lisati liiga palju, teadmata midagi erilisest libedusest selles kohas. Turvavarustuse puhul ei saa ka rääkida tahtlikust rikkumisest. Isegi kui peale liiklusõnnetust olid rihmad lahti. Ja kindlasti ei olnud see rikkumine põhjuslikus seoses inimeste surmaga, sest nt M J oli turvavööga kinnitatud, aga ikkagi hukkus. Ka tema puhul ütles ekspertiis, et ei tuvastanud turvavööde kasutamise tunnuseid, kuigi need olid kasutatud. Tsiviilhagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hagis ei ole välja toodud VÕS § 134 lg 3 sätestatud erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse nõude esitamiseks. Kohtus ja süüdistuse lõpukõnes esitatud asjaolud ei ole selles mõttes erandlikud. Avaliku menetlushuvi ei saa pidada selliseks erandlikuks asjaoluks. Elukorralduse muutmine ei ole hagiavalduses välja toodud. Juba seetõttu ei saa seda arvestada. Väidetavat liikumise muutmist, ümbersõitude tegemist ei saa elukorraldusena tõlgendada. Sellisena võiks käsitleda elu- või töökoha muutmist. J. Piima käitumist tuleb kvalifitseerida

§ 423lg 2 järgi.

Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada rikkumiste ulatust. Endised rikkumised ei saa olla põhjuseks rangema karistuse mõistmiseks, sest need ei ole juhtunud õnnetusega ja selle põhjustega võrreldavad. Tuleb arvestada J. Piima puhtsüdamliku kahetsust ja seda, kuidas mõistetav karistus teda mõjutaks. Karistus peaks olema personaalne ja välistama peab emotsioone ja kõrvalisi asjaolusid. Karistamise alus on isiku süü. Peab vastutama teo eest. Vangistus on raskeim karistuse liik. J. Piima süüdi tunnistamisel ükskõik millise kvalifikatsiooni järgi peaks mõistetav vangistus jääma 4-aastase vangistuse piiridesse. Põhjendatud on karistusest osaline tingimuslik vabastamine. Et sellest kuluks kohesele ärakandmisele kuni 1 aasta vangistust ja talle määrataks maksimaalne katseaeg. J. Piim on nõus käitumiskontrollile allutamisega, sh osalema sotsiaalprogrammides ja alluma elektroonilisele valvele seaduses sätestatud maksimaalsele tähtajale. 6

(25)Isikute ütlused
  1. Kannatanu M J ütluste järgi hukkunu M J oli tema õde. Suhted kogu peres olid lähedased. Viimati elas õde Jaan Piim’aga koos. Enne seda elas vanemate juures. Juhtunust sai teada tuttavate käest. Helistasid ja ütlesid, et toimus liiklusõnnetus ja õde on haiglas. Kahel korral käis haiglas, aga ei lastud tema juurde. Hommikul kella 7 paiku helistas noorem õde ja ütles, et M on lahkunud. Ta oli 21 aastat vana. Juhtunust oli emotsionaalselt murtud. Esimesed päevad ei käinud toast välja. Paar kuud võttis palderjanitaolist rahustit. Arsti poole pole pöördunud. Praegu ei saa õnnetuse kohast läbi sõita, sõidab ringiga läbi Kiviõli. Ka praegu tunneb õest puudust.
  2. Kannatanu T Z ütluste kohaselt tema tütar T Z oli sõbralikes suhetes J. Piimaga, M Jiga ja R Tega. 30.07.2016 sõitsid nad Tallinna driftimise võistlustele. Õhtul pidid nad tagasi tulema. Õhtul kella üheksa paiku helistas Ri ema ja ütles, et lapsed said surma. Tütar oli 20 aastat vana.
  3. Kannatanu N M ütluste kohaselt hukkunu R T oli tema poeg. Teiste hukkunutega olid nad head sõbrad. 30.07.2016 oli R rallisõidul Tallinnas. Olid seal vaatajatena neljakesi – R, Jaan (Piim), T (Z) ja M (J). Õhtupoole pidid tagasi tulema. Poeg oli siis 21-aastane. Poja surmast sai teada 30-nda õhtul kui poja sõbrad helistasid, ütlesid, et nägid Jaan (Piima) autot (avariis) ja et on hukkunuid. Hakkasid sõitma sündmuskohale ja helistasid poja sõbrad, et R ja T said surma, M on haiglas.
  4. Tunnistaja S K ütluste kohaselt töötab ta bussijuhina firmas T. 30.07.2016 algas tema tööpäev hommikul kell seitse. Sõitsid Sankt-Peterburist välja bussiga Man reg.nr xxx. Narvas istus tunnistaja rooli. See oli õhtul kella seitsme paiku. Teine bussijuht G O puhkas sel ajal reisijaistmel. Ilm oli vihmane ja teekate libe. Bussis oli ka registraator ja kellaaeg registraatoris võis olla (reaalsest ajast) erinev. BMW tuli Aseri Olerex’i tankla poolt. Nägi seda viimasel hetkel, kui sõitis teele välja. Tee lõpus oli märk „Anna teed“. Tunnistaja liikus bussiga parempoolses suunavööndis. Nägi, et BMW sõidab suure kiirusega ja liiklusmärgist mööda. Oli vaid sekund, kui sõitis peateele välja ja oli juba bussi ees. Möödusid mõned sekundid sellest, kui nägi BMW-d ja toimus kokkupõrge. Ei näinud kuhupoole BMW sõitis. Ei näinud ka seda, et BMW oleks pidurdanud. Kokkupõrge toimus bussi liikumise suunavööndis. Pidurdustee oli lühike, ei jõudnud pidurdada. Nägi, et tema ehk bussi liikumise suunavööndis hakkas (BMW-d) ümber keerutama. Ei oska öelda, kas enne keerutamist vähendas BMW kiirust või mitte. Buss põrkus kokku esiosaga BMW tagumise osaga, kus on pagasiruum ja vasakult poolt rohkem. Pärast läks vaatama. BMW oli lömmis. Juht oli kinni kiilunud ja elus. Bussireisijatest keegi tõsiselt viga ei saanud. Teekate oli libe, aga buss püsis teel normaalselt. Aga kui tuli bussist välja ja poleks teadnud, et on juulikuu, võinuks arvata, et teekattel on jää. Bussis oli ka elektrooniline tahhograaf. Sõidukiirus oli 90-92 km/h. Teekate oli märg ja libe, aga kas ta oli kuidagi ebaloomulikult libe ei oska öelda. Õhutemperatuur, õhk oli tol päeval soe. Kaitsja leidis vastuolu tunnistaja kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel, mis seisnes selles, et 30.07.2016 eeluurimisel antud ütlustes ütles ta, et BMW juht üritas kokkupõrget vältida ja vajutas pidurile. Kohus avaldas tunnistaja K varasemaid ütlusi (istungiprotokolli lk 12, äärenr 37-38). Eeluurimisel antud ütlustes on kasutatud sõna „kas“ (venek „libo“). Ülekuulamise protokolli originaal on koostatud vene keeles. Protokolli eestikeelses tõlkes sõna „kas“ (venek „libo“) ei ole. Tunnistaja ei osanud selgitada midagi varem antud ütluste asjaolude kohta. Vastuolude tõttu loeb kohus tunnistaja K ütlused selles 7
(25)osas (kas BMW juht üritas kokkupõrget vältida või mitte ja kas on pidurile vajutanud või mitte) ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja. Muus osas ei tuvasta kohus tunnistaja ütlustes vastuolusid ning peab need usaldusväärseteks.
  1. Tunnistaja G O (süüdistusaktis on perekonnanimi ekslikult märgitud „O“, aga ilmselgelt tegemist on näpuveaga ning küsimust tunnistaja isikusamasusest keegi pooltest üles ei tõstatanud) ütluste kohaselt oli ta MAN bussi teine juht ning oli roolis kuni Narva jõudmiseni. Seal istus rooli teine bussijuht S K. Tunnistaja istus reisijaistmetel ja puhkas. Vaateväli sõiduteele sellest kohast oli tal hea. Ei jälginud kõike toimivat. Mäletab vaid kokkupõrke momenti – sõiduki tagumist osa nende (bussi) suunavööndis. See oli kella üheksa paiku. Aseris, Olerexi tanklalt vilksas (see auto) välja. Kuhu poole sõitis Olerex’i tanklast ta ei näinud. Sellest kui nägi, et auto liigub bussi poole tagumine osa ees ja kuni kokkupõrkeni möödus vaid sekundi osa. Bussijuht S K vajutas pidurit ja peale kokkupõrget jäi buss seisma. Põrkasid kokku sõiduauto tagumise osa, vasaktiib ja tagumine uks. Ei pöörand tähelepanu, kas reisijad olid turvavööga kinnitatud. Politseitöötajaga käisid bussi ümber ja ei leidnud põhjust, miks teekate libe oli. Bussis oli videoregistraator ka. Selle kell jooksis ette. Mälukaardi registraatorist andis uurijale. Mingit reostust selles kohas tunnistaja ei näinud. Teekate oli puhas, aga märg.
  2. Tunnistaja A V ütluste kohaselt töötab ta Ida Prefektuuris patrullpolitseinikuna ning 30.07.2016 oli ta patrullis kadetiga M K’ga, kui tuli väljakutse seoses liiklusõnnetusega. Jõudsid sündmuskohale sõiduautoga. Tunnistaja oli roolis. Ilm oli soe. Sadas vihma. Kui jõudsid sündmuskohale, siis vihma enam ei sadanud. Ei olnud tunda, et teekate oleks libe, aga lasi kiirust mõistuse piires. Sündmuskohal oli juba kiirabi ja päästeamet. J. Piim oli auto kõrval, seisis kõrvalistuja juures. Juhtunu kohta ei selgitanud ta midagi. M (J) oli autos kõrvalistuja kohal. Ei tea, kas ta oli veel elus. Kui tunnistaja teda nägi, siis ei olnud M J turvavööga kinnitatud. Teisel pool autot nägi veel kahte isikut asfaldil. Kiirabi tegeles naisterahva elustamisega, aga ei tulnud midagi välja. Millises seisundis olid turvavööd autos ei vaadanud. Kokkupõrkekohas oli tajutav, et tee on libe. Üks päästjatest ütles seda. Kontrollis seda selliselt, et võttis jalaga hoogu ja libises natuke. Täpsustas, et tema politseisaapad on libedad, aga et tee on libe rääkisid ka teised (sündmuskohal olnud) päästjad ja politseinikud. Ei osanud öelda, kas vihmase ilmaga väljas olles on need saapad tavaliselt libedad. Tunnistajale tundus olevat tavapäratu, et (selles kohas) nii libe on. Ütles seda ka teistele ja vist avariipolitseinik ütles ka, et on libe. Ei osanud hinnata kui kaugele ta oma saabastega libisenud on, aga oli tavalisest libedam. Mingit reostust, midagi tavapäratut teekattel ei märganud. Autoga sõites seda libedust tunda ei olnud. Muid libeduse põhjuseid ei leidnud.
  3. Tunnistaja A K ütluste kohaselt 30.07.2016 oli ta koos sõbraga A N’iga Tallinnas. J. Piimaga on tunnistajal sõbralikud suhted. Kella viie paiku õhtul said nad Statoili tanklas kokku. Tunnistaja oli Opeli autoga, mille roolis oli A N. J. Piimaga koos olid R (T), M (J) ja T (Z). J. Piim oli oma autoga BMW ja oli auto roolis. Nad kutsusid minna nendega koos koju (Ida-Virumaale) tagasi. Teel tegid ühe peatuse enne Viitnat ja pärast Olerexi tanklas. Tanklas olid 5-7 minutit. J. Piim istus tagasi rooli, tema kõrvale istus M, R istus J. Piima taga, Mi taga istus T. Ei näinud, kas kõik BMW-s olijad panid turvavööd kinni. J. Piim lahkus oma BMWga tanklast esimesena. Tunnistaja ja A. N järgnesid temale ca 5-7 sekundit hiljem. Tunnistajale oli hästi näha, kuidas J. Piim sõidab oma BMW-ga tanklast välja. Sõitsid üksteisele järgi. Ei olnud näha, et vahemaa nende vahel suureneks. Tanklast väljasõidul oli üks ja sama kiirus, midagi erakorralist ei olnud. Kui (J. Piim) pidurdas enne väljasõitu maanteele, siis jõudsid temale järgi. Enne ristmikku kõrvaltee ja peatee (maantee) vahel vähendas J. Piim kiirust, ta auto veeres aeglaselt. Siis keerdus tema auto praktiliselt kohapeal 8
(25)ümber. See oli peateel (maanteel). Ei näinud millises suunavööndis see juhtus. (BMW) hakkas keerlema, siis jäi seisma ja 2 sekundi pärast toimus kokkupõrge. Tunnistaja auto oli siis viie meetri kaugusel liiklusmärgist „Anna teed“. Buss lükkas BMW-d mitu meetrit edasi. Peale lööki oli BMW pärissuunavööndis pool keret teepeenral ja teine pool sõiduteel. Keegi BMWs viibinutest elumärke ei andnud. Esiistmel oli reisija turvavööga kinnitatud. Tagumistel mitte. Nägi seda, kui nad võtsid Ri ja Tt autost välja. Enne kokkupõrget sadas vihma. Tee oli märg ja libe. Pani seda tähele kui sõitsid tanklasse sisse. J. Piim sõitis esimesena, nemad (tunnistaja ja A.N) taga. Ristmikul maanteest väljasõidul, kus on teemärk „Anna teed“ kaotas auto haakuvuse teega. Arutasid seda A. N’iga, aga J. Piim’aga pole sellest rääkinud. Tanklast välja sõitmisel ei olnud sellist tunnet, et oli libe. Ei vaadanud kas olid õliloigud, reostust teel. Oli märg ja libe. Tanklast väljasõidul vahemaa nende kahe auto vahel esialgu suurenes ja siis vähenes. Opeli (milles oli tunnistaja) kiirus tanklast väljasõidul oli ca 35km/t või isegi vähem. Hiljem samal päeval, kui kõik sõitsid ära, läksid vaatama seda kurvi ja nägid, et läks külmemaks ja oli nagu must jää teel, kuigi õhk oli soe. Jääd teekattel ikkagi ei olnud. Mingit õli teekattel ei olnud näha. Teel Tallinnast oli J. Piim’a sõiduk tunnistajal hästi näha. Mingeid liiklusrikkumisi pole J. Piim siis toime pannud. Ilm oli vihmane, teeolud halvad. Liiklustihedus oli natuke üle keskmist. Isegi teelõigul kui oli lubatud sõidukiirus 110km/h sõitsid nad ca 95 km/h. Teised autod sõitsid neist seetõttu mööda.
  1. Tunnistaja R A ütluste kohaselt 30.07.2016 enne lõunat sõitis ta oma autoga Tallinna suunas kui ühel hetkel nägi taga olevat autot, mis tuli tema autole nii lähedale, et näha oli vaid esiklaasi. Tunnistaja andis pidurituledega märku, et tõmbaks tagasi, aga see ei aidanud. Sõitsid niimoodi umbes 1 km. Siis ühel momendil see taga olev auto kiirendas, sõitis kõrvale ja sama kiirusega jäi tunnistaja auto kõrvale sõitma. Sõitsid niimoodi ca paar km. Siis nägi, et tegemist on heledamat värvi tumeda triibuga BMW-ga. Tunnistaja ning BMW juhi J. Piim’a (keda tunnistaja tundis kohtuistungil ära) pilgud kohtusid ning J. Piim tegi rooliga rammimise liigutuse tunnistaja poole. Et vältida kokkupõrget võttis tunnistaja paremale, sattus ratastega kruusa peale. BMW sõitis minema. Tunnistaja sõitis temale järgi, fikseeris reg.nr. ja helistas häirekeskusele. Siis oli tunnistaja sõidukiirus ca 150 kuni 180 km/h ja BMW sõidukiirus ca 150 km/h. Kui BMW sõitis taga siis nägi juhi nägu. Teine kord nägi, kui BMW tuli tema auto kõrvale. Tähelepanu oli pööratud juhile. Ei oska öelda, kas BMW salongis oli veel keegi. R. A ütlusi kinnitab ka 18.10.2016 asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt 30.07.2016 kell 12.26 helistas R A häirekeskusele ja teatas, et ta liigub Tallinn-Narva maanteel ja BMW reg.märgiga xxx sõitis tema auto taga ja siis tuli kõrvale ja tegi rooliga paar korda ähvardusi tema poole, tõmbas äkitselt rooliga, et tunnistaja oleks ääre pealt tõmmanud pambu sisse ja sõitis suure kiirusega minema Tallinna suunas. Roolis oli noorem meesterahvas (II kd tl 181193, CD plaat II kd, tl 224).
  2. Kaitse leidis, et tunnistaja R. A ütlused on vastuolulised, sh sõidukiiruse osas. Kohus sellega ei nõustu ega tuvasta olulisi vastuolusid. Mis puudutab R. A ütlusi selles osas, mis kiirusega (kas 150 või 180 km/h) sõitis tunnistaja või tema ees liikunud J. Piim, siis selles osas ei tugine kohus R. A ütlustele antud otsust tehes ning jätab need tõendikogumist välja, sest J. Piima (või R. A) sõidukiirus tol momendil ei ole seotud tõendamiseseme asjaoludega. Usaldusväärsete vahenditega (kiirusmõõtur vms) ei olnud sõidukiirus tol hetkel fikseeritud ning ainult R. A ütluste alusel seda tuvastada ei saa. Samas ülejäänud osas on tunnistaja A ütlused usaldusväärsed, sh osas, et J. Piim tegi rooliga ähvardava liigutuse tunnistaja suhtes ja et vältida kokkupõrget pidi tunnistaja võtma paremale ja sõitma tee äärde, peale mida J. Piim sõitis minema. Sellise liigutuse tegemist tunnistab ka J. Piim oma ütlustes, kuigi tema arvates 9
(25)ei kujutanud see ohtu R. Ale. Kohus sellega ei nõustu ning võtab seda antud otsuse tegemisel arvesse J. Piim’a liiklusalast käitumist iseloomustava tõendina.
  1. Eksperdina ülekuulatud L T jäi oma eksperdiarvamuses esitatu juurde. Selgitas, et kohapeal ta ei käinud, kuna selle järele puudus vajadus. Esitatud materjalid olid piisavad arvamuse andmiseks. Politsei koostatud materjalides, sh liiklusõnnetuse aktis oli kirjas, et teekate on märg. Midagi muud erilist näha ei olnud. Liiklusõnnetuse põhjus ehk miks BMW bussi ette sattus on tingitud juhi sõiduvõtetest. BMW juht, soovides minna jõulibisemisest kurvi ja läbida kurv jõulibisemisega, andis järsku gaasi, mis tekitab tagarataste läbilibisemise. Sellele viitab ka auto asend kurvis. Gaasi lisamisega on tekkinud tagarataste läbilibisemine ja veojõu all olevate rataste võime kanda üle teekattele külgjõud väheneb oluliselt, mistõttu kokkuvõttes väheneb sidestus teega. BMW-s oli paigaldatud ka kaks tehasevälist seadet, s.o turborõhku ehk mootori võimsust suurendav seade ja seade tagarataste pidurite välja lülitamiseks. Samas BMW külglibisemine sõltus juhi tahtest, et ta tekitas antud juhul ise külglibisemise ning nimetatud seadmed ei põhjusta iseenesest mitte midagi.
  2. Süüdistatav Jaan Piim ütluste kohaselt 30.07.2016 läks ta sõpradega Tallinna, et sealt edasi sõita Laitse, vaadata driftimise võistlusi. Läksid tema autoga BMW reg.nr. xxx. Süüdistatav oli ise roolis. Üldiselt sujus sõit rahulikult, välja arvatud üks juhtum tunnistaja R A’ga. Nimelt paremas sõidureas sõitnud R.A reastus järsult tema ette ja siis tema tagapiduri tulid korraks vilksatasid. See ajas süüdistatavat ärevile. Nad mõlemad sõitsid eessõitvast suurest sõidukist mööda, R.A reastas ennast paremasse ritta ja süüdistatav taastas enda kiirust ja nad hakkasid paralleelselt sõitma. Huvi pärast vaatas tema poole ja nägi, et tunnistaja teeb tema suunas solvavaid žeste, oli närviline, vehkis kuidagi. Süüdistatav oli siis juba ärritunud, miks tunnistaja (tema arvates) nii lohakalt liikleb ja süüdistatav tegi rooliga järsu manöövri. Ohtu sellega ei loodud, püsis oma sõidurea piirides. Siis lisas gaasi ja sõitis minema, sest tunnistaja R.A oli tema (J.Piim’a) arvates ohtlik. Võistlused olid õhtuni. Kella viie paiku hakkasid ära sõitma. Leppisid tuttavaga A Kiga, et sõidavad tagasi koos. A oli koos sõbraga Aga Opel’i autoga. A oli Opeli roolis. BMW roolis oli süüdistatav. M (J) istus kõrval. R (T) oli süüdistatava taga. M’i taga oli T Z. Enne Olerexi peatust olid turvavööga kinnitatud nii M kui tagaistmel olijad. Peale Olerexi oli M turvavööga kinnitatud. R ja T suhtes kindel ei ole. Nägi nende poolt sellise liigutuse, et hakkasid peale panema, aga edasi ei vaadanud. Olerexi tanklasse sissesõitmisel ei pannud midagi erilist tähele. Tee oli märg, aga tol ajal vihma enam ei sadanud. Tanklas olid 5-10 minutit. Süüdistatava BMW hakkas esimesena tanklast välja sõitma. Kiirus oli muutuv. Alguses kiirendas, sest tee oli tühi. Kuskil poole tee peal hakkas autot aeglustama, võttis hoogu maha, pidurdas mootoriga. Siis kiirus oli umbes 50 km/h, teine käik oli sees. Selle tee pealt soovis keerata paremale, Jõhvi poole. Enne kurvi hakkas hoogu maha võtma, vaatas teed, et ei oleks liiklust. Vasakul pool olid autod kaugel. Paremal pool bussi tol hetkel ei märganud. Keeras kurvi välja, aga manööver ei õnnestunud. Ootamatult kaotas kontrolli auto üle. Auto tagaots libises lihtsalt. Enne seda hakkas küll kiirust lisama. See kõik toimus harjumusest. Kiirendusrada selles kohas ei ole, pidi kohe kiirust lisama, et teistele jalgu ei jääks. Kurvis oli kiirus 30 km/h kanti. Peale seda kui auto tagaosa läks ära hakkas auto ringi keerama üritas autot kontrolli alla saada, aga tulemuseta. 1,5-2 sekundit enne kokkupõrget suri mootor välja. Siis üks hetk vaatas vasakule poole ja nägi bussi. Siis toimus kokkupõrge. Samades ilmastikuoludes pole varem sellist libedust kogenud. See oli ootamatu, nagu must jää talvel. Musta jääd teel ta siiski ei näinud. Tunnistas, et on varem karistatud nii kriminaalkorras joobes juhtimise eest kui liiklusalaste väärtegude eest. Oma sõidustiili iseloomustades ütles, et on teinud järsumaid manöövreid. Aga kui oli soovi teha kiiremat sõitu, siis on käinud ilma liikluseta rajal, kardirajal. Enne seda juhtumit on tegelenud autospordiga, käinud hobiliste võistlustel. 10
(25)KOHTU SEISUKOHT
  1. Kohus leiab, et J. Piim pani temale süüks arvatava kuriteo toime ja tema teod on kvalifitseeritud õigesti.
  2. Antud asjas ei vaielnud pooled selle üle, et 30.07.2016 kella 20:59 paiku juhtis süüdistatav Jaan Piim temale kuuluvat mootorsõidukit BMW reg.nr. xxx, millega sooritas IdaVirumaal, Aseri vallas, Koogu külas, Narva -Tallinn mnt 125 kilomeetril asuval ristmikul parempööret peateele (maanteele), kuid kaotas mootorsõiduki üle juhitavuse, sattus vastassuunavööndisse, kus BMW põrkas kokku vastutuleva reisibussiga MAN reg.nr.xxx. Selle liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastustesse hukkusid sündmuskohal BMW kaasreisijatena tagaistmel istunud R T ja T Z ning järgmisel päeval, s.o 31.07.2016, suri haiglas liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastustesse juhi kõrvalistmel olnud M J. Eeltoodu kinnitavad ka järgnevad uuritud dokumentaalsed tõendid.
  3. 18.10.2016 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt 30.07.2016 kell 20.53 helistas häirekeskusele tunnistaja A K ja teatas, et Olerexi tankla juures, kus on libedasõidurada Tallinn-Narva maanteel on toimunud liiklusõnnetus sõiduauto BMW ja bussi osalusega, neli inimest on teadvuseta, BMW juht ja tagaistmel olevad reisijad on autos kinni jäänud, bussis olijad on korras (II kd, tl 181-193, CD plaat II kd, tl 224).
  4. 30.07.2016 sündmuskoha vaatlusprotokollist (koos fototabelitega ja videosalvestisega) nähtuvalt tegemist on Ida-Virumaal, Aseri vallas, Koogu külas asuva Tallinn-Narva mnt 125,5 km teelõiguga. Sündmuskohal on teekate vihmamärg ning libe. Sõidukite pidurdus- või libisemise jäljed puuduvad. Koogu küla teeristist suunaga Tallinna poole seisab paremal sõidutee äärel avariijärgsete vigastustega buss MAN RHC 444 reg.nr-ga xxx. Bussi asukohast vasakul teepervel ligi 45º nurga all sõidutee ääre suhtes suunaga Tallinna poole on avariijärgsete vigastustega sõiduauto BMW xx reg.nr-ga xxx. Teekattel on näha sõiduki klaasikilde, erinevaid sõidukite plastikust ja metallist osi. Bussil on kahjustatud sõiduki esiklaas, esipõrkeraud ja vasakpoolsed kaug-, lähi- ning suunatuled. BMW-l on kahjustatud vasakpoolne eesmine ja tagumine uks, sõiduki kere, põhi ja katus on deformeerunud, kahjustatud on aknaklaasid vasakult poolt, tagumised suuna-, gabariit- ja pidurituled, tagumine põrkeraud, puudu on summuti, deformeerunud tagasild, kahjustatud on tagumine vasak rehv, tagumine pakiruum ja selle kaas, parema külje tagumine tiib, tagaklaas, parema külje tagumine uks ja selle klaas ning esiklaas. BMW-st paremal pool on kaks surnukeha (II kd, tl 1-35, salvestis – tl 39). Vaatlusprotokollile on lisatud liiklusõnnetuse skeem ja akt, mille kohaselt vigastatu on Jaan Piim. Hukkunud on M J, T Z ja R T. T. Z ja R. T turvavöö oli lahti (II kd, tl 36-37).
  5. Seda, et kokkupõrge toimus bussi suunavööndis kinnitab ka 12.10.2016 ekspertiisiakt nr 16E-LL
  6. Ohu tekitamise hetkel oli sõiduauto BMW ületamas suunavööndite eraldusjoont ja kokkupõrke kohast ca 5 m kaugusel. Bussi arvutuslik kaugus kokkupõrke kohast juhi jaoks ohu tekkimise hetkel oli ca 31m (II kd, tl 173, p 2, 3).
  7. Päringud ja vastused päringutele kinnitavad Olerex tanklast saadud videosalvestise autentsust (II kd, tl 40-50). 28.10.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti Aseri Olerex tankla turvakaamera videosalvestist 30.07.2016-st ajavahemikul kell 20:45:04 kuni kella 20:52:
  8. Salvestisest on näha, et tankla suunas Tallinn-Narva mnt poolt tuleb sõiduk BMW, sõidab sisse tankla territooriumile. Kell 20:45:10 tuleb sama maantee poolt tumeda värvi Opel Astra, 11
(25)sõidab tankla territooriumile, peatub BMW taga. BMW ja Opel’i juhid ja reisijad väljuvad autost, suhtlevad omavahel, liiguvad autode juures ja tankla territooriumil. Kell 20:51:38 istub noor naisterahvas BMW parempoolsele esiistmele. Opel’i juht istub autosse. BMW juht istub autosse. Noormees istub BMW tagumisele vasakpoolsele istmele. Noor naine istub BMW tagumisele parempoolsele istmele. Kell 20:52:07 alustab BMW liikumist. Tema järel alustab sõitmist Opel. Parkimisplatsilt välja sõites lisab BMW juht kiirust, liigub maantee poole. Umbes kell 20:52:26 alustab BMW juht parempööre tegemist. Kohe pöörab auto maanteel vasaku küljega sõitva liinibussi poole. Toimub kokkupõrge. Löök toimub vastu BMW vasakpoolset tagumist osa. Peale seda lohistab buss BMW-d enda ees mööda maanteed (II kd, tl 51-63).
  1. Päring ja vastus päringule kinnitavad Olerex tanklast saadud videosalvestise autentsust (II kd, tl 64-66). 1.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Aseri Olerex tanklast saadud turvakaamera videosalvestist. Salvestisest on näha, kuidas 30.07.2016 umbes kell 20:52:26 heledat (beeži) värvi auto sooritab parempööret ning kaldub vastassuunavööndisse, kus põrkab kokku bussiga (II kd, tl 67-71, salvestis lk 90).
  2. 1.08.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi MAN bussi videoregistraatori mälukaart, mis oli väljastatud 30.07.2016 tunnistaja G O ülekuulamisel. Mälukaardi kaustas „100MEDIA“ on 56 videofaili. Kaustas „EMERGENCY“ on 21 videofaili. Failis nimega „07302132_8619.mp4“ on näha Olerex tanklat ning sealtpoolt liikuvat sõiduautot, mis sooritab parempööret. Auto tagumine osa libiseb vastassuunavööndisse ning põrkab tagumise osaga vastu bussi esiosa. On näha teksti auto tagaklaasil „Freedom Feelers FAST FORWARD MELLISTE RACING TEAM“. Seejärel on näha bussi purustatud esiklaasi. Buss peatub (II kd, tl 72-89, salvestis lk 91).
  3. Päring, vastus päringile kinnitavad MAN xxx bussi sõidumeeriku autentsust (II kd, tl 108-109). Sõidumeeriku andmetest (T reiside raamatust) nähtub muuhulgas, et nimetatud bussi kiirus langeb 30.07.2016 kell 20.52 kuni 20.57 järsult 96 km/h-st kuni 1 km/h ja peale seda jääb buss seisma (II kd, tl 110-134). Bussi tahhograafi andmete aruanne kinnitab, et 30.07.2016 alustas bussi juht S K sõitu kell 19.50 ja liikus kuni kella 21.
  4. Kiiruse diagrammist on näha, et kell 20.59 toimus bussi sõidukiiruse kiire aeglustamine 95 km/h-st kuni seisma jäämiseni (II kd, tl 135-139).
  5. Kannatanu R Te surma saabumist kinnitab ka 6.09.2016 surnu ekspertiisiakt nr 16EIDS0021/211, mille kohaselt tema surma põhjuseks oli xxx. Kõik vigastused on tekitatud lühikese aja jooksul, lühikest aega enne surma saabumist, inertsjõu mõjul löökidest vastu autosalongis olevaid tömpe esemeid ja pindu, sõiduauto ja bussi kokkupõrke momendil ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel – 30.07.2016 kella 20.59 paiku. Vigastuste tekitamise momendil oli kannatanu istuvas asendis tõenäoliselt auto paremal tagaistmel. Kindlaid turvavöö kasutamise tunnuseid kannatanu surnukehal ei sedastatud (II kd, tl 140145).
  6. Kannatanu T Z surma saabumist kinnitab ka 6.09.2016 surnu ekspertiisiakt nr 16EIDS0020/210, mille kohaselt surma põhjuseks oli xxx. Kõik vigastused (v.a xxx) on tekitatud lühikese aja jooksul, lühikest aega enne surma saabumist, inertsjõu mõjul löökidest vastu autosalongis paiknevaid tömpe esemeid ja pindu, sõiduauto ja bussi kokkupõrge momendil ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel – 30.07.2016 kella 20.59 paiku. Kannatanu asend vigastuste tekitamise momendil oli istuv. Kannatanu asukohta autosalongis ei saa 12
(25)täpselt määrata. Kindlaid turvavöö kasutamise tunnuseid kannatanu surnukehal ei sedastatud (II kd, tl 149-155).
  1. Kannatanu M J’i surma saabumist kinnitab ka 6.09.2016 surnu ekspertiisiakt nr 16EIDS0022/213, mille kohaselt surma põhjuseks oli xxx. Kannatanu surm saabus 31.07.2016 kell 4.15 Ida-Viru Keskhaiglas. Kõik kannatanu surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused, tekitatud lühikese aja jooksul, lühikest aega enne surma saabumist, inertsjõu mõjul löökidest vastu autosalongis paiknevaid tömpe esemeid ja pindu, sõiduauto ja bussi kokkupõrke momendil ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel – 30.07.2016 kella 20.59 paiku. Vigastuste tekitamise ajal kannatanu asend oli istuv, mida kinnitab vigastuste paiknemine keha ees- ja külgpindadel. Kannatanu asukohta autosalongis ei saa täpselt määrata. Kindlaid turvavöö kasutamise tunnuseid kannatanu surnukehal ei sedastatud (II kd, tl 159-165).
  2. Antud asjas ei olnud vaidlust ka selle üle, et J. Piim’a juhitud BMW-s oli paigaldatud kaks tehasevälist käsitsi juhitavat seadet, s.o turborõhku ehk mootori võimsust suurendav seade ning tagarataste pidureid väljalülitav seade.
  3. Seda kinnitab ka 4.08.2016 sõiduki BMW xxx reg.nr xxx vaatlusprotokolli (koos fototabelitega). Vaatluse käigus tuvastati, et sõiduki esiosa ja esikapott on vigastusteta, lähi-, kaug- ja suunatuled on kahjustusteta. Juhi uks ja tagumine vasak uks on deformeerumisjälgedega. Tagumine pagasiruum ja selle kaas deformeerunud, tagumine põrkeraud kahjustatud, tagumine klaas puudub. Puudub summuti, vigastatud on kütusepaak. Parempoolne esiuks on deformatsioonideta. Sõiduki esikonsoolil asub õhuavade kohal metallvärvi korpusega manomeeter, mille skaalal on näidud „-10, 0, +0,5, +1,0, +1,5, +2,0“ Manomeetri näidikunool asub näidul „0“. Käigukangi konsoolist paremal pool on näha kahte kummist voolikut, millele on ühendatud metallist sinist värvi korpusega 8cm pikkune detail, millel on kirjed „BOOST CONTROLLER HIGH PERFORMANCE“. Seadeldise alumises osas asub metallvärvi ümmargune ratas, mis liigub selle keeramisel. Rooliseade on kahjustatud. Rooli keeramisel esirattad keerlevad (II kd, tl 92-107).
  4. Sama kinnitab ka 12.10.2016 ekspertiisiakt nr 16E-LL0068 (II kd, tl 169-180), milles eksperdiarvamuse p 7 all on leitud, et sõiduautole BMW xxx reg.märk xxx on paigaldatud tehaseväliselt turbokompressori rõhku tõstev ja mootori võimsust suurendav seade ning pidurisüsteemi tagapidurite kontuuri on lisatud kraan, mis võimaldab välja lülitada tagarataste pidurid.
  5. J. Piim tunnistas oma ütlustes nimetatud seadmete tema autos paigutust, kuid eitas nende kasutamist kuriteosündmuse ajal (istungiprotokolli lk 43, äärenr 32 kuni lk 44 äärenr 4). Seda kummutavaid tõendeid kohus tuvastanud ei ole.
  6. Samas 12.10.2016 ekspertiisiaktist nr 16E-LL0068 nähtuvalt mootori võimsuse tõstmine ja pidurisüsteemi kirjeldatud viisil ümberehitamine ei põhjusta iseeneslikku külglibisemise tekkimist ja liiklusõnnetust ega mõjuta toimunud liiklusõnnetuse seisukohast auto juhitavust. Tavapäraselt kõrvalteelt peateele parempööret sooritades ei saa vaadeldavates teetingimustes juhi tahtest sõltumatut külglibisemist tekkida ka paigaldatud lisaseadmete korral (II kd, tl 173, p 7). Samale seisukohale on ekspert L T jäänud ka kohtus ülekuulamisel (istungiprotokolli lk 39, äärenr 15-16, 18). Nii et, süüdistatava autosse paigaldatud tehasevälised seadmed (turbokompressor ja tagarataste pidureid välja lülitav kraan) iseenesest 13
(25)ei saanud olla kokkupõrke põhjusena, mistõttu ei hakka kohus põhjalikumalt uurima, kas need seadmed olid töökorras või mitte ja kas neid kuriteosündmuse ajal kasutati või mitte. 34. Antud asjas taandus vaidlus sellele, kas J. Piim rikkus süüdistuses märgitud liiklusseaduse nõudeid ning kas tema tegevus oli tahtlik või toimus kokkupõrge bussiga ettevaatamatusest ja tema teod tuleb kvalifitseerida

§ 423lg 2 järgi.

35.

§ 422

lg 2 puhul on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Koosseisu blanketsuse tõttu tuleb ära näidata, milliste liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete eiramist süüdlasele ette heidetakse. Kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Liiklus- või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisnev peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises. Kohtupraktikas on liiklusnõuete rikkumiseks loetud näiteks teeolude, ilmastikutingimuste ja muude liiklusolude arvestamata jätmist (

-i

  1. kommenteeritud väljaanne, lk 1011, p 2, 3, 3.6.2).
  2. Vaidlust ei ole selles, et sõiduauto BMW xxx reg.märk xxx näol on tegemist mootorsõidukiga ning selle juhiks uuritava sündmuse ajal oli just süüdistatav J. Piim ehk ta vastab kuriteokoosseisu erisubjekti tunnustele. Küsimuse all on, kas ta rikkus süüdistuses märgitud liiklusseaduse nõudeid ja kas ta tegi seda tahtlikult või ettevaatamatult.
  3. Kohtu arvates leidis kohtuliku uurimise käigus kinnitust, et J. Piim rikkus liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 6, § 48 lg 2, § 50 lg 3 p 1 nõudeid.
  4. LS § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 33 lg 2 p 6 kohaselt juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. LS § 48 lg 2 kohaselt pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
  5. 12.10.2016 ekspertiisiaktist nr 16E-LL0068 tulenevalt sõiduauto BMW juht (s.o J. Piim) on tekitanud ohu bussi liikumisele (II kd, tl 173, p 5, 6). Samale seisukohale on ekspert L T jäänud ka kohtus ütluste andmisel. Nii, vastates kaitsja küsimusele, miks tema arvates BMW just selliselt bussi ette sattus, leidis ekspert, et kõik viitab sellele, et see oli tingitud (BMW) juhi sõiduvõtetest. (Oma vastust kordas ekspert ka vastates prokuröri küsimusele, öeldes, et BMW külglibisemine sõltus juhi tahtest ja oli tingitud juhi sõiduvõtetest istungiprotokolli lk 38, äärenr 5.) Soovides läbida kurvi jõulibisemisega on antud järsku gaasi, mis tekitab tagarataste läbilibisemise. Seda on näha auto asendi järgi kurvis. Gaasi lisamisega on tekkinud tagarataste läbilibisemine ja veojõu all olevate rataste võime kanda üle 14

(25)teekattele külgjõud väheneb oluliselt, mistõttu kokkuvõttes väheneb sidestus, on vähendatud tagarataste sidestust teega (istungiprotokolli lk 36, äärenr 27-35). Külglibisemine tekib juba pöörde alguses, auto on siis teega paralleelne, ei ole peatee piiri veel täielikult ületanud. Eksperdi arvates viitab selline liikumine just sellele, et on üritatud liikuda läbi selle kurvi jõulibisemisel, kuid gaasi liigse lisamise tõttu, tagarataste läbilibisemise tõttu on tagarataste sidestus niipalju vähenenud, et auto on teinud nö piruetti (istungiprotokolli lk 38, äärenr 913).
  1. Need eksperdi järeldused riimuvad ka teiste tõenditega, sh uuritud videosalvestistega Olerex tanklast, millest on näha muuhulgas, kuidas tankla parkimisplatsilt välja sõites lisab BMW juht kiirust, liigub maantee poole ja umbes kell 20:52:26 alustab BMW juht parempööre tegemist, kuid kohe pöörab auto maanteel vasaku küljega sõitva liinibussi poole kui toimub kokkupõrge. Samuti bussi registraatori videosalvestisest on näha, et BMW sooritab parempööret, BMW tagumine osa libiseb vastassuunavööndisse ning põrkab tagumise osaga vastu bussi esiosa. J.Piim’a poolt ohtliku manöövri sooritamist ja kurvi jõulibisemisel läbimise soovi kinnitavad ka tunnistaja G O ütlused, kes kirjeldab BMW liikumist selliselt, et BMW „kihutas välja“, „vilksas välja“ Olerexi tankla poolt ja sõiduki tagumine osa liikus hästi kiiresti (istungiprotokolli lk 15, äärenr 12, 16, 18).
  2. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas rikkus süüdistatav J. Piim LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 48 lg 2, § 50 lg 3 p 1 nõudeid ehk ei olnud liikluses hoolikas ega ettevaatlik ning vihmast märja ja libeda teekatte tingimustes andis kõrvalteelt peateele välja sõites kurvis liiga palju gaasi, mille tõttu tagarataste sidestus teega vähenes oluliselt, millest sõiduki tagarattad läksid läbilibisemisse, süüdistatav kaotas juhitavuse sõiduki üle, sõiduk läks külglibisemisse, sõiduki tagumine osa libises vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu tuleva bussiga. Seega ei taganud J. Piim liikluse sujuvuse ega vältinud ohu ja kahju tekitamist, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud oma käitumises liikluse takistamisest ning inimeste ja vara kahjustamisest, ristmikul pöörde tegemisel ei sõitnud nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse ega kohandanud oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades teeolusid, tee seisundit ja ilmastikutingimusi, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoole nähtavusulatuse piires teel oleva takistuse ees.
  3. Kohus loeb tuvastatuks ka J. Piim’a poolt LS § 33 lg 2 p 6 nõuete rikkumist, nimelt, et ta ei veendunud, et sõitjad ehk kannatanud kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, nimelt kinnitanud turvavööd, ja sõidus neid, kuigi nad ei ole seda nõuet täitnud. J. Piim on seda eitanud, väites, et nägi kuidas M. J on kinnitanud oma turvavööd. Tagaistmel olnud R. T ja T. Z suhtes ta kindel ei olnud, ütles, et nägi liigutust, et nad hakkasid endale turvavööd peale panema, aga ei näinud seda lõpuni, kuna selles autos käib turvavööde kinnitamine uste poolt (istungiprotokolli lk 43, äärenr 10-24). M. J suhtes haakuvad süüdistatava ütlused tunnistaja A. K’i ütlustega (istungiprotokolli lk 29, äärenr 12) ning seda kummutavaid tõendeid ei ole. Seetõttu loeb kohus, et M. J suhtes oli LS § 33 lg 2 p-st 6 tulenev nõue J. Piim’a poolt täidetud. Samas tunnistaja A. K kinnitas oma ütlustes, et tagaistmel olnud reisijad (R. T ja T. Z) ei olnud turvavööga kinnitatud (istungiprotokolli lk 27, äärenr 31-32, lk 29, äärenr 5-6) ning seda möönab ka süüdistatav ise oma ütlustes, et nad alustasid turvavöö kinnitamist, aga ta lõpuni ei veendunud, et nad tegid seda ja hiljem selgus, et nad polegi turvavööd kinnitanud. Seda, et R. T ja T. Z ei kinnitanud oma turvavööd tõendab ka surnu ekspertiisiaktid R. T ja T. Z suhtes, mille p 7 järgi ei tuvastanud ekspert kindlaid turvavöö kasutamise tunnuseid kannatanu T’e ja Z surnukehal (II kd, tl 145, 155). Seega tõendatud on, et J. Piim ei täitnud 15
(25)oma LS § 33 lg 2 p-st 6 tulenevat kohustust ja ei veendunud, et tagaistmel olnud kannatanud R. T ja T. Z on kinnitanud turvavööd ja sõidutas neid. 43. Vastutus

§ 422

lg 2 järgi tuleb kõne alla üksnes juhul, kui sõiduki liiklus- või käitusnõuetele rikkumisega põhjustati tagajärjena kahe või enama inimese surm. Sõidukijuhi liiklus- või käitusnõuete rikkumise ja tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos. 44. Põhjuslik seos tuvastatakse reeglina ekvivalentsusteooria alusel. Selle kohaselt on põhjuslik seos olemas, kui tegu on tagajärje saabumise eeldus, st ilma selleta ei oleks tagajärge saabunud. Tagajärje on põhjustanud mainitud tegu, kui ei ole võimalik tegu mõtteliselt kõrvaldada ehk ära mõelda, ilma et ka tagajärg ära langeks. Tegu tunnistatakse saabunud tagajärje vajalikuks tingimuseks siis, kui tegija hoidumise korral sellest tegevusest ei oleks tagajärg saabunud (

-i

  1. kommenteeritud väljaanne, lk 24, p 13.2).
  2. Kohus tuvastab antud asjas, et J. Piim’a mootorsõiduki juhina toime pandud liiklusnõuete rikkumised on põhjuslikus seoses kannatanute R. T, T. Z ja M. J surmaga.
  3. Kohus on eelnevalt tuvastanud liiklusseaduse nõuete rikkumisi J. Piim’a poolt ega hakka neid kordama, leides, et need on otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kui kõrvaldada mõtteliselt J. Piim’a tegu ning kui ta oleks pidanud liiklusseaduse ülaltoodud nõuetest kinni ei oleks tagajärg (kokkupõrge vastassuunavöödis vastutuleva bussiga ja selle tulemusena kolme inimese surm) saabunud. Kui süüdistatav oleks olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning taganud liikluse sujuvuse, vältinud ohtu ja kahju tekitamist, arvestanud teiste liiklejatega ning oma käitumises hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, sh veendunud, et tema ja kõik tema sõidukis viivivad sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid (kinnitanud turvavööd), ja mitte sõidutanud sõitjaid, kes pole seda nõuet täitnud, samuti kui ta ei annaks kurvi minnes liiga palju gaasi ja oleks pöördel ristmikul sõitnud nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse ja kohandanud oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades sõidukiiruse valikul teeolusid, tee seisundit ja ilmastikutingimusi (vihmast märg ja libe teekate) ei oleks eelpool tuvastatud tagajärg saabunud.
  4. Seega tuvastatud on kõik

§ 422lg 2 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

48. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust nii liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklus- või käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega, s.o pidas võimalikuks, et rikub oma teoga nimetatud nõudeid. Enamohtliku tagajärje põhjustamise osas piisab kergemeelsusest (

-i

  1. kommenteeritud väljaanne, lk 1012, p 5).
  2. Kohtu arvates ülaltoodud liiklusnõuete rikkumise suhtes on süüdistatav tegutsenud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Vihmast märja teekate tingimustes kurvis maanteele kõrvalteelt välja sõites liiga suurt gaasi lisades teadis süüdistatav, et ei ole selliselt toimides liikluses hoolikas ja ettevaatlik, loob ohtu nii endale kui temaga koos olnud kaasreisijatele ja teistele liiklejate elule, tervisele ja varale, tema valitud sõidukiirus ei vasta teeoludele, tee seisundile ja ilmastikutingimustele ja ristmikul pööret tehes võib ta sattuda vastassuunavööndisse (mis on reaalselt toimunudki) ja möönnud seda. Tagaistmel olnud kaasreisijate poolt turvavahendite kasutamises veendumata jätmise ja turvavahendite kasutamise nõuet täitmata jätnud sõitjate sõidutamise suhtes on 16

(25)süüdistatav tegutsenud kaudse tahtlusega ehk pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönnud seda. 50. Kohus ei nõustu kaitse seisukohaga, et liiklusnõuete rikkumise suhtes on süüdistatav tegutsenud ettevaatamatult ja tema teod tuleb kvalifitseerida

§ 423järgi.

  1. Vaidlust antud asjas ei olnud ning kõik asjas üle kuulatud tunnistajad, nagu ka süüdistatav ise, on tunnistanud, et vahetult enne uuritava sündmuse toimumist on sündmuskoha peal sadanud vihma ning teekate oli vihmamärg ja libe. Seda on fikseeritud ka sündmuskoha vaatluse käigus ning sellest on lähtunud ka ekspert oma arvamuse andmisel. Tunnistajate O, K, V, K’i ja süüdistatava enda ütluste, nagu ka sündmuskoha vaatluse protokolli ja ekspert L T arvamuse alusel loeb kohus tõendatuks, et teekate sündmuskohas oli vihmast märg ja libe.
  2. Samas kaitseversiooni kohaselt ei olnud teekate lihtsalt vihmamärg, vaid eriti ja ebaloomulikult libe, mida J. Piim ei saanud ette näha ja mis ongi tinginud juhitavuse kaotuse, süüdistatava juhitud sõiduki külglibisemisse mineku ja vastassuunavööndisse kaldumist ning kokkupõrget bussiga. Kohtu arvates see kaitse seisukoht, et teekate sündmuskohas oli eriliselt ja ebaloomulikult libe ei leidnud kohtuliku uurimise käigus kinnitust. Kohus on eelnevalt juba tuvastanud, et teekate oli vihmast märg ja libe ning kohus loeb üldiselt teadaolevaks asjaoluks, et märg teekate võib olla libe. Süüdistatav pidi sellega arvestama ning see ei saanud tulla temale üllatuseks. Selles mõttes kaitseversiooni kinnituseks ei ole küllaldased ka tunnistaja A. K’i ütlused, et Olerex’i tankla poole maanteelt välja sõites kaotas nende auto (Opel) haakuvuse teega (istungiprotokolli lk 24, äärenr 27). Esiteks, ei ole need olukorrad samastatavad (Opel sõitis maanteelt kõrvalteele, süüdistatav aga hiljem kõrvalteelt maanteele ehk need on maantee aga ka kõrvaltee erinevad osad). Teiseks, ka sellises olukorras, A. K’i ütluste järgi, ei kaotanud Opel’i juht juhitavust auto üle ja nad sõitsid Olerexi tankla parkla sisse. Samuti puuduvad teised tõendid, mis kinnitaksid A. K’i ütlusi või annaksid lisainfot selle kohta, mis kiirusega Opel’i juht sõitis jne. Ehk siis need olukorrad ei ole võrreldavad ning ainult tunnistaja K’i nende ütluste pinnalt ei saa teha järeldusi teekate libeduse põhjuste kohta. Keegi üle kuulatud tunnistajatest (nagu ka J. Piim ise) ei kinnitanud, et antud kohas teekattel oleks näha reostuse vms tunnuseid (seda oli ka otseselt küsitud), mis oleks võinud anda teist selgitust sündmuskohas olnud teekatte libedusele peale seda, et teekate oli vihmamärg. Ja ühtegi sellist teist põhjust tuvastatud ei olnud. Selles mõttes ei kummuta süüdistuse versiooni ka tunnistaja K ütlused, et teekate oli libe („võis arvata, et teel on jää“ – istungiprotokolli lk 11, äärenr 41), sest samasuguse järelduseni on kohus juba varem jõudnud ning ka K ise seletas libeduse põhjustest rääkides, et tee oli libe peale vihma (istungiprotokolli lk 11, äärenr 39). Nende ütluste pinnalt ei saa väita, et selle libeduse põhjuseks oli muu asjaolu kui vihmast märg teekate. Seetõttu lähtub kohus sellest, et teekate sündmuskohas oli vihmamärg ja sellest tingituna libe ning selline libedus on loomulik, oli süüdistatavale ette nähtav ja ta pidi sõidukiiruse ja sõiduvõtete valimisel sellega arvestama, mida ta paraku pole teinud. Seega ei leidnud kaitseversioon kinnitust ning kohtu arvates rikkus süüdistatav liiklusseaduse nõudeid tahtlikult.
  3. Samuti enamohtliku tagajärje (kolme kannatanu surma) suhtes on süüdistatav tegutsenud tahtlikult, kaudse tahtlusega ehk pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönnud seda. Ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et süüdistatav oleks seadnud kannatanute surma saabumist endale eesmärgiks (kavatsetuse puudumine) või teadnud seda (otsese tahtluse puudumine), kuid eelpool tuvastatud liiklusnõuete tahtlikul rikkumisel ei saanud ta välistada ehk on pidanud võimalikuks niivõrd 17

(25)raskesse liiklusõnnetusse sattumist, mille tulemusena võis saabuda ka kannatanute surm ja möönis seda.
  1. 12.10.2016 ekspertiisiakti nr 16E-LL0068 p 1 kohaselt kokkupõrke hetkel oli BMW sõiduauto arvutuslik liikumiskiirus ca 15 km/h ja bussi liikumiskiirus ca 94 km/h. Eksperdiarvamus haakub selles osas ka teiste uuritud tõenditega. Nii bussi juht S K kinnitas oma ütlustes, et tema sõidukiirus oli 90-92 km/h ja ta ületas lubatud sõidukiirust 2-3 km/h võrra (istungiprotokolli lk 12, äärenr 17, 28). Seda kinnitavad ka bussi sõidumeeriku ja tahhomeetri andmed (II kd, tl 110-134, 135-139). Samas kohtu arvates ei oma see asjaolu tähtsust J. Piima tegude üle otsustamisel, sest eksperdiarvamuse järgi BMW liikumisaeg oli niivõrd lühike, et selle aja jooksul ei jõua bussi juht pidurdamist alustada ning bussi juhil puudus tekkinud olukorras igasugune võimalus kokkupõrget vältida ka juhul kui tema sõiduki liikumiskiirus oleks olnud 90 km/h (II kd, tl 173, p-d 4, 5, 6). Seetõttu ei nõustu kohus kaitse seisukohaga, et juhtunus on osaliselt süüdi bussi juht.
  2. Seega täidetud on kõik

§ 422lg 2 kuriteokoosseisu tunnused.

  1. Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole sellele tuginenud. Menetluslikud küsimused
  2. Asja arutamise käigus on ilmnenud rida vaidlusmomente, millel kohus peab vajalikuks peatuda.
  3. Nii ei võtnud kohus tõendina vastu prokuröri esitatud väärteomenetluses tehtud otsused J. Piim’a varasemate liiklusalaste rikkumiste kohta, mis prokuröri põhjenduste kohaselt pidi tõendama seda, et ka varasemalt karistati süüdistatavat samade sõiduvõtete liikluses kasutamise ja sarnase sõidustiiliga liikluses käitumise eest (suure kiirusega külglibisemise tekitamine) kaks nädalat enne antud juhtumit, mis prokuröri arvates peaks tõendama seda, et süüdistatav sai külglibisemist meelega tekitada ka 30.07.
  4. Ehk prokuröri mõttekäigu järgi kui J. Piim on varem sooritanud külglibisemist, kinnitab see kaudselt, et ka antud juhul käitus ta samamoodi. Kohtu arvates ei ole see päris korrektne. Modus operandi ehk teo toimepanemise viis võib küll olla tõendiks, kuid see peab olema piisavalt spetsiifiline ja viitama konkreetsele isikule, peab olema omane just temale. Antud juhul see nii ei ole. Tegemist ei ole niivõrd spetsiifilise sõiduvõttega, mis oleks omane vaid süüdistatavale. Ükski tõend ei viita sellele, et külglibisemisega kurvi minek on omane just (ja ainult) süüdistatavale või et süüdistatav on alati läbinud (seda) kurvi külglibisemisega. J. Piim’a ütlustest nähtub, et selline sõiduvõte (külglibisemisse minek) on temale tuttav ja ta on varem seda kasutanud. Samas kuidas ta on antud juhul tegutsenud tuleb tuvastada konkreetse juhtumi kohta käivate tõenditega, mitte tuletada seda tema varasemast käitumisest teisel ajal ja teises kohas. Sellest, et mõni aeg (ca kaks nädalat) enne seda, teises kohas ja teistel asjaoludel on süüdistatav kasutanud ohtlikke sõiduvõtteid – nn driftimist ehk külglibisemist, ei saa iseenesest järeldada, et ka 30.07.2016 kella 20:59 paiku Ida-Virumaal, Aseri vallas, Koogu külas, Narva -Tallinn mnt 125 kilomeetril asuval ristmikul tehes parempööret peateele on süüdistatav kasutanud samu sõiduvõtteid. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et J. Piima 12.07.2016 sarnase sõidustiili eest karistamine tõendab täpselt samalaadset käitumist (külglibisemisse tahtlikku minekut) ka 30.07.2016 ehk uuritava sündmuse ajal. J. Piim’a varasematest väärteokaristustest ja varem toime pandud väärtegude iseloomust kui sellisest ei saa tuletada, et kui ta on varem kasutanud liikluses külglibisemise ehk driftimise võtteid, siis ka see kord 18

(25)on ta seda sõiduvõtet kasutanud. See peab olema tuvastatud objektiivsete ja konkreetsete tõendite pinnalt, mis käivad selle konkreetse juhtumi kohta, mida kohus tegigi. Seega kohtu arvates varasemate väärteoasjade materjalide näol on tegemist dubleeriva tõendiga, sest J. Piim’a varasemate karistuste kui selliste kohta oli tõendina esitatud ja kohtu poolt vastu võetud karistusregistri väljavõte. Varasemaid karistusi saab arvesse võtta karistuse mõistmisel iseloomustava materjalina (ning kohus võtab arvesse ka seda, et 12.07.2016 on süüdistatav karistatud LS § 224 lg 1 ja 2 alusel), aga jällegi, selle kohta on juba tõend – karistusregistri väljavõte esitatud, poolte vahel ei olnud vaidlust J. Piim’a varasemate karistuste osas ning sama asjaolu kohta dubleeriva tõendi esitamine ei ole kohtu arvates otstarbekas.
  1. Samuti ei oma need väärteoasjades tehtud otsused tähtsust J. Piim’a liikluses üldise käitumisviisi ja temale tuntud sõiduvõtete tõendamise osas, sest süüdistatav on ise tunnistanud oma ütlustes, et ta harrastab autosportimist, on käinud amatööride võistlustel (istungiprotokolli lk 48, äärenr 10-11) ja oskab vastavaid sõiduvõtteid, sh külglibisemisse minekut (istungiprotokolli lk 46, äärenr 5-6). Kohtu küsimusele, kuidas ta iseloomustaks oma sõidustiili, vastas J.Piim, et üldiselt on teinud järsemaid manöövreid, sellest tulid ka tema varasemad karistused (istungiprotokolli lk 48, äärenr 3-4, 7-8).
  2. Kohus ei näe siin vastuolusid seoses sellega, et kohus võttis tõendina vastu tunnistaja R. A ütlusi ja tema kõnet häirekeskusele, sest need on hoopis teist iseloomu. Esiteks juhtum R. A ja J. Piim’a vahel on toimunud samal päeval ehk 30.07.2016, s.o mõned tunnid enne kuriteosündmust. Prokuröri taotletud väärteoasjades leidsid sündmused aset mitu nädalat kuni mitu kuud enne seda ja nende puhul ei ole sellist tihedat ajalist seost uuritava sündmusega. Samuti ei seostanud prokurör R. A ütlused J. Piima konkreetsete sõiduvõtetega. Süüdistusakti tõendite loetelu järgi pidi R. A andma ütlusi J. Piima ettevaatamatust ja hoolimatust käitumisest 30.07.2016 ehk iseloomustama tema käitumist liikluses. Sellisena kohus neid käsitlebki.
  3. Samuti ei nõustu kohus prokuröri seisukohaga (lõpukõne teeside lk 2), et neid mitu nädalat kuni mitu kuud enne kuriteosündmust toimunud väärtegusid saab kasutada J. Piim’a teo subjektiivsete tunnuste tuvastamisel. Prokurör ei selgitanud põhjalikumalt kuidas need varasemad väärteod on kasutatavad J. Piim’a teo subjektiivsete tunnuste tuvastamisel. Kohtu arvates ajaline vahe nende sündmuste vahel on nii suur, et nende pinnalt või neid kasutades ei saa kuidagi tuvastada antud asjas uuritava kuriteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid. Tegemist on omaette süütegudega ning kohtule jääb ebaselgeks kuidas varem ühe süüteo (väärteo) puhul tuvastatud subjektiivsed tunnused on kuidagi üle kandunud antud asjas uuritava kuriteo subjektiivsete tunnuste hulka või kuidas neid saab kasutada prokuröri taotletava eesmärgi saavutamiseks.
  4. Kohus ei lubanud prokuröril esitada tunnistajale Ole küsimusi bussis viibinud reisijate seisundi kohta kui asjasse mittepuutuvaid. Kohus jääb ka selles osas oma senise seisukoha juurde, leides, et tegemist on asjasse mittepuutuvate asjaoludega, mis ei ole kuidagi seotud tõendamiseseme asjaoludega. Süüdistuses ei ole bussis viibinud reisijate seisundist midagi, viga on saanud vaid BMW-s viibijad. See, kas keegi bussis viibinud isikutest on viga saanud või mitte väljub süüdistuse piiridest ja ei oma mingit tähtsust ka kuriteokoosseisu elementide tuvastamise seisukohalt.
  5. Samuti ei pidanud kohus asjassepuutuvaks ega lubanud prokuröril esitada küsimust kannatanule M J’ile J. Piim’a sõidustiili kohta. Oma menetlusliku rolli tõttu (kannatanu) ja süüdistusakti tõendite loetelu järgi pidi M J andma ütlusi vaid pere läbielamistest pärast M J 19
(25)surma ja kahju suurusest. Küsimus süüdistatava sõidustiili kohta puudutab hoopis teist ala ja see tuli nii kohtule aga ka kaitsele üllatusena. Prokurör ei taotlenud M J’i tunnistajana ülekuulamist ega andnud mingil moel märku sellistest kavatsustest. 64. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus menetlusõiguse rikkumisi või ebaseaduslikke tõendeid. Põhikaristus 65.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 66. J. Piim’a süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). Karistuse mõistmisel

§ 422

järgi tuleb toimepanija süü suurust hinnates arvestada liiklusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Nõuete rikkumine on seda ulatuslikumad ja süü seda suurem, mida enam eeskirju juht oma liiklusõnnetuse põhjustanud käitumisega eiras (

-i

  1. kommenteeritud väljaanne, lk 1013, p 7).
  2. Antud juhul on süüdistatava liiklusnõuete rikkumised ulatuslikud, ta on rikkunud LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 6, § 48 lg 2, § 50 lg 3 p 1 ning tema põhjustatud tagajärg on väga raske, so kolme inimese surm.
  3. Kohus ei tuvasta karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse J. Piim’a kahetsust.
  4. Samas kohtu arvates J. Piim’a suhtes on olemas tugevad eripreventiivsed kaalutlused. Karistusregistrist nähtuvalt J. Piim on korduvalt karistatud. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja viis kehtivat väärteokaristust, mis on kõik seotud liiklusseaduse rikkumisega (II kd tl 212-217). (Kehtiva kohtupraktika kohaselt retsiiivsusriski hinnates ei ole lubatav tugineda karistusregistri arhiivi kantud andmetele RKKKm 3-1-1-15-16, p
  5. Seetõttu ei tugine kohus antud otsuse tegemisel J. Piim’a arhiveeritud väärteo- ja kriminaalkaristustele ega hakka peatuma neil põhjalikumalt.)
  6. Uuritud tõendid viitavad sellele, et ta on süstemaatiliselt eiranud liiklussseaduse nõudeid ja seadnud ohtu teisi kaasliiklejaid. Muuhulgas annavad selle kohta tunnustust nii tema varasemad karistused kui ka nt tunnistaja R A ütlused, et samal päeval mõned tunnid enne uuritud sündmust on J. Piim üles näidanud tunnistaja suhtes agressiooni, tehes oma sõiduki rooliga mitut ähvardavat liigutust tunnistaja suhtes, nii, et tunnistaja oli sunnitud kaitsma ennast ja sõitma tee äärde.
  7. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et Eesti teedel riskiv ja hoolimatu sõidustiil ei ole erandlik ning sel põhjusel iga aasta hukkub või saab viga märkimisväärne arv inimesi. Seetõttu J. Piim’ale mõistetav karistus omab ka suurt üldpreventiivset mõju. 20

(25)72. Eeltoodu alusel leiab kohus, et J. Piim’a süü raskus on tunduvalt üle keskmist ning arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaolu (kahetsus) esinemist, samuti tugevate üld- ja eripreventiivsete kaalutluste olemasolu, tuleb süüdistatavat J. Piim karistada vangistusega üle

§ 422

lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, ülemmäärale lähedases määras.

§ 422lg 2 sanktsioon näeb ette kolmekuni kaheteistaastast vangistust.

Kohtu seisukohalt, võttes arvesse eeltoodu tuleb J. Piim’ale mõista karistuseks 10-aastane vangistus. 73.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. J. Piim peeti kahtlustatavana kinni 31.07.2016 (II kd, tl 200) ning 2.08.2016 kohtumäärusega võeti ta vahi alla (II kd, tl 204). Viru Maakohtu 4.11.2016 määrusega asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega (II kd, tl 208).

§ 68

lg 2 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 31.07.2016 kuni 22.11.2016, s.o 3 kuud ja 23 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 9 aastat 8 kuud ja 7 päeva vangistust. Elektroonilise valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka (KrMS § 1371 lg 1). Karistuse algust tuleb arvestada alates J. Piima saabumisest kinnipidamiskohta.

  1. Kohus võtab antud otsuse tegemisel arvesse, et ka J. Piim sai toimunud kokkupõrkes viga, mida kinnitavad ka esitatud meditsiinilised dokumendid (II kd, tl 194-199). Nii 1.08.2016 tõendi kohaselt diagnoositi J. Piim’al 30.07.2016 kell 22.17 xxx, patsient keeldus hospitaliseerimisest ja oli suunatud perearsti jälgimisele. Patsiendikaardi kohaselt tuvastati J. Piim’al xxx.
  2. Samas ei vabasta see, kohtu arvates, J. Piima vastutusest ega tee tema süüd kergemaks. Samuti puuduvad antud juhul

§-st 80 tulenevad karistusest vabastamise alused.

  1. Kohus ei tuvasta alust J. Piim’a mõistetud vangistusest tingimuslikuks vabastamiseks, sest tingimuslik vabastamine kohaldub, kohtu arvates, eelkõige kergemate kuritegude puhul ja varasemalt karistamata isikute suhtes, keda võib mõjutada vabadusekaotusliku karistust kohaldamata. J. Piim neile tunnustele ei vasta. Tema toimepandud kuritegu ja süü on väga rasked, samuti on teda varem korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui väärtegude eest, kuid ta jätkas õigusvastaste tegude toimepanemist. Seetõttu tuleb vangistus ära kanda täies ulatuses reaalselt vanglas. Lisakaristus
  2. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et J. Piimal oli antud kuriteo toimepanemise ajal ja on ka praegu kehtiv B kategooria juhtimisõigus. Seda kinnitab ka (Maanteeameti) väljatrükk 3.02.2017-st (II kd, tl 218). 78.

§ 50

näeb ette mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võimalust kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolme aastani. Antud juhul lisakaristuse määramine on põhjendatud arvestades liiklusalase õigusrikkumise korduvust ja raskust, kuna varasemalt on J. Piim korduvalt pannud toime liiklusalaseid väärtegusid, aga ka kuriteo. 21

(25)79. Kehtiva kohtupraktika kohaselt lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt RKKKo asjades nr 3-1-1-18-17, p 13; 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12). 80. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et J. Piim on varem korduvalt karistatud liiklusalaste õigusrikkumiste eest, kohtu arvates on antud juhul tegemist harjumussüüteoga ning arvestades J. Piima süü ja tema teo tagajärgede raskust, üksnes põhikaristuse kohaldamine ei ole antud juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ning lisaks põhikaristusele tuleb J. Piimalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus maksimaalses määras ehk kolmeks aastaks, mis laieneb nii põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtu määratud tähtajale (

§ 55). Tsiviilhagi 81. Kr

MS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

  1. Hukkunu M J vend M J esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 50 tuhat eurot.
  2. Kohtuliku uurimise käigus selgitas kohus kannatanule VÕS § 134 lg 3 sätestatu ja peajoontes senist kohtupraktikat lähedase surmaga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega asjades. Sellega loeb kohus oma selgitamiskohustust täidetuks.
  3. M J selgitas oma ütlustes, et ta oli õega M J’iga lähedased, tihti veetsid aega koos, kuni 2015-2016 talve elasid koos vanemate juures. Peale juhtunust teada saamist käis kaks korda haiglas teda külastamas, aga ei lubatud tema juurde. Arsti sõnadest sai aru, et õde varsti sureb, millest oli emotsionaalselt murtud. Haiglas õe juurde ei lastud. Kuidas õde suri sai teada massimeediast. Pärast õe surma muutus elukorraldus kardinaalselt. Esimesed neli päeva peale õde surma ei söönud ega käinud väljas. Vanemad olid ka raskes seisus ja seda oli raske vaadata. Praegu käib tihti lähetustes Rakveres ja ei saa sellest kohast (Aseri) läbi sõita, sõidab läbi Kiviõli. Ka praegu tunneb tihti õest puudust. Hüvitatud olid vaid matusekulud süüdlase liikluskindlustuse firma poolt. Tsiviilhagiga nõuab moraalse kahju hüvitamist, mis seisneb nii tema enda kui vanemate vaimsetes üleelamistes. Leidis, et erandlikud asjaolud seisnevadki antud juhul selles, et kogu perekond oli juhtunust murtud. Arsti poole pole pöördunud. (Eks)naisel olid rahustid, palderjani moodi, võttis neid paar kuud. Praegu enam ei võta, ei tunne vajadust selle järele. Nõude summat oli raske määrata. Rahas sellist kaotust ei saa mõõta. Peale suhtlemist prokuröriga tuli selline summa. 22

(25)
  1. Teisi tõendeid peale enda ütlusi pole tsiviilhageja esitanud.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
  3. Kulude hüvitamist M. J ei taotlenud, nõudes vaid õe surmaga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist.
  4. Lähedaste isikute ringi ei ole seaduses defineeritud ning selle kindlaks määramisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast. Eelduslikult on lähedasteks isikuteks kannatanu lapsed, abikaasa ja vanemad. Kohus leiab, et antud juhul võib hukkunu M J’i venda M J’it lugeda lähedaseks isikuks VÕS § 134 lg 3 tähenduses, arvestades eelkõige nende suhete iseloomu ja tihedat suhtlemist.
  5. Samas ei tuvasta kohus tsiviilhagi alust ehk VÕS § 134 lg-st 3 tulenevaid erandlikke asjaolusid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt lähedase inimese surm kui selline ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks. Lisaks peab esinema nt afekt, posttraumaatiline stressihäire vms raske psüühilise seisundi tekkimine lähedasel isikul (tsiviilhagejal), aga ka nt lähedase isiku surma pealtnägemine. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole aga erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga (RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 15-17).
  6. Antud asjas ei ole vaidlust ning kohus loeb tuvastatuks, et õe M J kaotusest tundis tsiviilhageja M J tugevaid negatiivseid läbielamisi, mis aga ei ulatu väljapoole eelkirjeldatud lähedase inimese kaotusega kaasneva leina ja kaotusevalu piiridest ega anna alust esitatud tsiviilhagi rahuldamiseks (ükskõik millises summas). Haiglas õe külastamist ei saa antud juhul samastada lähedase surma pealt nägemisega, kuna õe juurde teda ei lastud ning reaalselt ta teda näinud ei ole. Samuti ei saa selliste erandlike asjaoludena käsitleda elukorralduse muutmist (see paratamatult kaasneb lähedase inimese surmaga), et esimesed päevad peale õde surma ei söönud ega käinud väljas, tunneb temast puudust (kaotusega kaasnev lein ja kaotusevalu), ei saa sündmuskohast tööülesandeid täites läbi sõita. Tsiviilhageja kinnitusel ei pöördunud ta juhtunuga seoses arsti poole ning tema poolt palderjanitaoliste rahustite paari kuu jooksul võtmist ei saa käsitleda afekti või posttraumaatilise stressihäirena vms. Samuti kannatanu ütlustest tulenevalt oli meedia huvi antud asjas suunatud mitte tsiviilhagejale vaid juhtumile kui sellisele.
  7. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudub hagi alus, tsiviilhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 23
(25)Menetluskulud
  1. Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
  2. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.
  3. Käesolevas asjas on ekspertiisikulud järgmised: surnu R T ekspertiisi maksumus 461 eurot (II k, tl 148), surnu Surnu T Z ekspertiisi maksumus 344 eurot (II kd, tl 158), surnu M J ekspertiisi maksumus 344 eurot (II kd, tl 168), liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 eurot (II kd, tl 179).
  4. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2017.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 470 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1175 eurot (470*2,5=1175).
  5. Samuti on asjas tekkinud sõiduki BMW reg-nr xxx teisalduskulud 248,26 eurot (II kd, tl 219-220) ning tunnistajatasud ja kulud summas 83,37+32+37,84 eurot.
  6. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27).
  7. Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele J. Piim’alt. Kuigi menetluskulude summa on suur, võib J. Piim menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ära kandmist. Kohus ei tuvasta alust J. Piim’a menetluskulude kandmisest vabastamiseks.
  8. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend
  9. J. Piim on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistatud ning võib jätkata süütegude toimepanemist või karistuse kartes pakku minna.
  10. Kohus leiab, et J. Piim’a suhtes kohaldatud tõkend – elektrooniline valve tuleb jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni ning otsuse jõustumisel ja vangistusele kandmisele asumisel tõkend tühistada. 24
(25)Asitõendid
  1. KrMS § 126 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
  2. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: 4 CD-R plaati videosalvestistega – jätta kriminaalasja juurde; 3 CD-R plaati kõnesalvestistega – jätta kriminaalasja juurde; 1 CD-R plaat liiklustehnilise ekspertiisiakti lisana – jätta kriminaalasja juurde; mälukaart – tagastada tunnistajale G O’le kohtuotsuse jõustumisel. Sõiduauto BMW reg.nr xxx (hoiul Ida Prefektuuri parklas Jõhvi linnas Rahu 38 - II kd, tl 221-223) – tagastada antud kohtuotsuse jõustumisel Jaan Piim’ale või tema volitatud esindajale. Sündmuskohalt ära võetud naiste päikeseprillid, mis asuvad kriminaalasja juures pakendis - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik (eesistuja) /allkirjastatud digitaalselt/ Antonina Roosimägi Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Renna Tammik Rahvakohtunik 25
(25)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.