1-17-272/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-272 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2017 määrus Raivo Nazarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Raivo Nazarovi (ik 39206014237) kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu 12.09.2017 otsusega tunnistati Raivo Nazarov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5, § 263 lg 1 p 1, § 323 lg 1, § 182 ja § 183 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. Nazarovile 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.09.2016 ja lõpeb 22.09.
6. Viru Vangla esitas 02.11.2017 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Nazarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Harju Maakohtu 08.11.2017 määrusega edastati materjalid kinnipeetava R. Nazarov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks alluvusjärgselt Tartu Maakohtule.
8. Tartu Maakohtu 23.11.2017 määrusega edastati kinnipeetava R. Nazarov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks alluvusjärgselt Viru Maakohtule.
9. Viru Maakohtu 11.12.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
10. Maakohus leidis, et R. Nazarovile varasemalt määratud kaks kriminaalhooldust ei ole süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud, kuna isik on katseajal olles jätkanud õigusvastase käitumisega ja rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Seega maakohtu hinnangul on isiku kriminaalhooldused kulgenud negatiivselt. Maakohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne.
11. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid kriminaalhooldusi, ei ole maakohtu hinnangul R. Nazarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik jätkanud õigusrikkumiste toime panemist ja rikkunud kontrollnõudeid, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt kahel korral kriminaalhoolduse alla allutatud, mis on kulgenud negatiivselt, siis leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Maakohus leiab, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Maakohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske.
12. Oleks kergemeelne arvata, et isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – maakohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Seega on maakohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise, vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Esitatud määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Nazarovi kaitsja vandeadvokaat V. Krinal, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
14. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks otsustas maakohus R. Nazarovit ennetähtaegselt mitte vabastada. Maakohtu määruses on ka valeandmeid – maakohus on tuginenud sellele, et R. Nazarov on koos venna R.N. toime pannud kuritegusid. R.N. vastu esitatud süüdistustest prokurör aga loobus, mistõttu mõisteti ta õigeks.
15. Tallinna Vangla on R. Nazarovit positiivselt iseloomustanud. Ometi ei toeta vangla R. Nazarovi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on positiivne, millele järgneb ootamatult negatiivne kokkuvõte. R. Nazarovil on vabanedes olemas kindel elu – ja töökoht, toetav tugivõrgustik ning vajadusel materiaalne toetus. Seega puudub tal vajadus ja tahe panna toime uusi kuritegusid. Korduvalt on vihjatud naabritele, kellega R. Nazarovil on varasemalt esinenud konflikte. Jällegi on maakohtu andmed puudulikud – nimetatud naabrid on sealt juba ammu ära kolinud, mistõttu vanade konfliktide pinnalt uute tekkimine on välistatud. 2
16. Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2018 määrusega anti menetlusosalistele kuni 17.01.2018 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
17. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Nazarovit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kolleegium vaid järgmist.
18. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et maakohtu määruses esinevad mõningad faktivead (asjaolud, et R. Nazarovi vend mõisteti kohtu poolt õigeks ning süüdimõistetu naabrid on käesolevaks ajaks viidatud elukohast ära kolinud), kuid need ei too käesoleval juhul kaasa maakohtu määruses tühistamist ja R. Nazarovi ennetähtaegset vabastamist.
19. Ringkonnakohus, hinnates KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab, et käesoleval juhul kaalub R. Nazarovi varasem elukäik üle süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Nimelt hinnatakse igal juhul isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
20. R. Nazarovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua positiivset – isikul puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused, omab kindlat elu – ja töökohta, samuti toetavat lähivõrgustiku. Samas ei ole R. Nazarovi varasem vabadusaegne käitumine sugugi positiivne. Nimelt on R. Nazarov toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, kuid valdavalt iseloomustab toime pandut vägivald ja majandusliku kasu saamine (nt vargus, rööv, ähvardamine, avaliku korra raske rikkumine, narkootilise aine käitlemine). Kuritegude vägivaldsusaste on üldjuhul jäänud samaks, kuid kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, kuna muuhulgas on R. Nazarovit karistatud ka narkootilise aine käitlemise eest. Samuti tarvitas ta ise enne kinnipidamiskohta sattumist narkootilisi aineid. Seejuures on õige maakohtu poolt toodu, et R. Nazarovi kaks ebaõnnestunud kriminaalhooldust viitavad tõsiasjale, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne, mis aga suurendab vabaduses uue kuriteo toimepanemise ohtu.
21. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et R. Nazarovi varasemad kriminaalkaristused koosmõjus ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimistega viitavad sellele, et R. Nazarov ei ole hoolimata varasemalt mõistetud karistustest neist vajalikke järeldusi teinud, mistõttu ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega tema käitumist õiguskuulekuse suunas võimalik mõjutada. Seega ei ole R. Nazarovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11.12.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3