17.11.2016 esitas vandeadvokaat Leino Biin kohtule taotluse riigi õigusabi eest tasu väljamõistmiseks summas 260 eurot + km, kokku 312 eurot. Taotluse kohaselt on kulutanud määratud esindaja antud tsiviilasja menetlusega kokku 6,5 tundi, mis seisnes tsiviilasja materjaliga, sh kostja vastustega ja tõenditega tutvumises, probleemi analüüsis, kodukülastuses, et selgitada välja õiguskaitse võimalus, hageja täiendavate tõenditega tutvumises, hagi tervikteksti koostamises, 20.04.2016 istungil osalemises, 18.05.2016 paikvaatlusel osalemises, kostja 15.06.2016 ja 23.09.2016 menetlusdokumendiga tutvumises, hageja 03.10.2016 menetlusdokumendi koostamises. Riigi õigusabi seaduse (
) § 21 lg 1 järgi on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu.
lg 6 kohaselt riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal.
lg 3 kohaselt, riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta. Justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 on kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“. Määrus jõustus 01.08.2016, kuid määrusega ei ole lahendatud küsimust, millistest normidest peab selleks hetkeks lahendamata riigi õigusabi asjades menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma. Riigikohtu üldkogu 26. aprill 2016 otsuse nr 3-2-1-40-15 p 67 kohaselt, tuleb kuni põhiseaduse nõuetele vastava regulatsiooni kehtestamiseni kulud, mis kuulunuks hüvitamisele nende punktide järgi, kindlaks määrata
alusel, kohaldades vajadusel analoogiat. 6 Vastavalt
lg 7 lausele 1, riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Maakohus leiab, et hageja esindaja poolt kirjeldatud toimingud vastavad toimikumaterjalile ja toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. 6,5 tunni kulutamist kirjeldatud õigusabitoimingutele ei pea kohus ülemääraseks. Esindaja on oma töös olnud efektiivne. Kooskõlas
lg 6 ja § 21 lg 3 tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 312 eurot, summa sisaldab käibemaksu.
lg 1 lause 1 järgi kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur.
lg 1 kohaselt, isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmise otsuse või määruse saadab kohus valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
lg 1 p 1 kohaselt, riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kostjal tuleb, arvestades hagi rahuldamise ulatust, hüvitada hageja õigusabikuludest 69% ehk 215,28 eurot. Ülejäänud õigusabikulud summas 96,72 eurot tuleb hüvitada hagejal. Kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul tsiviilasjas nr 2-15-16464 kohtulahendi jõustumisest arvates.
lg 3 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahendi täitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole otsust täitnud lahendis märgitud tähtajaks. TsMS § 179 lg 7 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Lg 9 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kostja menetluskulud Kostja menetluskuluks on taotluse kohaselt kulud õigusabile summas 700 eurot. Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele kokku 7 tundi, millest tsiviilasja materjaliga tutvumisele, analüüsile ja vastuse koostamisele 2 tundi ja 30 minutit, täiendava seisukoha esitamisele ja kliendikonsultatsioonile 30 minutit, 19.04.2016 menetlusdokumentide uurimisele, istungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele kokku 2 tundi, paikvaatlusel osalemisele 1 tund ja täiendava kostja selgituse koostamisele 1 tund. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tund. Maakohus leiab, et kostja esindaja poolt kirjeldatud toimingud vastavad toimikumaterjalile ja toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. 7 tunni kulutamist kirjeldatud õigusabitoimingutele ei pea kohus ülemääraseks. Esindaja on oma töös olnud efektiivne. Kuna 7 kostja menetluskulud jäävad hageja kanda 31% ulatuses, tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskuluna 217 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.