Obsah (5)

§ 121§ 73§ 78§ 57§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 6. veebruar 2018 Kriminaalasja number 1-17-5675 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)

1. oktoobri 2017 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Raigo Tederi endine kaitsja vandeadvokaat Roman Levin Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Raigo Teder, isikukood: 38008046515, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON: Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2017 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
3. Raigo Tederit süüdistatakse

§ 121

lg 1 järgi selles, et tema 01.12.2016 kella 18.50 paiku Võrus, XX korteris lõi Ü.L. rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja ninaluu murru. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Tartu Maakohtu 30.10.2017 otsusega karistati R. Tederit

§ 121

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jäeti 3 kuud vangistust R.

Tederi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui R. Teder ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati osaliselt. KrMS § 381 lg 1 p 1, TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 130, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõisteti R. Tederilt välja varalise kahju hüvitis summas 2145 eurot kannatanu Ü.L. kasuks. KrMS § 381 lg 1 p 1, TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 134, § 136, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõisteti R. Tederilt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot kannatanu Ü.L. kasuks. 3. Maakohus leidis, et R. Tederi süü

§ 121lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

3.

1. Süüdistatav R. Tederi ja kannatanu Ü.L. ütlustega on tõendatud, et 2016 alguses tekkis süüdistataval ja kannatanul suhe, mis kestis pool aastat. R. Teder lõpetas suhte, mille järel hakkas Ü.L. R. Tederi elukaaslasele M.V. sõnumeid saatma. Selline tegevus häiris süüdistatava elukaaslast. Solvavate sõnumite saatmine Ü.L. ja M.V. vahel oli vastastikune. Kannatanu, tunnistajate R.L. ja M.V. ning süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud, et 01.12.2016 kella 18.50 paiku läks R. Teder Võru linnas, XX asuvasse korterisse nr XX Ü.L. ga kohtuma, et omavahel rääkida. Süüdistatav palus Ü.L. l enda elukaaslasele M.V. le sõnumite saatmine ära lõpetada. 3.
2. Maakohus luges kannatanu ja tunnistaja R.L. ütlustega tõendatuks, et R. Teder lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Maakohus ei tuvastanud ühtegi põhjust, miks peaks Ü.L. andma R. Tederi vastu valeütlusi. Kannatanu ütlusi vigastuse tekkemehhanismi kohta kinnitab ka ekspertiisiakt nr 17E-LÕI
3. Maakohus ei pidanud R. Tederi ütlusi selle kohta, et Ü.L. kukkus näoga vastu esikukappi, usaldusväärseks, kuna need ei haaku kannatanu ütlustega ega teiste tõenditega. Süüdistatav joonistas 18.09.2017 toimunud istungil skeemi XX korteri koridori kohta ning andis ütlusi, mille kohaselt seisis Ü.L. temast eespool vasakul kapi juures. Ü.L. lähenes talle ning siis üritas koridoris parema käega Ü.L. vastu rindkere tõugata, aga ju siis läks mööda. Süüdistatav möönis, et käsi võis tabada ka kannatanu nägu. Ü.L. kukkus küljega vastu koridoris olnud madalat kappi. Kapp oli umbes 60 cm pikk ja 50 cm lai ning Ü.L. kukkus kapi peale. R. Tederi eelnimetatud ütlused ei haaku kannatanu ütlustega, tunnistaja R.L. ütlustega ega ka ekspertiisiaktiga. Kannatanu ütluste kohaselt on koridor 3 m pikk ja 1,5 m lai. Ukse juurest kaks meetrit eemal oli kapp, mille kõrval seisis. Kapp oli madal, 60 cm. Kutsus Raigot edasi, et ära seisa ukse peal. Sellel hetkel, kui keeras pea ära, siis R. Teder lõi rusikaga otsa ette. Löök puudutas ka nina, süüdistatav lõi kahe silma vahele. Löögi tagajärjel tasakaal natuke kadus, aga jäi püsti, ei kukkunud. Tunnistaja R.L. andis ütlusi, mille kohaselt ütles Ü.L. talle, et R. Teder tuli uksest sisse ja lõi. Korteri koridor oli kitsas aga pikk, umbes 1,50 meetrit lai. Koridoris oli üks kapp, mis oli 67 cm kõrge ja see asus 90 cm kaugusel välisuksest. Ekspertiisiakti nr 17E-LÕI0077 kohaselt on Ü.L. l 01.12.2016 fikseeritud ninaluude murd tõenäoliselt saadud löögist kõva tömbi esemega, näiteks rusikaga. Ninaluude murd on iseloomulik tömbile vägivallale. Kukkumise korral paneb inimene tavaliselt käed ette ja ei kukuta nina löögiga vastu ümbritsevat pinda. Kui konkreetsel juhul oleks kukkunud vastu kõva tömpi piiratud pinnaga eset, näiteks kapiserva, oleks tõenäoliselt tekkinud ninapiirkonda ka põrutushaav. Seega on alust arvata, et Ü.L. l sedastatud ninaluude murd võib olla saadud löögist kõva tömbi esemega, näiteks rusikaga või mõne muu sarnase vahendiga ninapiirkonda, võimalik, et ravidokumendis märgitud ajal – 01.12.
4. 3.
5. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav tõukas käega kannatanut vastu rindkeret, mille tagajärjel Ü.L. kukkus ninaga vastu kappi, kapiserva või kapi peale, nagu väitis süüdistatav. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et korteris olnud kapp oli madal, umbes 67 cm kõrge ning 50 cm lai. Seega ei ole eluliselt usutav, et kannatanu, kes seisis kohe kapi juures seljaga kapi poole, kukkus süüdistatava ütluste kohaselt küljega, samas näoga otse 2 silmade vahele vastu selja taga olnud kappi või kapinurka. Kuna kapp oli kannatanule väga lähedal, otse selja taga ning kapp oli väike, siis oleks olnud keeruline näoga sinna peale kukkuda. Lisaks eeltoodule vajab märkimist asjaolu, et kannatanul tekkinud vigastus on iseloomulik tömbile vägivallale, mida kinnitab ka eksperdi antud arvamus: kukkumise korral paneb inimene tavaliselt käed ette ja ei kukuta nina löögiga vastu ümbritsevat pinda ning kukkumisel oleks tõenäoliselt tekkinud Ü.L. nina piirkonda ka põrutushaav. 3.
6. Ü.L. l löögi tagajärjel tekkinud vigastusi tõendavad tervisekaart haigusjuht nr A35296 2016, millest nähtuvalt on Ü.L. põhidiagnoosina märgitud ninaluude murd, kaasneva diagnoosina on märgitud pea muude osade pindmine vigastus ning anamneesina on märgitud nina turses, kergelt deformeeritud, vasaku kulmu piirkonnas pindmine haav. Fotodelt kannatanust nähtub Ü.L. mõlema silma all hematoom ning vasaku kulmu kohal kriimustus. Tervisekaardist haigusjuht nr A36301 2016 nähtuvalt on Ü.L. põhidiagnoosina märgitud ninaluude murd, anamneesina on märgitud 12.12.2016 – 01.12.2016, s.o 12 päeva tagasi, ninatrauma ninaluu murruga. Tunneb krepitatsiooni vasakul ninaküljel, paremal ninaküljel aga nahasisene kruubi suurune liikuv munake. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist haigusjuht nr 20161216-480449/01-46-36362 nähtuvalt on Ü.L. lõpliku kliinilise diagnoosina märgitud: nina omandatud deformsus. Haiguse kulg: 01.12.16 kell 18.52 Võrus, XX löödi rusikaga (R. Teder) vastu nägu ja diagnoositi ninaluumurdu. Käis Võru Haiglas, tehti ka Rö. Nüüd nina väliselt minimaalselt ninaluu piirkonnas veidi vasakule väljavõlvunud. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist haigusjuht nr 20170106-8755/01-46-00611 nähtub Ü.L. lõplik kliiniline diagnoos, milleks on nina omandatud deformsus. Ekspertiisiakti nr 17E-LÕI0077 kohaselt on Ü.L. l 01.12.2016 fikseeritud ninaluude murd tõenäoliselt saadud löögist kõva tömbi esemega, näiteks rusikaga. Tulenevalt eeltoodust on tõendatud, et R. Teder lõi 01.12.2016 kella 18.50 paiku Võru linnas, XX korteris Ü.L. rusikaga näkku ning põhjustas sellega Ü.L. le ninaluude murru. 3.
7. Süüdistuse kohaselt lõi R. Teder Ü.L. rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja ninaluu murru.

§-s 121 sätestatud objektiivne koosseis eeldab kannatanu tervise kahjustamist. Tervisekaardist haigusjuht nr A35296 2016 ning tervisekaardist haigusjuht nr A36301 2016 nähtuvalt on Ü.L. põhidiagnoosina märgitud ninaluude murd, mida kinnitavad ka ülejäänud meditsiinilised dokumendid. Kannatanu ütluste kohaselt tajus ta rusikaga näkku löömise tagajärjel valu, ninast hakkas verd jooksma, löök oli piisavalt tugev ja varem ei ole ta pidanud sellist vägivalda taluma. Maakohtu hinnangul põhjustab rusikaga näkku löömine ilmselgelt valu ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast ning süüdistatava tegevus on käsitletav inimese keha mõjutamisena viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kuna süüdistatav tekitas kannatanule ninaluumurru, mis on hinnatav kui inimorganismi koe terviklikkuse rikutus ning kannatanu tundis ka löögi tagajärjel valu, siis on kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis täidetud. 3.

1. R. Teder pani kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis, et teise inimese löömine ei ole lubatav ning naisterahvast rusikaga näkku lüües pidi ta ka aru saama, et selline tegevus põhjustab kannatanule valuaistingut ning ka tervisekahjustuse. Arvestades asjaolu, et löögi tagajärjel tekkis kannatanul ninaluude murd, oli süüdistatava löök tugev. Seega R. Teder, olles kannatanu peale vihane ning ärritunud, soovis kannatanule valu tekitada ning lüües rusikaga tugevalt kannatanut näkku, sai ka aru, et selle tagajärjel tekivad vigastused. Tulenevalt eeltoodust täitis R. Teder kannatanu kehalise väärkohtlemise subjektiivse koosseisu tunnused. 3.
2. R. Tederi teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3 3.
3. Tsiviilhagide osas märkis maakohus järgmist. 3.8.
4. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi R. Tederi vastu, milles palub süüdistatavalt välja mõista varalise kahju summas 3055 eurot ning mittevaralise kahju summas 2000 eurot. 18.09.2017 toimunud istungil vähendas kannatanu tsiviilhagi nõuet ning palus maakohtul välja mõista 2145 eurot varalise kahju hüvitisena ja 1500 eurot mittevaralise kahju hüvitisena. 3.8.
5. Maakohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi ühel korral kannatanut rusikaga näkku, põhjustades Ü.L. le ninaluude murru. Hagiavalduse kohaselt on kannatanul tekkinud otsene varaline kahju seoses visiiditasuga summas 5 eurot, kütusekuluga summas 20 eurot, tasulise raviteenusega summas 30 eurot, õigusabikuludega summas 240 eurot ning tulevikus planeeritava ninaoperatsiooniga summas 1850 eurot. 3.8.
6. Varalist kahju tõendavad järgmised esitatud dokumendid: Lõuna-Eesti Haigla AS 01.12.2016 tasulise teenuse arve 1S 124516, millest nähtub, et visiiditasu maksti summas 5 eurot; Neste Eesti AS kütuse 16.12.2016 arve nr 01/3465 summas 20 eurot ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi raviteenuse arve nr TT16-78048, millest nähtuvalt tasuti kõrvaarsti esmase vastuvõtu eest 30 eurot. Kannatanu õigusabikulude tasumist summas 240 eurot tõendab Nordea konto väljavõtted, millest nähtuvalt tasus Ü.L. Advokaadibüroole Sirje Must 21.12.2016 120 eurot ning 20.01.2017 120 eurot. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist haigusjuht nr 20170106-8755/01-46-00611 nähtuvalt on rinoplastika operatsiooni maksumus koos narkoosiga 1850 eurot. Hagiavalduse kohaselt pöördus kannatanu kahel korral, s.o 16.12.2016 ja 06.01.2017 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku ambulatoorsele vastuvõtule Tartu linnas. Võru-Tartu-Võru teekonna pikkuseks on 140 km. Kannatanul kulus 280 km läbimiseks 17,14 liitrit autokütust maksumusega 20 eurot. Maakohus pidas nimetatud kütusele kulunud summat mõistlikuks ning põhjendatuks. Ekspertiisiakti nr 17E-LÕI0077 kohaselt on Ü.L. l 01.12.2016 fikseeritud ninaluude murd tõenäoliselt saadud löögist kõva tömbi esemega, näiteks rusikaga. Eksperdile esitatud ravidokumendi andmetel ei ole alust arvata, et ninaluude murru esmane ravi 01.12.2016 ei ole viidud läbi tervishoiuteenuse osutaja poolt piisava hoolsusega. Eksperdile esitatud ravidokumentide andmetel puudus vajadus murru järgselt ninaluude repositsiooniks. Eksperdile esitatud ravidokumentide andmetel on Ü.L. l tekkinud luukallus ninaluudel. Ninaluu luukalluse teke on otseselt seotud ninaluude murruga ning on tekkinud paranemisprotsessi käigus. Märgatav luukallus ninapiirkonnas on tavaliselt kosmeetiline probleem ning ei tekita valusid või muid vaevusi. Kuna kulutused visiiditasule summas 5 eurot, kütusele summas 20 eurot, tasulisele raviteenusele summas 30 eurot ja õigusabikuludele summas 240 eurot ning kulutused operatsioonile summas 1850 eurot, mis kuuluvad tasumisele alles operatsioonile minnes, on kannatanul tekkinud süüdistatava rusikalöögi tõttu, siis R. Tederil tuleb kahjustatud isikule ehk Ü.L. le hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. Maakohus mõistis VÕS § 130, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt kannatanu kasuks välja varalise kahju summas 2145 eurot. 3.8.
7. Maakohtu hinnangul tuleb mittevaralise kahju nõue rahuldada osaliselt. Hagiavalduses leiab kannatanu, et vigastuse tagajärjel on kahjustatud kannatanu heaolu ja väljanägemine. Pideva närvivalu tõttu nina piirkonnas on häiritud töötamine ja kannatanu peab tarvitama valuvaigisteid kuni operatsioonini. Kohtuistungil väitis kannatanu, et pärast vigastust on käinud pidevalt suhte lõppemise pärast teraapias, kuulanud teiste inimeste alandusi, mis on seotud suhtega ja samas ka vigastusega. Igapäevaselt on valud, sööb valuvaigisteid 2 korda päevas ja nina tilgub pärast lööki, kurku tekib mingi ollus, mida peab kogu aeg neelama. Välimus on oluliselt muutunud, nina on kõver, enne ei olnud. Linna peal öeldakse talle, et kuule, sul on nina kõver. See tekitab närvipinget. Samas väitis ka kannatanu, et põhiline põhjus, miks 4 moraalne kahju tekkis, oli suhte purunemine, hingeline valu suhte purunemisest ja süüdistatava käitumisest. Kui kannatanule tekitati kehavigastus, tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi maksta mittevaralise kahju hüvitamiseks kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis. Kuna süüdistatava löögi tagajärjel tekkis kannatanul kehavigastus – ninaluude murd, tuleb Ü.L. le maksta mõistlik rahaline hüvitis, kuna iga tekitatud vigastusega kaasneb ka moraalne kahju. Arvestada tuleb kindlasti ka asjaoluga, et vigastuse põhjustamine mehe poolt, kellega kannatanul oli armusuhe, on eriti solvav ja tekitab hingevalu rohkem, kui see oleks põhjustatud võõra isiku poolt. Samas märkis maakohus, et käesolevas asjas ei saa välja mõista kahju, mis on kannatanul tekkinud suhte purunemise tõttu. Maakohus arvestas ka kahju suuruse määramisel kannatanu enda käitumist, mis soodustas pingeolukorra tekkimist, s.o kannatanu poolt solvavate sõnumite saatmist R. Tederi elukaaslasele M.V. le. Seetõttu tuleb esitatud moraalse kahju nõuet summas 1500 eurot vähendada. Arvestades kohtupraktikat, kannatanu enda käitumist ja ka asjaolu, et vigastus tekkis ühest löögist, mitte peksmisest, on moraalse kahju nõude vähendamine põhjendatud. Maakohus pidas õiglaseks moraalse kahju hüvitise summaks 1000 eurot arvestades tekitatud vigastust, sellele järgnenud valu, ravimite tarvitamise vajadust ning deformeerunud nina, mis on naisterahva väljanägemise seisukohalt oluline. 3.
8. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Karistusregistri õiendist nähtuvalt puuduvad süüdistataval kriminaal- ning väärteokaristused. Maakohus ei arvesta kaitsja poolt välja toodud karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 punktis 6 sätestatut – süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Maakohtu hinnangul andsid nii süüdistatav kui ka kannatanu mõlemad suhtesse ja selle purunemisse oma panuse. Kannatanu üksi ei provotseerinud süüdistatavat ja tema elukaaslast, vaid tekkinud olukord oli nii R. Tederi kui ka Ü.L. lahendamata suhteprobleem. Seega ei saa väita, et kannatanu käitumine oleks süüdistatava suhtes olnud õigusvastane, mis kutsus esile viimase hingelise erutuse. Kannatanu ei käitunud süüdistatava suhtes mitte ühelgi moel õigusvastaselt, mistõttu ei saanud ta õigusvastase käitumisega R. Tederis esile kutsuda tugevat hingelist erutust. Tulenevalt eeltoodust karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohtu hinnangul ei oleks R. Tederile rahalise karistuse mõistmine otstarbekas põhjusel, et kaitsja ja süüdistatava enda väitel ei võimaldaks R. Tederi majanduslik olukord rahalist karistust tasuda. R. Tederil kuuluvad tasumisele menetluskulud ning tsiviilhagi, seega ei oleks käesoleval juhul rahaline karistus süüdistatava suhtes kergemaliigiline karistus. Maakohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus õiglane ning vastab R. Tederi süü suurusele. R. Teder on andnud ennastõigustavaid ütlusi ning ta pole kahetsenud toimepandud kuritegu, süüdistades hoopis kannatanut juhtunus. Eelnimetatud asjaolud kinnitavad aga seda, et isik ei ole mõistnud, et on valesti käitunud ja tekitanud kannatanule kahju. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab R. Tederi karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus. Kuna süüdistataval puuduvad kriminaalkaristused ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole, siis need asjaolud iseloomustavad süüdistatavat viimasel ajal seaduskuuleka isikuna. Arvestada tuleb ka sellega, et tegemist oli ühe löögiga, mitte lauspeksmisega. Seega tuleb R. Tederile mõista karistus alla seaduses ettenähtud keskmist sanktsiooni määra. 5 Maakohtu hinnangul on võimalik mõjutada R. Tederit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tingimusliku vangistusega. Maakohus ei pidanud vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige arvestades R. Tederi isikut ja asjaolu, et sündmustest on möödunud piisav aeg ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Apellatsioon 4. Tartu Maakohtu 30.10.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Tederi kaitsja vandeadvokaat Roman Levin, kes ringkonnakohtu menetluseks asendus kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteliga. Apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, millega R. Teder tunnistati süüdi ja karistati

§ 121lg 1 järgi ning rahuldati tsiviilhagi osaliselt.

Tühistatud osas palutakse teha uus otsus, millega mõista R. Tederile kergem karistus, jätta rahuldamata Ü.L. hagi varalise kahju hüvitamiseks rinoplastika operatsiooni maksumuses 1850 euro osas ning vähendada mittevaralise kahju hüvitist. 4.

1. R. Teder ja Ü.L. on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kuidas võis kannatanule tekkida ninaluu murd. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kannatanu ja tunnistaja R.L. ütlustega tõendatud, et R. Teder lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanu ninast verd jooksma. 4.
2. Apellandi hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu hinnang R. Tederi ütluste kui ebausaldusväärsete kohta, kuna need ei haaku kannatanu ütlustega ega teiste tõenditega. On leidnud tõendamist, et kannatanu korteri koridoris oli kapp, samuti on R. Teder kinnitanud, et püüdis koridoris parema käega Ü.L. vastu rindkere tõugata. Apellandi arvates ei ole seega välistatud, et R. Tederi ja Ü.L. füüsilise kokkupuute hetkel võis Ü.L. lükkamisest tingituna komistada või kukkuda vastu kappi ning selle käigus vigastada nina piirkonda. Arvestades R. Tederi ja Ü.L. eelnevaid suhteid ning kohtulikul uurimisel selgunud põhjust, miks R. Teder üldse nimetatud kuupäeval Ü.L. korterisse läks (järjekordselt saadetud rida solvanguid R. Tederi elukaaslasele), on piisavalt alust tugevasti kahelda Ü.L. ütluste usaldusväärsuses. Apellant ei pea põhjendatuks maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei tuvastanud kohus ühtegi põhjust, miks peaks Ü.L. andma R. Tederi vastu valeütlusi. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et lähisuhted R. Tederi ja Ü.L. vahel olid R. Tederi initsiatiivil pool aastat enne arutatavat sündmust lõppenud, kuid Ü.L. seda ei aktsepteerinud. Ajavahemikul juunist kuni detsembrini 2016 püüdis ta R. Tederit igati provotseerida, saates R. Tederi elukaaslasele M.V. le regulaarselt pahatahtliku, solvava ning alandava sisuga telefonisõnumeid ning teateid. Arvestades eelnevat ning olnud suhteid ning sellele järgnenud, ei saa apellandi arvates pidada Ü.L. ütlusi rusikaga näkku löömise kohta usaldusväärseteks. Apellant juhib tähelepanu tunnistaja R.L. ütlustele maakohtus, kes kinnitas, et Ü.L. 01.12.2016 õhtul ütles talle, et R. Teder tuli uksest sisse ja kohe lõi. Selline väide on vastuolus nii R. Tederi kui Ü.L. enda ütlustega, mille kohaselt toimus R. Tederi korterisse sisenedes nende vahel jutuajamine. Seega on väide „kohe löömise“ kohta vastuolus teiste tõenditega ning viitab pigem sellele, et tegelikkuses löömist ei toimunudki, vaid Ü.L. soovis ja soovib näidata R. Tederit halvemas valguses ning põhjustada talle täiendavaid ebameeldivusi. Apellant leiab, et ei ole piisavalt tõendatud ka väide, et Ü.L. ninavigastus oleks tingitud rusikaga löömisest. R. Teder on möönnud, et tõukamisel võis ta käsi minna vastu kannatanu nägu. On eluliselt usutav R. Tederi selgitus, mille kohaselt lükkas ta Ü.L. eemale seetõttu, et tema jaoks oli konkreetses olukorras ebameeldiv, et Ü.L. talle liiga lähedale liikus. 4.
3. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud Ü.L. enda eelneva käitumisega R. Tederi perekonna suhtes. Apellant leiab, et käesolevas asjas on Ü.L. poolne provotseeriv tegevus käsitatav karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 2 mõttes, st muu lõikes 1 loetlemata asjaoluna.

6 Tegemist on analoogiaga

§ 57

lg 1 p 6 nimetatud karistust kergendava asjaoluga, st olukorraga, kus süütegu pannakse toime õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Ka juhul, kui Ü.L. eelnev käitumine ei olnud seaduse mõttes õigusvastane, on sisuliselt siiski tegemist teadvalt teise isiku solvamise ja alandamisega, st vaimse vägivallaga R. Tederi elukaaslase ja seeläbi ka R. Tederi enda suhtes. Minnes 01.12.2016 Ü.L. korterisse, oli R. Teder samal päeval M.V. le saabunud solvavate sõnumite tõttu tugevas hingelises erutusseisundis ning tema eesmärgiks oli selgitada Ü.L. le, et selline tegevus tuleb lõpetada. Tulenevalt eelnevast tuleks mõista R. Tederile kergem karistus. 4.

1. Apellandi hinnangul ka juhul, kui R. Tederi teo tagajärjel sai vigastada Ü.L. ninaluu, ei järeldu sellest üheselt, et luukalluse tõttu operatsiooni tegemise vajadus on otseses ja VÕS § 127 lg 4 mõttes piisavas põhjuslikus seoses R. Tederi teoga. Ekspertiisiaktis on ekspert leidnud, et ninaluu luukalluse teke on otseselt seotud ninaluude murruga ning on tekkinud paranemisprotsessi käigus. Muuhulgas on ekspert selgitanud, et luukallus tekib kõigi luude murrujärgse paranemise käigus. Sisuliselt on kallus luu murrupindade vahele kasvav ja neid ühendav sidekude, millest vähehaaval areneb kõhr- ja luukude. Mõnikord võib kallus formeeruda tavalisest suuremana ja jääda nähtavaks eriti siis, kui murdu ei kata paksem pehmekoe kiht – nt ninaluude puhul – tekitades kosmeetilise probleemi. Ninapiirkonna luukallus ei tekita tavaliselt valu või muid vaevusi. Apellant järeldab eksperdi hinnangust, et kalluse teke kaasneb alati luumurru paranemise protsessiga, see ei ole kõrvalekalle ega vaja eemaldamist. Tegemist on paranemisprotsessi loomuliku osaga. Seega ei saa luukalluse tekkimist pidada ka kannatanule tekkinud kahjuks. 4.
2. Apellandi arvates ei ole põhjendatud mittevaralise nõude rahuldamine ka kohtu poolt otsustatud osas, st 1000 euro ulatuses. Vastus apellatsioonile
3. Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2017 määrusega võeti süüdistatava kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 28.12.
4. Nimetatud ajaks esitas kannatanu Ü.L. omapoolse selgituse ühel lehel, mis sisuliselt kordab varemantud ütlusi ja seisukohti, mis ta andis maakohtus. Veel märgib kannatanu, et pärast maakohtu istungit saatis süüdistatav talle sõnumi, milles leidis, et kannatanu ei peaks tema käest midagi nõudma või siis süüdistatavaga kohtukulud pooleks tegema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas kohtuistungite protokolle, maakohtu otsust, kaitsja apellatsiooni, leiab, et maakohtu süüdimõistev otsus süüdistatava R. Tederi osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
6. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud, kuid ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohtu otsuse põhiosas esitatud tõendite analüüs on põhjalik ja selle tulemina on ringkonnakohtule jälgitav maakohtu lõppjärelduse kujunemine isegi asjas esinevate mõningate väheoluliste vastuolude olemasolul süüdistatava ja kannatanu ütlustes, milliseid maakohus on käsitlenud ja selles osas oma seisukoha esitanud. Mingeid materiaalõiguse ja menetlusnormide rikkumisi maakohtu otsusega seonduvalt ringkonnakohus ei tuvastanud.
7. Tulenevalt kohtupraktikast ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi kõiges üle korrata, seda enam olukorras, kus kaitsja apellatsioon ei sisalda uusi ja sisult kaalukaid asjaolusid ning pigem kordab varasemat kaitsepositsiooni. 7
8. Asjas ei ole vaidlust, et 01.12.2016 viibis süüdistatav R. Teder kannatanu Ü.L. korteris XX Võrus.
9. Vaidlusküsimuseks on millistel asjaoludel sai kannatanu korteris ninaluu murru. R. Teder on valinud süüdistuses märgitud teo osas süü eitamise taktika ja põhiväide on see, et tema pole Ü.L. rusikaga näkku löönud. Siinjuures on esitatud kaitseversioon, et kannatanu kukkus ise vastu esikus olevat kappi, millega kohus kindlasti ei nõustu. Veel pakutakse apellatsioonis välja arusaamatu versioon, et „…ei ole seega välistatud, et R. Tederi ja U. L füüsilise kokkupuute hetkel võis Ü.L. lükkamisest tingituna komistada või kukkuda vastu kappi ning selle käigus vigastada nina piirkonda.“ Süüdistatav ise on maakohtus antud ütlustes samuti laveerinud, väites et „ma läksin tegelikult sinna, ma olin suhteliselt vihane ja siis ma võib olla tõesti tõukasin teda liiga kõvasti ja ta kukkus. Üritasin tõugata vastu rindkeret aga ju siis läks mööda“ (Ko To lk 33p). Küsimusele, miks kannatanu väidab, et süüdistatav lõi teda rusikaga näkku, vastas süüdistatav asjakohatult ja distantseerivalt „kui kukud ja kuskilt läheb katki, siis ei pane alati tähele, kas see oli löök, kust kohast see löök tuli“ (Ko To lk 34). Prokuröri küsis süüdistatavalt üle, et kas „võis ka nii olla, et see mida Te nimetate tõukamiseks, et käsi läks näkku ja selle tagajärjel läks nii halvasti ?“ möönis R. Teder, et „jah võis juhtuda ka niimoodi“ (Ko To lk 34p).
10. Kriminaalasjas kogutud tõendeid uurides leiab ringkonnakohus, et süüdistatava ja kaitsja poolt esitatu osutub asjakohatuks ning eluliselt mitteusutavaks kaitseversiooniks, millega püütakse lihtsakoeliselt välistada oma süüd tahtlikus ja jõulises rusikaga näkku löömises. Seega apellatsioonis püstitatud versioon kannatanu enda komistamisest ja kukkumisest ning seeläbi ninaluu murru saamisest pole kuidagi tõendamist leidnud. Eelkirjeldatud kaitseversioon pole samas jäänud ainsaks, sest apellatsioonis pakutakse ka võimalust süüdistatava enda oletuslikest ütlustest tulenevalt, „et tõukamisel võis ta käsi minna vastu kannatanu nägu.“
11. Maakohus on motiveerinud, miks ja milles peab ta isikulisi tõendeid usaldusväärseks ja milles mitte. Uuritud tõendid annavad alust järelduseks, et kannatanu ja süüdistatava vastastikused suhted polnud küll kõige sõbralikumad, aga see ei pea veel tähendama, et kannatanu annab süüdistatava vastu valeütlusi ja lavastab vägivallateo toimepanemise, mida väidetakse apellatsioonis. Mitte millegil rajanev kaitseväide, et uuritava sündmuse ja süüdistuse lavastuse konstrueerimisega saab kannatanu süüdistatavale kätte maksta, ei tulene kuidagi kogutud tõenditest. Ringkonnakohus ei kahtle nagu maakohuski kannatanu Ü.L. ütluste usaldusväärsuses.
12. Kannatanu saatis aeg-ajalt perioodil juuni kuni detsember 2016, süüdistatava uuele elukaaslasele M.V. le mobiiltelefoni kaudu mitmesuguse sisuga sõnumeid, kuid see asjaolu ei saa kuidagi õigustada ega õigusta süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivallateo toimepanemist.
13. Apellant juhtis tähelepanu tunnistaja R.L. ütlustele maakohtus, kes väitis, et Ü.L. 01.12.2016 õhtul ütles talle, et R. Teder tuli uksest sisse ja kohe lõi. Selline väide olevat vastuolus nii R. Tederi kui Ü.L. enda ütlustega, mille kohaselt toimus R. Tederi korterisse sisenedes nende vahel jutuajamine. Kaitsja leiab, et väide „kohe löömise“ kohta on vastuolus teiste tõenditega ning viitavat hoopis sellele, et tegelikkuses löömist ei toimunudki, vaid Ü.L. soovis ja soovib näidata R. Tederit halvemas valguses ning põhjustada talle täiendavaid ebameeldivusi. 8 Ringkonnakohus eelnimetatud kaitseväitega ei nõustu, sest kohus ei kahtle süüdistatava vägivaldses tegevuses ja kas enne lööki leidis süüdistatava ja kannatanu vahel aset lühem või pikem sõnavahetus, ei oma teole hinnangu andmisel mingit olulist tähtsust. Maakohtus peetud istungiprotokollist saab lugeda kannatanu ütlusi, millede kohaselt pärast süüdistatava sisenemist korterisse vahetasid nad temaga paar lauset ja pärast seda kui kannatanu kutsus süüdistatavat välisukselt edasi, siis hetkel, kui ta hakkas pead ära keerama, tabas teda süüdistatava rusikalöök näkku, mille tagajärjel hakkas kohe ninast verd jooksma ning ta läks kööki paberi järgi. „Ta tuli tagant järgi ka ja ütles, kas nüüd said aru või. Vastasin selle peale, et kao minema“ (Ko To lk 25). Seejärel süüdistatav lahkus tema korterist. Kannatanu tajus valu, sest löök oli tugev ja varem polnud ta kunagi sellist vägivalda pidanud tajuma (Ko To lk 28). Kui süüdistatav ära läks, siis helistas ta politseisse ja kiirabisse. Kannatanu ütlusi süüdistatava poolt rusikaga näkku löömisest on kinnitanud ka tunnistaja R.L. , kelle ütluste kohaselt järgmine päev pärast löömist tekkisid kannatanu silmade ümbruses ka sinikad. Vastuseks apellatsiooni väitele, mille kohaselt R.L. avaldas, et Ü.L. 01.12.2016 õhtul ütles talle, et R. Teder tuli uksest sisse ja kohe lõi, märgib ringkonnakohus järgmist. Tunnistaja R.L. polnud sündmuse pealtnägijaks ja sai sellest õhtul teada alles hiljem abikaasa Ü.L. käest. Seega on R.L. maakohtus antud ütlustes vahendanud seda, mida ta kannatanult kuulis. Kannatanu oli öelnud, et „Raigo Teder tuli… kuidas ta ütleski, et tuli uksest sisse ja lõi mulle, midagi taolist, et kohe lõi“ (Ko To lk 29).
14. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks pikemalt käsitleda maakohtu otsuses esitatud motiive seoses süüdistatavale mõistetud karistusega. Maakohus on karistuse mõistmise asjaolusid kõiges arvestanud ja leidnud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 56

märgitud asjaolusid arvestades on süüdistatavale niigi mõistetud karistus alla seaduses ettenähtud keskmist sanktsiooni määra. Kaitseväide, et maakohus pole arvestanud kergendavaid asjaolusid pole asjakohane. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni seisukohaga, et Ü.L. provotseeriv käitumine R. Tederi perekonna vastu on käsitletav karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 2 mõttes, st muu lõikes 1 loetlemata asjaoluna.

Tegemist olevat analoogiaga

§ 57

lg 1 p 6 nimetatud karistust kergendava asjaoluga, st olukorraga, kus süütegu pannakse toime õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Eelnimetatud väitega ringkonnakohus kindlasti ei nõustu nagu maakohuski, sest kannatanu osas tuvastatud tegevusest ei tulene midagi tõsiseltvõetavalt õigusvastast, mida peaks arvestama süüdistatavale karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna. Samuti on maakohus esitanud selge põhjenduse, miks ei saa arvestada

§ 57lg 1 p 6 märgitut.

Uuritavas olukorras ja käitumissituatsioonis, kus süüdistatav sisenes kannatanu korterisse, ei esinenud tõenditest tulenevalt süüdistataval sellist tugevat hingelist erutust, mida kohus peaks arvestama

§ 57lg 1 p 6 mõttes.

1. Tsiviilhagi puhul ei nõustuta apellatsioonis selle väljamõistmisega süüdistatavalt. Apellatsioonikohtul pole maakohtule selles osas midagi ette heita, sest maakohus on tsiviilhagi rahuldamist igakülgselt ja kaalutletult põhjendanud (Ko To lk 97p -99). Väärib märkimist, et algselt oli kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi märksa suurem kui lõpuks maakohtu otsusega välja mõisteti. Maakohus on jälgitavalt motiveerinud, miks kohus mõistab süüdistatavalt välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise kannatanu Ü.L. kasuks just sellistes summades. Maakohtu istungi protokollist ja apellatsioonist on väljaloetav, et süüdistatav ei ole nõus tsiviilhagi rahuldamisega tema enda väljendatud lihtsakoelisel põhjusel, „sest mina ei ole selles üksinda süüdi, tema enda süüd on ka“. 9 Uuritud tõenditest tulenevalt pole asjakohane apellandi väide, et isegi juhul kui süüdistatava teo tagajärjel sai Ü.L. ninaluu vigastada, ei järelduvat sellest luukalluse operatsiooni vajadus ja põhjuslik seos R. Tederi teoga. Maakohus on juba põhjalikult selgitanud et kui süüdistatav ei oleks kannatanut rusikaga näkku löönud, ei oleks kannatanul ninaluumurdu tekkinud ning tal puuduks vajadus minna ninaoperatsioonile, et paranemisprotsessi käigus tekkinud luukallus eemaldada. Maakohtu hinnangul on luukalluse tekkimine põhjuslikus seoses süüdistatava teoga – kui R. Teder ei oleks Ü.L. löönud, ei oleks kannatanu ninaluu murdunud ning luukallust paranemise käigus tekkinud. Luukallus ninapiirkonnas on küll kosmeetiline probleem, kuid sellest hoolimata tuleb taastada ründe-eelne olukord ehk kannatanu nina selline välimus, mis oli enne ninaluumurdu. Kuna süüdistatava tegevuse tõttu peab kannatanu minema ninaoperatsioonile, siis tuleb operatsiooni maksumus ka süüdistataval hüvitada. Käesolevas asjas on kannatanule tekitatud vigastuse osas läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis ning eksperdile esitatud küsimustest tulenevalt on ekspertiisiakti arvamuslikus osas antud ammendavad vastused, sealhulgas ninaluu kalluse tekke osas konkreetselt uuritavast juhtumist tulenevalt (Ko To lk 77-80).
2. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Tartu Maakohtu 30.10.2017 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Aarne Sarjas