lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjal menetluskulud puuduvad, kuna kostjat esindas kostja koosseisuline töötaja Natalja Kutepova. Harju Maakohtu 12.09.2017 määrusega on kohus jätnud hageja Xxxx kanda riigi õigusabi tasu 144 eurot. 14.12.2106 määrusega kohus rahuldanud menetlusabi taotluse ja vabastanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 275 euro tasumise kohustusest.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täiekult välja. Hageja on palunud arvestades seda, et ta on osaliselt töövõime kaotusega 60 % ja tema püsiva töövõimetuse kestuseks on 30.09.2014 kuni 30.09.2017 vabastada hageja menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest.
lg 7 järgi võib kohus mõjuva põhjuse olemasolul vabastada isiku sama paragrahvi lõike 5 järgi tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub mõjuv põhjus hageja vabastamiseks menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Nimelt on hageja kohtusse pöördumisel väitnud, et 10.07.2016 seoses tugevate vihmasajuhoogudega hagejale poolt juhitud auto VOLOV V70 registrimärgiga xxxx sai Järvevana teel asuvas tunnelis pöördumatuid kahjustusi mistõttu sõiduki taastusremont ei ole majanduslikult põhjendantud ja hagejale on tekkinud kahju summas 2826,13 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. 31.08.2017 kostja seisukoha kohaselt on liiklusregistri andmete järgi sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja Eesti Liikluskindlusfondi andmete järgi on sõidukile 30.06.2017 vormisatud liikluskindlustus, mis viitab sellele, et autot kasutakse vastavalt sihtotstarbele. Seega on hageja esitanud kohtule valeandmeid selle kohta, et autole on tekkinud märkimisväärsed ja pöördumatud kahjustatud ning hageja on kohtule esitanud põhjendamatu ja pahatahtliku hagi kostja vastu väidetava kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse 2 eesmärgiks oli alusetu rikastumise soov. Kohus leiab, sellisel juhul ei ole põhjendatud hagejat vabastada menetluskulude riigi tuludesse kandmise kohustustest. Seega tuleb
lg 1 ja § 190 lg 4 alusel hagejalt Xxxx välja mõista 12.09.2017 määrusega Xxxx kanda jäetud riigi õigusabi advokaadi tasu 144 eurot ja talle 14.12.2016 määrusega antud menetlusabi 275 eurot. Seega tuleb Xxxx kokku maksta riigituludesse 419 eurot vastavalt käesoleva määruse lisaks olevale makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele seadustiku sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.