Obsah (4)

§ 74§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4005 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Va

§ 74lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A.P.

(ik XXX) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Pärnu Maakohtu 02.05.2017 otsusega mõisteti A.P. süüdi

§ 424

järgi ning karistati 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusajast maha eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata, kui A.P.

ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik esitas 14.07.2017 maakohtule erakorralise ettekande A.P. le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna A.P. on jätnud mõjuva põhjuseta registreerimisele tulemata ning on ühel korral registreerimisele ilmunud alkoholijoobes. 1
2. 25.08.2017 toimunud kohtuistungil täiendas kriminaalhooldusametnik oma taotlust, märkides, et juhul kui kohus ei pea vajalikuks karistust täitmisele pöörata, siis määrata A.P. le sotsiaalprogrammis osalemise kohustus.
3. Tartu Maakohtu 28.08.2017 määrusega kohustati A.P. t läbima käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 30.11.2017 maakohtule taas erakorralise ettekande A.P. le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusametnik põhjendas ettekannet sellega, et A.P. on jätkuvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei täida registreerimiskohustust nõuetekohaselt. Maakohtu määrus
5. Tartu Maakohtu 10.01.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati A.P. le Pärnu Maakohtu 02.05.2017 otsusega mõistetud karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele.
6. Kohus märkis, et A.P. le anti võimalus kanda karistust vabaduses. Vaatamata sellele rikkus ta korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja ei täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust. Kuigi kriminaalhooldusametnik taotles ka varem A.P. le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, leidis kohus siis, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata. A.P. oli kohtuistungi toimumise ajaks käitumist parandanud ja lubas selliselt jätkata. Toimunud muutused olid aga lühiajalised, sest A.P. jätkas varasemat käitumismustrit – eiras alkoholitarvitamise keeldu ning ei olnud kriminaalhooldajale kättesaadav.
7. A.P. on süstemaatiliselt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldaja on üritanud suunata süüdimõistetut ja parandada tema suhtumist erinevate mõjutusvahenditega – A.P. ga on korduvalt vesteldud, tehtud kirjalik hoiatus ning ühel korral juba arutatud kohtus ka erakorralist ettekannet. A.P. on korduvalt lubanud enda käitumist korrigeerida, kuid on jätkanud endiste käitumismustritega. Mõjuvaid põhjuseid rikkumiste õigustuseks süüdimõistetul välja tuua ei ole.
8. A.P. probleemiks on alkoholi kuritarvitamine, kuid süüdimõistetu tahe ja suutlikkus sellega tegeleda on vähene. Väidetavalt on ta käesolevaks ajaks mõistnud alkoholi tarvitamise mõju ja soovib oma eluviisi muuta. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu korduvalt antud lubadused selle probleemiga tegeleda tõsiseltvõetavad, vaid antud järjekordse erakorralise ettekande tulemuse leevendamiseks.
9. Arvestades senist kriminaalhoolduse käiku, on karistuse eesmärke A.P. osas võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Alternatiivina ametniku poolt loetletud täiendavate kohustuste määramine isikule, kelle suhtes on tõsiste rikkumiste tõttu juba kahel korral tulnud menetleda erakorralist ettekannet, ei pea kohus põhjendatuks ega ka piisavaks. Määruskaebus
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.P. kaitsja advokaat M. Tusti, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega määrata A.P. le täiendav lisakohustus alluda elektroonilisele valvele alkoholitarvitamise keelu kontrollimiseks. Alternatiivselt palub kaitsja katseaja pikendamist.
11. Kaebuse esitaja hinnangul eeldab alkoholisõltuvusega võitlemine kõigepealt probleemi tunnistamist ja sealhulgas valmidust pöörduda ravi ja abi saamiseks professionaalide poole. Tänaseks on A.P. käinud psühhiaatri vastuvõtul. A.P. on alustanud raviga ja ta on määratud igakuise jälgimise alla. Lisaks osaleb A.P. ka sotsiaalprogrammis „Tervem ja kainem Eesti“. Alkoholivõõrutusega on A.P. l tekkinud krambid, mille ravimiseks on ta suunatud neuroloogi vastuvõtule
12. aprillil
13. 2
14. A.P. rikkus alkoholitarvitamise keeldu ühel korral ning hilines järgnevale kokkusaamisele. Kaitsja hinnangul on küsitav, kas alkoholi tarvitamine on sedavõrd raske rikkumine, mistõttu tuleb katseaega pidada ebaõnnestunuks ning karistus täitmisele pöörata.
15. Kuna A.P. puhul on kuriteo toimepanemine otseselt seotud tema alkoholisõltuvusega, siis peaks olema tema katseaja sisuks selle probleemiga tegelemine. Praegu on reaalsed sammud selleks tehtud. Vangistuse täitmisele pööramine katkestaks need arengud ja võib viia hiljem motivatsioonipuuduseni.
16. Kaebuse esitaja lisas määruskaebusele tõendi A.P. sotsiaalprogrammis osalemise kohta, psühhiaatri tõendi, saatekirja neuroloogi vastuvõtule, kuvatõmmise ravimite väljaostu kohta ning A.P. kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 16.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 17. Maakohus, valides õigusliku tagajärjena kõige raskema ja pöörates A.P. le mõistetud karistuse täitmisele, on veenvalt põhjendanud miks ei ole kriminaalhooldusega jätkamine põhjendatud. Maakohus ei ole tuginenud ühelegi

§ 74

lg 4 kohaldamise seisukohalt ebaõigele kaalutlusele ega ole jätnud ühtegi olulist asjaolu arvestamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning märgib määruskaebusele vastuseks järgnevat.

1. A.P. on käesoleva kriminaalhoolduse perioodi jooksul rikkunud kriminaalhooldusnõudeid korduvalt, käesolevalt arutas kohus juba teist erakorralist ettekannet. Esimese erakorralise ettekande kohaselt jättis A.P. korduvalt registreerimiskohustusele tulemata, mõjuvad põhjused isikul selleks puudusid. Ametnik teostas kodukülastuse pärast seda, kui A.P. ametnike kõnedele ei vastanud ning ei ilmunud
2. juunil 2017 vastuvõtule. A.P. ema sõnul täitis A.P. töökohustusi, kuid vestluses tööandjaga selgus, et isik ei ole tööle jõudnud.
3. juunil 2017 tuvastas kriminaalhooldusametnik A.P. l alkoholijoobe 0,280 mg/l (tl 2 pöördel, 5-6). A.P. selgitas kirjalikult, et tarbis eelneval õhtul õlut. Ka
4. juulil 2017 ei ilmunud A.P. registreerimisele ning keeldus telefoni teel ametnikuga suhtlemisest. Tartu Maakohus leidis
5. augusti 2017 määruses, et kuigi A.P. käitumine kriminaalhoolduse ajal ei ole olnud aktsepteeritav, on A.P. oma suhtumist muutnud ning kuna kriminaalhooldusperiood on alles algusjärgus, ei ole karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kohus määras A.P. le lisakohustuseks sotsiaalprogrammi läbimise.
6. Teises erakorralises ettekandes märkis kriminaalhooldusametnik, et A.P. on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ta ei täida jätkuvalt registreerimiskohustust. A.P. täitis kohtu poolt määratud kohustusi kohusetundlikult kuni 2017 novembri alguseni.
7. novembril 2017 teostas kriminaalhooldusametnik elukoha kontrolli. Kuna kortermaja välisuks oli suletud, helistas ametnik A.P. le, kes andis teada, et ta viibib Jõgevamaal Mustvees sõbra juures.
8. novembril 2017 ei ilmunud A.P. ametniku vastuvõtule, mistõttu teostas ametnik kodukülastuse ja tuvastas A.P. l indikaatorvahendiga alkoholijoobe 0,512 mg/l. A.P. selgitas kirjalikult, et tarvitas
9. novembril 2017 öösel alkoholi ning ei tulnud vastuvõtule, kuna magas sisse (tl 18-19).
10. novembril 2017 jõudis A.P. ametniku vastuvõtule hilinemisega ning palus ametnikul erakorralisest ettekandest loobuda.
11. Ringkonnakohtu hinnangul viitab A.P. suhtumine selgelt sellele, et ta ei suuda tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Nagu ka maakohus rõhutas, on A.P. sõnades väitnud, et suudab oma käitumismustreid muuta, ent on jätkanud kriminaalhooldusnõuete rikkumisega. Kuigi A.P. on kohtuistungil väitnud, et soovib lõpetada alkoholi tarvitamise ja täidab edaspidi kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt, ei ole see lubadus kohtu hinnangul usutav. A.P. andis samasuguseid lubadusi ka eelmise erakorralise ettekande arutamisel, ent ei ole suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda. Lisaks nähtub tema selgitustest kriminaalhooldusnõuete rikkumiste kohta, 3 et ta suhtub kriminaalhooldusnõuetesse ükskõikselt ja ei soovi ametnikuga koostööd teha, eirates ametniku määratud vastuvõtuaegu. Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtuistungil, et A.P. l lõppes ka viimane töösuhe seetõttu, et A.P. tarvitas alkoholi ja rikkus töökohustust (tl 24 pöördel).
12. Määruskaebusest ei nähtu ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks aluse uskuda, et A.P. on oma suhtumist muutnud ja suudaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtul ei ole usku ka sellesse, et katseaja pikendamisel lõppeksid A.P. kriminaalhooldusnõuete rikkumised. Lisaks alkoholi tarvitamise probleemile ei võta A.P. tõsiselt ka registreerimiskohustuse täitmist. Tema vabandused on ennastõigustavad ja puuduvad mõjuvad põhjused registreerimistele mitteilmumiseks.
13. Olukorras, kus süüdimõistetu on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi, pole kolleegiumil piisavat alust uskuda, et katseaja pikendamine või lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamine oleks isikule piisavad mõjutusvahendid. Eletroonilise valve kohaldamine ei anna tagatist, et A.P. ei tarvitaks edaspidi alkoholi. Kuna A.P. on süsteemselt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses.
14. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et A.P. karistus tuleb täitmisele pöörata. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 10.01.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4