Obsah (9)

§ 230§ 162§ 232§ 657§ 651§ 460§ 652§ 5§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-12

§ 230

lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada. Hageja on nõuet põhjendanud ja tõendanud võla arvestusega (tl 38-42), kostjale esitatud ja viimase poolt tasumata jäetud arvetega (tl 109-120), teenuse osutajatega sõlmitud lepingutega (tl 121-122, 123-126, 127, 128), korteriühistu üldkoosoleku protokollidega juhatuse esimehele tasu määramise (tl 132, 133, 135-136) ja

1. a majanduskava /remonditööde teostamise kohta (tl 138-139). Hageja selgitas sihtotstarbelise makse arvestamist (tl 106-108). Eeltoodud tõenditest tulenevalt on kostja jätnud tasumata esitatud arved ajavahemikul august 2015 – detsember 2015 kokku summas 1 438,50 eurot Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kostja väide, et talle on arusaamatu, mille eest tasu nõutakse. Kostja väide koosolekute toimumisest mitteteadmise kohta on paljasõnaline. Korteriomanikud moodustasid 09.08.2012 toimunud asutamiskoosolekul maja haldamiseks korteriühistu Kiviõli Uus
2. Ka kostja osales sellel koosolekul, mida kinnitab allkiri põhikirja lõpus. Korteriomanikud kehtestasid 09.08.2012 asutamiskoosolekul osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,5 eurot /m 2, ka selle otsuse vastuvõtmisel osales kostja (tl 36, 37). Kostja väide, et allkirja andis kolmas isik, on paljasõnaline. Maakohus jõudis seisukohale, et hageja nõue on tõendatud, kostja on jätnud oma liikmelisusest tulenevad kohustused täitmata ning hageja on õigustatud nõudma nende täitmist. Väär on kostja seisukoht, et korteriühistu ei vahenda korteriomanikele teenuseid KÜS § 151 mõttes ja seetõttu ei saa hageja majandamiskulusid nõuda. Kulu maja üldelektri, remonditööde, prügiveo, ühistu raamatupidamisteenuse ja juhatuse tasu eest on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 mõttes. 3 Ühistu üldkoosoleku otsused, mida ei ole vaidlustatud (sh juhatuse tasu osas), on kehtivad ning liikmetele täitmiseks kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4). Väide, et kostja sai asutamiskoosolekust ja sihtotstarbelise makse suurusest teada 08.02.2016, ei vasta tegelikkusele. Tsiviilasjas nr 2-14-38054 esitas hageja maakohtule e-toimiku kaudu asutamiskoosoleku protokolli 07.10.2015 ning see oli kostjale nähtav samal päeval. Eeltoodu lükkab ümber kostja väite, et ta on koosoleku protokollist saanud teada alles 08.02.
3. Kostja väite mittevastavust tegelikkusele kinnitab ka asjaolu, et kostja tasus majandamiskulu kuni augustini 2015, mida on menetluses kinnitanud ka hageja. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlausaldaja võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivisenõue kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud oluliselt eelmenetlust reguleerivaid menetlusõigusnorme, mistõttu on asja otsustamiseks olulised, s.o hagi aluseks olevad asjaolud, jäänud maakohtu menetluses välja selgitamata. See tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Korteriühistu võimalik nõue kostja vastu on hagejale üle läinud üksnes loovutatud ulatuses. Tegemist on õiguse kohaldamisega, mis on kohtu ülesanne poolte seisukohtadest sõltumata. Sarnases asjas on
2. juuni 2016 aasta otsusega Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistanud ja saatnud asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (2-14-38054). Kostja esitas 22.05.2016 seisukohad hageja esitatud tõenditele. Maakohus jättis need täielikult tähelepanuta. Tähelepanuta jäeti ka korteriühistu majandamiskava mittevastavus seadusele. Maakohus rikkus

§ 232lg 1.

Maakohus jättis lahendamata 22.05.2016 esitatud tähtaja ennistamise taotluse menetluskulude esitamiseks. Apellandi menetluskulud ringkonnakohtus on 425 eurot (riigilõiv 225 eurot, õigusabikulu 200 eurot). 5. Hageja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 7. Apellant ei vaidlusta otsust lahendis esitatud põhjenduste osas, apellant tugineb üksnes uuele asjaolule, mida maakohtus ei arutatud. Apellant esitab esmakordselt apellatsioonkaebuses väite, et hageja ei ole tõendanud talle hagis esitatud nõude loovutamist. 4 Apellant ei vaidlusta nõude suurust, põhjendatust ega tõendite hindamist maakohtus. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 alusel üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

8. Vastustaja (maakohtus hageja) esitas ringkonnakohtule 29.09.2016 teate mille kohaselt ta oli nõude kostja vastu 28.09.2016 tagasi loovutanud KÜ-le Kiviõli Uus 1 ja taotluse hageja asendamiseks (lk 180). Kostja teatas, et ta ei nõustu hageja asendamisega ( lk 185) ja ringkonnakohus jättis 27.04.2017 määrusega taotluse rahuldamata (lk 189). Ringkonnakohus märgib, et taotlusele ei olnud lisatud nõude tagasiloovutamise kohta käivaid tõendeid. KÜ Kiviõli Uus 1 ei esitanud ringkonnakohtule taotlust enda kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna ja kohus oma algatusel teda ei kaasanud, seega teeb ringkonnakohus lahendi hagi esitanud isiku suhtes.

§ 460

lg 1 esimese lause kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. 9. Apellant esitas 28.09.2017 täiendavad seisukohad, millele lisas KÜ Kiviõli Uus 1 ja Condor Inkasso OÜ vahel 16.07.2014 vormistatud nõude loovutamise lepingu.

§ 652

lg 4 kohaselt peab uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule teatanud, et ta nõustub uue tõendi vastuvõtmisega. Ringkonnakohus jätab apellandi poolt olulise hilinemisega ning ilma hilinemise põhjendusi esitamata lisatud tõendi tähelepanuta ja tagastab selle. 10. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei esitanud maakohtu menetluses vastuväiteid nõude loovutamise kohta. Järelikult puudus maakohtu menetluses selle asjaolu üle vaidlus. Kuigi nõude loovutamine on instituudina materiaalõiguslik, on nõude loovutamise toimumine ja ulatus faktilised asjaolud, mida on võimalik tuvastada poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. See tähendab, et hagimenetluses on asjaolude kohtule esitamise kohustus ja õigus menetlusosalistel. Hagi menetlemine poolte esitatu põhjal annab kohtumenetluse pooltele võimaluse määrata, mille põhjal teeb kohus otsuse.

§ 5

lõikes 1 sätestatud põhimõte väljendab ja toetab tsiviilõiguse privaatautonoomiat ja tagab hagimenetluse võistlevuse. Ringkonnakohus ei saa heita maakohtule ette, et kohus ei küsinud hagejalt täiendavaid tõendeid nõude loovutamise ulatuse kohta (sh nõude loovutamist puudutavaid lepinguid). Lähtuvalt

§ 5lõikest 1 ei kogu kohus hagimenetluses tõendeid omaalgatuslikult.

11.

§ 652

lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja tugines nõude loovutamise küsimusele alles apellatsioonkaebuses ning ei põhjendanud, miks ta ei saanud esitada seda vastuväidet maakohtu menetluses.

§ 652

lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei 5 põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. 12. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis kostja 22.05.2016 esitatud seisukohad tähelepanuta ning ei hinnanud korteriühistu majandamiskava vastavust seadusele. Kostja leiab, et tegu on

§ 232lg 1 rikkumisega.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus andis seisukohtade esitamiseks tähtaja

1. mai 2016 (maakohtu 29.04.2016 kiri). Seega esitas kostja 22.05.2016 seisukohad mittetähtaegselt.
2. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 kohaselt kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata.

Hagejal ei ole apellatsiooniastmes hüvitatavaid kulusid. Hageja esitas vastuse apellatsioonkaebusele hilinenult (29. septembril 2017). Kuna vastus esitati hilinenult, jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta ja ei pea selle koostamist vajalikuks menetluskuluks. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi