Obsah (4)

§ 1045§ 1050§ 127§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-12-100

§ 1045

lõikes 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (

§ 1050lg 1).

Kostja tõendas õigusvastasuse ja süü puudumise. Puuduvad kõik deliktilise vastutuse eeldused, v.a. kahju olemasolu; 6) esitas hageja apellatsioonkaebuse punktis 3.

1. ja selle alapunktides uued asjaolud ja väited, mida maakohtus ei esitatud ega arutatud. Maakohus ja kostja juhtisid nelja aasta jooksul, mil hagi oli esimese astme kohtu menetluses, hageja tähelepanu nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks. Kõik nõuetega seotud väited, avaldused ja taotlused tuleb esitada hagis, eelistungil või hiljemalt kohtu määratud ajaks. TsMS § 633 lg 5 kohaselt ei ole lubatav apellatsioonkaebuses uute väidete esitamine ilma selleta, et oleks põhjendatud, miks neid esimese astme kohtus ei esitatud. Need väited tuleb jätta tähelepanuta; 7) ei ole hageja maakohtu menetluses viidanud, milliseid konkreetseid õigusnorme kostja rikkus. Kostja tegi enda poolt kõik vajaliku tööohutuse tagamiseks: korraldas tervisekontrollid, koostas riskianalüüsid, ohutusjuhendid jm vajaliku. Ebausutav on hageja väide, et teda ei juhendatud ja võeti ainult allkirjad. Hageja ei ole seda väidet varem esitanud ja seda tõendanud; 8) on ebaõige hageja seisukoht, et hageja ei peaks tõendama üldse midagi. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama TsMS § 230 lg 1 kohaselt neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadusest ei tulene teisiti; 9) on hageja olnud ise hoolimatu ja vastutustundetu oma tervisliku seisundi suhtes. Asudes maalrina tööle, pidi hageja teadma, et tema tervislik seisund ei ole enam selline, mis lubaks jätkata tööd maalrina. Maakohus motiveeris ja põhjendas otsuses piisavalt seda, et hageja oli ise oma tervise suhtes hoolimatu; 10) sätestab PS § 29 igaühe õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Hageja oli lõpetanud juba varasemalt töötamise maalrina tervise tõttu ja läinud kergemale tööle, kuid otsustas raha pärast asuda uuesti tööle tervist kahjustavale tööle. Lisaks ebasobiva töö valikule ei teavitanud hageja kostjat ja töötervishoiuarsti oma tervislikust seisundist. Oma otsusega võttis hageja ise teadliku riski, et tema tervis halveneb; 11) on lisaks kutsehaigusele diagnoositud hagejal ka üldhaigestumine ja sellest tulenev töövõimetus; 12) ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost tööandja tegevuse või tegevusetuse ja talle tekkinud kahju vahel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsusele, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud kahjuhüvitise 3370,45 eurot ja igakuise hüvitise alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest. Ringkonnakohus määrab kindlaks hüvitise arvestamise korra ning igakuise hüvitise maksmiseks vajalike andmete esitamise korra. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda.
3. Hageja nõuab kostjalt kutsehaigusest tingitud osalisest töövõime kaotusest põhjustatud kahju 7 hüvitamist, mis on tekkinud töötamisest kostja juures. Hageja esitatud andmete alusel kujunes tema kutsehaigus tervisekahjustusena välja töötamise ajal erinevate tööandjate juures, ning erinevad tööandjad vastutavad osavastutuse põhimõttel

§ 127lg 4 alusel, lähtudes igaühe juures töötamise proportsionaalsest ajast.

Hageja esitas ringkonnakohtule oma tööstaaži jagunemise kohta erinevate tööandjate vahel ning leidis, et kostja osavastus on 21,45 %. Ringkonnakohtu istungil nõustus kostja nimetatud osavastutuse määraga.

1. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidluse all järgmised olulised asjaolud: 1) hageja töötas perioodil 02.11.2004 kuni 09.
2. 2009 kostja juures maalerviimistlejana; 2) hagejal diagnoositi 10.01.2011 kutsehaigusena ülekoormustõbi, mille tunnusteks on pitsumissündroom paremas õlas; õlavöötme ja käte valud ning luambalgia. Kutsehaiguse põhjustasid sundasendid ja korduvad liigutused kätega; 3) hagejal tuvastati kutsealase töövõime kaotus 2011 aastal 40 %; 4) 15.11.2013 leidis ekspertiis, et kutsehaigus põhjustas töövõime kaotuse 30 % ja 30 % põhjustas üldhaigestumine. Üldine töövõime kaotuse ulatus on hagejal 40 %; 5) hageja töötas erinevate tööandjate juures ning kostja vastutab kutsehaiguse tekkimise eest 21,45 % ulatuses.
3. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses kahju hüvitamise eelduste, hageja enda vastutuse olemasolu ja suuruse ning varalise kahju suuruse üle.
4. Lähtudes hageja taotlusest tuleb esmalt kontrollida nõude rahuldamise võimalusi tööandja õigusvastasele teole (deliktile) tuginevalt. Ringkonnakohus teeb esmalt kindlaks kahju, antud juhul kutsehaiguse tekkimise, töövõime kaotuse ja sissetulekute vähenemise (I); seejärel kostja poolt õigusaktide ettekirjutuste rikkumise ehk kostja teo/tegevusetuse õigusvastasuse (

§ 1045

lg 1 p 2) (II): põhjusliku seose teo ja kahju vahel (

§ 127

lg 4) (III) ja määrab kindlaks hüvitise suuruse (IV) lõpetuseks esitatakse menetluskulude jaotus (V). I

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 23 lg 1 kohaselt on kutsehaigus töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töölaadi kohta (lg 5). Seega on kutsehaigus haigus, mille põhjused on seostatavad töötingimuste või töölaadiga ning mille on diagnoosinud töötervishoiuarst. Ringkonnakohus leiab, et hagejal kahju tekkimine on tõendatud kutsehaiguse diagnoosimisega, mille kohaselt on hageja töövõime kutsehaiguse tõttu 30 või 40 % vähenenud.
2. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse teatise kohaselt diagnoositi hagejal kutsehaigestumine 07.01.
3. Teatise kohaselt kujunes kutsehaigus välja 2004-
4. Ohuteguritena on nimetatud sundasend, korduvad liigutused kätele (I kd lk 8). 17.03.2011 tuvastati otsusega nr 723778 hagejal osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 40, põhjus kutsehaigus (I kd lk 10). Töötervishoiu arst V. Pille on 15.02.2010 märkinud samuti ohuteguritena nimetatud sundasendid, ja korduvad liigutused kätele (I kd lk 118). Hagejale põhjustas kutsehaiguse füüsiline töö, sundasendid kätele-õlavöötmele, korduvad ühetaolised liigutused. 8 Riigikohus on avaldanud seisukoha, et kui töötaja ei ole jõudnud vanaduspensioni ikka ja tema töövõime on vähenenud kutsehaiguse tõttu, siis võib eeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada ja ta ei leia tööd ning on kaotanud sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Samas ulatuses kutsehaiguse tagajärjel töövõime vähenemisega on eelduslikult vähenenud töötaja võime saada sissetulekut (RKTKo nr 3-2-1-114-08 p 13) Seega saab ka käesolevas asjas eeldada hageja sissetuleku vähenemist (võrdeliselt kutsehaiguse tagajärjel töövõime vähenemise ulatusega) ja vastupidist oleks saanud tõendada kostja. II
5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et kostja teo õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole käesolevas asjas alust.
6. Ringkonnakohus nõustub küll sellega, et tööandja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisa ainuüksi sellest, et töötaja sai tööandja juures töötamise ajal kutsehaiguse. Lisaks kutsehaigusele peab tööandja olema rikkunud oma kohustusi ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamisel. Kuna hageja nõue põhineb väitel, et kostja käitus õigusvastaselt, peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud.
7. Hageja töötas kostja juures 2004-2009 ning sellel perioodil on koostatud vaid üks riskianalüüs
8. aastal. Hageja sai riskianalüüsist aga esmakordselt teada maakohtu menetluse ajal. Riskianalüüside tulemustest töötajate informeerimata jätmisega rikkus tööandaja kohustust teavitada töötajaid igast võimalikust ohutegurist. Maakohtu poolt määratud ekspert K. Hunt tõi esile, et hageja käis töötervishoiualases tervisekontrollis 20.10.2004.Töötervishoiuarst andis loa töötada maalrina kuni oktoobrini
9. Kontrolliaktis on nimetatud ohuteguritena: töötamine staatilistes sundasendites, pea kuklas või küljel, koormus kätele, raskuste käsitsi teisaldamine, tuuletõmme, töötamine kõrgustes. Töö ka intensiivsem, kuna tihti sunnib tagant objekti üleandmise tähtaeg. Järgmine töötervishoiualane tervisekontroll toimus 25.09.2007 ning hagejale soovitati ravikehakultuuri. Eksperdi arvates tõendas eeltoodu, et hagejal esinesid tugielundkonna ülekoormuse nähud, mis on iseloomulikud maalri elukutsele. Eksperdi hinnangul hageja kutsehaigus kostja juures süvenes, kuna töö oli raskem (võrreldes hageja töötamisega hooldekodus), töö intensiivsus oli suurem, staatilised sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused (II kd lk 147). Maakohus kuulas 27.05.2013 kohtuistungil tunnistajana ära töötervishoiuarsti Viive Pille. Kokkuvõtvalt olid V. Pille seisukohad järgmised: ohutegurid maalrina olid koormus kätel, pahteldamised, värvimised, üles-alla liigutused õlast. Intensiivsed jõu rakendamist nõudvad liigutused üle 60 kraadise nurga all. Selline kutsehaigus võib välja kujuneda aasta, paariga. 2004 võis ta tõenäoliselt asuda tööle, tervisenäitajad ei välistanud seda. Medicoveri koostatud riskianalüüsis oli välja toodud risk, mis ütles, et töö võib põhjustada haigestumist. Võib-olla oleks tööandja pidanud sellele tähelepanu pöörama (II kd lk 75).
10. Hageja väitel rikkus kostja TLS § 43 lõikes 1 ja 2 ja TLS § 44 lõikes 3, TLS §-s 52 ja TTOS § 3 lõikes 3 sätestatud tööaja normi. Tööandja ei ole ületunnitööd kompenseerinud vaba ajaga. See kahjustas hageja tervist. Isegi juhul, kui tööajanormi oleks järgitud, eeldatakse, et töökeskkonnas olevad ohutegurid kahjustavad tervist. Hageja väitel rikkus kostja TTOS § 2 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Hageja pidi erinevalt teistest töötajatest töötama korrusel üksinda. See suurendas hageja töökoormust ja oli psühholoogiline ohutegur. Hagejal puudus ka puhkeruum, mis on TTOS § 11 järgi kohustuslik. Puudus ka puhas 9 joogivesi. Kostja poolt koostatud „ohutusjuhend maalrile“ p 4.
11. kohaselt peab viimistusmaterjalidest töösegude valmistamisel ning värvikatete peale kandmisel ruumis olema vähemalt kaks inimest (I kd lk 142). Kostja ei ole ümber lükanud hageja esitatud väiteid ega tõendanud, et hageja ei töötanud üksinda, et talle oli alati tagatud puhkeruum ja puhas joogivesi.
12. Hageja väitel ei viinud kostja läbi sisekontrolli TTOS § 13 lg 1 p 1 kohaselt Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja viis läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandas, korraldas ja jälgis töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Hageja väitel ei ole teinud kostja piisaval määral riskianalüüse. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hinnanud hageja terviseriski raskuste käsitsi tõstmisel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ja peab ebapiisavaks, arvestades AS X. tööspetsiifikat (ehitustööd), et perioodil 2004-2009 viidi läbi vaid üks riskihindamine, milles oli märgitud hulgaliselt ohutegureid ja ka nimetatud meetmed terviseriski vähendamiseks. Näiteks tuli riskianalüüsi kohaselt tööandjal sundliigutuste ja sundasendite esinemisel kujundada regulaarsed puhkepausid ning töö- ja puhkeaja režiim. Tekkinud lihas-liiges ülekoormusnähtude leevendamiseks võimaldada töötajatele taastusravi; pidada vahelduvaid pause ja kasutada ratsionaalsusprintsiipi, st võimaldada töötajal teha tööpäeva jooksul erinevaid tööoperatsioone, mis on seotud eelmisest tegevusest erinevate lihaste ja liigeste tööga (I kd lk 135). TTOS § 13 lg 1 p 4 kohaselt tuli tööandjal töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostada kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldada selleks vajalikud vahendid. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole hageja terviseriskide vältimiseks rakendanud kutsehaiguse ennetamiseks vajalikke abinõusid piisavalt. Kostja jättis teostamata sisekontrolli, et avastada võimalikud riskid, mis seondusid kutsehaiguse väljakujunemisega. Seega on kostja rikkunud TTOS § 121 lõiget 1 ja TTOS § 13 lõike 1 punkti
13. Kostja jättis hageja tervist ohustavate terviseriskidega töö korraldamisel arvestamata, ning ei koostanud riskide vähendamise tegevuskava, millega rikkus TTOS § 13 lõikeid 3 ja
15. Tööinspektor K. Mihkra on 2011 aastal võtnud seletuskirjad kahelt isikult, kes töötasid koos hagejaga 2009 aastal kostja juures. Jelena Prokopjuki seletuse kohaselt töötas ta AS-is X. kaks kuud, kuna töötingimused ei olnud sobivad. Tööpäevad olid pikad, tööl tuli vahel käija ka nädalavahetustel, objektidel tuli teisaldada raskeid pahtlikotte ja värvinõusid. Osadel objektidel esines temperatuuri kõikumisi (I kd lk 27). Sulev Soome seletuskirja kohaselt oli tema tööülesandeks materjalide viimine objektidele, sealjuures maalritele. Maalrid pidid materjalid ise töökohtadele tassima. Töölepingus välja toodud tööaeg 8.00 – 16.30 ei pidanud alati paika. Oli päevi, kus lõpetati tööpäev hilja õhtul. Objektide üleandmise kuupäeva lähenedes käidi tööl ka nädalavahetustel. Objektidel ei olnud ruumid õige temperatuuriga ning naistel puudus riietusruum. Riideid vahetati ja söödi pahtlikottide vahel. Tihti olid temperatuurid objektidel alla lubatud normi ja esines tuuletõmbusi. Maalritel ei olnud võimalik valida tööliiki, kuna anti kätte kindel tööruum, mille maaler tegi üksinda. Sellega seoses oli pidev töö ka sundasendis (I kd lk 27).
16. Ringkonnakohus loeb seletuskirjadega tõendatuks, et tööandja rikkus TLS §-des 43 ja 44 sätestatud tööaja ja ületunnitöö regulatsiooni. Samuti tõendavad seletuskirjad, et kostja ei taganud nõuetekohast töökoha sisekliimat, millega rikkus TTOS § 6 lg-s 4 toodut Hageja riski tasemena on kostja märkinud 2, mida on kirjeldatud, kui mõõdukat koormust, kusjuures teatud töötajate kategoorial võib tekkida ülekoormus, mistõttu nende töökorraldust on vaja muuta ja töökoht ergonoomiliselt ümber kujundada. AS X. poolt SA-le Põhja-Eesti regionaalhaigla edastatud vastuse kohaselt on tööandja ise nimetanud hageja töö ohuteguritena 10 raskuste teisaldamist (pahtlikott kaalub 25 kg), sundliigutused ja pahtlitolm. Samas on kostja märkinud, et tööaja intensiivsust reguleerib töötaja ise (I kd lk 129).
17. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimist ning seetõttu puudub alus hagejale tervisekahjustusega tekkinud kahju hüvitise välja mõistmata jätmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja on süüdi hagejale kahju põhjustamises. Vastavalt

§ 1050lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd.

Kostja ei vastuta kutsehaigusega hagejale tekitatud kahju eest, kui ta tõendab mõne

§ 1045lg 2 toodud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise.

Ringkonnakohus tuvastas eelpool, mis osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja/või missuguseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid kostja rikkus. Sellega on tõendatud, et kostja kahjustas hageja tervist kahjulike töötingimustega ning põhjustas sellega hagejale kutsehaiguse. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kostja esile ei ole toonud. III

1. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse teatise kohaselt on hagejale põhjustanud kutsehaiguse järgmised ohutegurid: sundasendid, korduvad liigutused kätele (I kd lk 8). Samade ohutegurite esinemise mõju kinnitas ka kohtu poolt määratud ekspert Kadri Hunt. Ringkonnakohus loeb tõendatuks ekspertiisi, Jelena Prokopjuki ning Sulev Soome seletustega, et kostja juures töötades esinesid ohutegurid, mis põhjustasid hagejal kutsehaiguse. Põhjuslikku seost saab tuvastada conditio sine quo non meetodit kasutades. Eelpool selgitatu kohaselt rikkus kostja töötervishoiunorme, mis on soodustanud ohutegurite negatiivset mõju hageja tervisele. Hagejal tuvastati 07.01.2011 kutsehaigestumine, mis kujunes välja kostja juures töötamisel aastatel 2004-
2. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendite alusel saab tuvastada põhjusliku seose hagejal kutsehaigusega tekkinud kahju ja kostja teo (tegevusetuse) vahel. Kostja tegevus - hagejale kutsehaigusega töövõimest 40% kaotuse põhjustamine - oli hageja väidatava kahju - sissetuleku osalise kaotuse - põhjuseks. Riigikohus on märkinud, et tuleb lähtuda eeldusest, et esineb põhjuslik seos hageja kahju ja selle vahel, et kostja põhjustas kutsehaigusega hagejale töövõimest 40% kaotuse. Kostja vabaneb kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks kostja süül töövõimet osaliselt kaotanud (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-10, p 10;
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-11, p 12). Maakohtu poolt määratud ekspert K. Hunt kinnitas, et pöördumatud muutused tekkisid hageja tervises 2004-2009 (II kd lk 145). Põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga ei ole mitte niivõrd riskianalüüside tegemine või tegemata jätmine, vaid terviseriskide kohta andmete puudumine ja hagejale ning töötervise kontrolli läbiviijale edastamata jätmine. Töötaja ei teadnud riskianalüüsi tegemata jätmise tõttu ohuteguritest ega osanud tervist hoida tervist kahjustavates tingimustes töötamise ajal (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-09). IV
7. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat 11 asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Isik ei tohi saada kahju hüvitamisest kasu. Seetõttu tuleb kahju hüvitisest arvestada maha saadav töövõimetuspension ja hageja juurde teenitud töötasu osas, milles see ületab hageja töövõimele vastavat keskmist statistilist ehituse valdkonna töötasu. Võttes arvesse, et tegu on osavastutusega, tuleb hageja saadav töövõimetuspension ja juurde teenitud töötasu töövõimet ületavas osas arvestada maha vastavalt osavastutuse määrale. 23. Kahju suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks keskmine töötasu ehituse valdkonnas ühe aasta lõikes. See avaldatakse Statistikaameti veebilehel (www.stat.ee). Isegi juhul, kui hageja töötasu oli varasemalt keskmisest suurem, ei saa seda arvesse võtta, kuna suuremat töötasu saadi tervist kahjustades. Vastasel korral oleks kahju hüvitamine vastuolus sätte eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Kahju ei saa hüvitada eeldades, et hageja oleks jätkanud tervisekahju tekitavat tööd. Ringkonnakohus võtab aluseks keskmise ehituse töötasu ja sellest tuleb lähtuda ka perioodilise kahjuhüvitise suuruse arvestamisel. 24.

§ 139

lg 1 sätestab, et juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus (

§ 139lg 3).

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei näidanud piisavalt üles hoolsust oma tervise kaitsmisel.

1. Maakohus tuvastas, et hagejal olid terviseprobleemid teada juba 1990-ndatel aastatel ning hageja enda selgituste kohaselt lõpetas ta töötamise Tartu Majas põhjusel, et ta ei soovinud oma tervist kahjustada (otsuse p 38). Ka ekspert märkis, et kaela-, käte ja alaselja valud esinesid hagejal juba 1990-ndatest aastatest, mil esines ka tööga seotud haigestumusi (kd II, tl 145). Ekspert sedastas, et
2. aastal teatas arst hagejale, et tal esineb iseloomulikke tunnuseid maalri kutsehaigusele. Vaatamata sellele jätkas hageja töötamist maalrina. Seega teadis hageja juba 1990-ndatest aastatest alates, et tehtud töö võib tema tervist kahjustada ja jätkas töötamist ka pärast
3. aastat, mil hagejale pidi olema täielikult selge, et maalri töö võib ta tervist kahjustada. On ilmne, et liigne töötamine halveneva tervise baasil kahjustab tervist. Seda eriti olukorras, kus hagejal olid kutsehaiguse sümptomid ja arst oli teda kutsehaigestumise ohust teavitanud. Seetõttu võttis hageja kutsehaiguse saamise riski osaliselt ise.
4. Lähtuvalt vaba eneseteostuse põhiõigusest (PS § 19 lg 1) võib iga inimene valida omale ise töö ja teha seda ka juhul, kui see tema tervist kahjustab. Vabadus teha elus ise valikud, sh valida töökohta ja otsustada oma tervise üle, on inimväärikuse alus. Samas ei saa sellistest isiku valikutest tuleneva kahju eest vastutada teine isik. Seetõttu tuleb kahjuhüvitist

§ 139lg 1 ja lg 3 alusel eeltoodud põhjustel vähendada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kahjuhüvitust tuleb vähendada 20% ulatuses. See on osa, milles hageja kahjustas oma tervist teadlikult ise. Seega kuulub kostjal hageja kahjust hüvitamisele 80%, arvestades kostja osavastutuse määra (21,45%). Seetõttu peab kostja tasuma hagejale hüvitise, mis vastab tema osavastutuse määrale tekkinud kahjust (21,45%) ja saadud summast 80%-le.

1. Ringkonnakohus arvestab eeltoodust lähtuvalt kahjuhüvitist järgmiselt. Kahjuhüvitis saadakse, kui korrutatakse ehituse keskmine statistiline kuu töötasu (avaldab Statistikaamet) hageja kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse protsendiga (praegu 30%), millest lahutatakse hagejale makstav töövõimetuspension ja hageja juurde teenitud töötasu osas, milles see ületab hageja töövõimele vastavat ehituse statistilist kuu töötasu ning saadud summa 12 korrutatakse kostja osavastutuse määraga (21,45%) ning seejärel võetakse eelnevalt saadud summast 80% (kostja vastutuse ulatus, millest on arvestatud maha hageja enda vastutus 20%). Viimasena saadud summa on igakuine kahjuhüvitis. Kahjuhüvitisest arvestatakse maha riiklikud maksud, kui seadus need ette näeb. Kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud kahju arvestus ning kasutatud valemid on lisatud kohtuotsusele kolmel leheküljel (lisa 1). V
2. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei pea otstarbekas jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kuigi ringkonnakohus mõistab ühekordse hüvitise välja suuruses, mis on alla poole taotletust ning rahuldab osaliselt kohtuotsuses toodud valemi alusel perioodilise makse, mis mh sõltub keskmisest töötasust, siis on hagi rahuldamise täpset ulatust keeruline määratleda ning mõistlik on kulud jätta poolte kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 13 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi