alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, 4 mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub
alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 31 419,62 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 03.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
22.
lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Käesolevas asjas on kohus 27.06.2016 määrusega kohaldanud hagi tagamist, millega seati kostjale OÜ XXXX (registrikood xxxx ) kuuluvale kinnistule asukohaga Xxxx(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 51 398,70 eurot hageja Xxxx(sünd xxxx) kasuks kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi 95% ulatuses, jätab kohus hagi tagamise jõusse. Menetluskulud 23.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leidis, et hageja nõue on hagi esitamise seisuga põhjendatud summas 42 089,92 eurot, kuid hageja nõudis hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevust 44 519,71 eurot, seega on kohus hagi rahuldanud 95% ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus 95% menetluskuludest kostja kanda ja 5% menetluskuludest hageja kanda. 24.
lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 25.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Kohus on seisukohal, et antud juhul oli hagejal tarvilik kasutada tõlki, et esitada asjas olulisi tõendeid tõlgituna eesti keelde ning samuti oli vajalik juhuks, kui asi oleks kuulunud lahendamisele Islandi õigust kohaldades, Islandi õiguse asjatundja seisukoha esitamine. Lähtuvalt eeltoodust on tõlke kulud ja õigusliku analüüsi kulud kokku põhjendatud summas 624,06 eurot. 30. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 5934,06 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 4160 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõivust 1150 eurot ja tõlke ja õigusliku analüüsi kuludest 624,06 eurot. Võttes arvesse, et kostja on kohustatud tasuma 95% menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5637,36 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.