1-06-15133/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-06-15133 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mati Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Mati Selberg, isikukood 35406192749, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 15.03.2007 ja lõpp 11.08.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.12.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Mati Selberg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Mati Selbergilt menetluskuluna riigituludesse 163,20 eurot (ükssada kuuskümmend kolm eurot 20 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198, Danske Bank EE403300333416110002, viitenumbriga 2800049900 ning selgitusse märkida „Mati Selberg, 1-06-15133, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 163,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Mati Selbergi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Mati Selbergile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 29.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mati Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.03.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-15133 tunnistati Mati Selberg süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.05.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Mati Selbergile liitkaristuseks 12 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Kohus luges Mati Selbergi karistuse kandmise alguseks 15.03.
2. Mati Selbergi on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesolevat karistust kannab isik tapmise eest ning kuriteo pani isik toime alkoholijoobes. Varasemalt on isikut karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Mati Selberg on täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi: kinnipeetav on osalenud tööhõives nii koristajana, tööstuses kui ka raamatukogutöölisena, läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning programmid „Tee“ ja „12 sammu“. Mati Selbergil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Mati Selberg on koos vendadega kõnealuse talu kaasomanikuks. Talumaja on seisnud mõnda aega tühjana, kuid kõik eluks vajalik on olemas. Kinnipeetaval on omandatud keskharidus ning elektriku ja puussepa eriala. Samuti on isik saanud töötamise käigus ehitaja ja müürsepa oskused. Mati Selbergil on töökogemus olemas. Isik suutis majanduslikult toime tulla ning oma kulud ja tulud tasakaalus hoida. Vanglas on isik töötanud ning saanud toetust oma vennalt ja õelt. Kehtivaid nõudeid Mati Selberg ei oma. 01.11.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub, kuid Mati Selberg saab rakendada oma oskusi talumajapidamises ehitustöödel, lambakasvatuses ja põllutöödel. Samuti saaks Mati Selberg ennast võtta arvele töötuna. 07.12.2017 saatis xxxx juhatuse liige Viru Maakohtule garantiikirja, milles xxxx juhatuse liige kinnitab, et xxxx tagab Mati Selbergile vabanemise korral töökoha nende ettevõttes metsatöölisena xxxx. Kinnipeetava suhted lähedastega on head. Negatiivset mõju Mati Selbergi käitumisele võivad avaldada alkoholi tarvitavad isikud. Vanglas viibitud aastatega on tekkinud Mati Selbergile ka kriminaalse taustaga tuttavaid. Isik ise mõjutatav ei ole ning teeb oma otsuseid ise. Mati Selbergi sõnul ta alkoholi tihti ei tarbinud, kuid isik on kõik vägivaldsed kuriteod sooritanud alkoholijoobes. Mati Selberg tunnistab, et ta muutub alkoholijoobes vägivaldseks. Samas ei pea Mati Selberg alkoholi tarvitamist enda puhul probleemseks ning ei pea ennast liigtarvitajaks. Mati Selberg arvab, et tema tervislik seisund ei võimalda tal edaspidi alkoholi tarvitada ning ta usub, et ta saab hakkama ka ilma alkoholita. Hetkel kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Mati Selberg on iseloomult kergesti ärrituv ning ta ei valitse ärritudes oma emotsioone. Isiku enesehinnang on kõrge ning käitub ainult enda heaks. Suhtlemisel on Mati Selberg pealetükkiv ja keskendunud oma arvamusele. Ta ei ole valmis kuulama ning aktsepteerima temale mittesobivaid seisukohti. Kinnipeetava ellusuhtumine on praktiline, kuid raskusi tekitab probleemide teadvustamine ja alternatiivsete lahenduste leidmine. Isik on impulsiivne, millele lisandub ebaadekvaatselt kõrge enesehinnang, mistõttu on tal raskusi teiste ühiskonna liikmetega arvestamisel ja nende mõistmisel. Isiku empaatiavõime on madal. 2 Kinnipeetavale on omased mõningased kuritegelikud hoiakud, näiteks oma kuritegude õigustamine. Samuti on isikul probleeme reeglite ja normide järgimisega, mida näitab ka varasem kuritegelik käitumine. Mati Selberg sooritas kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo. Mati Selberg tunnistab, et on eelnevas elus käitunud vääralt ning ta soovib väidetavalt senist käitumismustrit muuta. Isik vabandab oma kuritegusid „saatusega“ – ohver kukkus halvasti, kaaslane ei hoidnud teda tagasi kuritegu sooritamast. Vanglas on olnud Mati Selbergil intsidente, kus pole allunud korraldustele. Vangla hinnangul on Mati Selberg kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega koos Mati Selberg elab või kellega koos tarvitab alkoholi. Oht seisneb vägivalla kasutamises, mis võib viia teise isiku surmani. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei muuda oma tarbimisharjumusi, mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Oht suureneb, kui isik on tarvitanud alkoholi ja on tekkinud konfliktne olukord. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset (kõrge risk) ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Mati Selbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Mati Selbergi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 14.12.2017 toimunud kohtuistungil avaldas Mati Selberg, et ta on vanglas viibinud pikka aega. Vabanemise korral läheks ta xxxx, kus ei ole kedagi seltsis ning ta saaks teha tööd ning harjuda ühiskonnaga. Xxxx asub xxxx ning tegeleb metsatöödega. Talu asub samuti xxxx. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitab Mati Selberg, et üks distsiplinaarkaristus oli suitsu eest, kuid teine oli kõrvatroppide pärast (üks inimene norskas, mistõttu ta pani endale kõrvatropid, mis võeti aga läbiotsimise käigus ära). Käesoleva kuriteo sooritas ta alkoholijoobes, kuid nüüd ta enam alkoholi ei võta. Mati Selberg on nõus temale kohustuse mitte tarvitada alkoholi seadmisega. Mati Selberg selgitab, et ta suudaks kontrollnõudeid täita. Viimane kord pani ta kriminaalhoolduse ajal toime kuriteo. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et ta kipub õigustama oma kuritegusid, kuid ta ei õigusta – ta ei ole kunagi oma kuritegu ega käitumist õigustanud. Kaitsja seisukoht Kaitsja palub kohtul Mati Selberg vabastada karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Mati Selberg on olnud vanglas umbes 11 aastat, millest 7 aastat on vanglas töötanud. Tal on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht. Mati Selberg on 63-aastane ning ta ei kujuta selles vanuses mingit ohtu ühiskonnale. Oleks inimene veel 30- või 40-aastane, võib-olla siis peaks ta istuma lõpuni vanglas. Vangla materjalid on positiivsed, aga Viru Vangla ei nõustu tema vabastamisega. Kaitsja näeb paranemist ning ta on selles kindel, et Mati Selbergi saaks vabastada tingimisi ennetähtaega. Oleks vaja inimest uskuda, et ta ei soorita rohkem kuritegusid. Samuti on Mati Selbergil head suhted sugulastega. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 3 neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mati Selberg ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht, mis on oluline isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et vabanedes ootab isikut toetav lähivõrgustik, mis aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega on Mati Selbergil olemas kõik vajalik, et alustada uut seaduskuulekat elu. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Mati Selberg on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga, ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ja programmides „Tee“ ja „12 sammu“. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab kohtu hinnangul, et isik on valmis tegema pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine ainuüksi ei veena kohut selles, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda, vaid kohtul tuleb hinnata ka isiku käitumist vangistuse jooksul, et veenduda, et karistus on käesolevaks hetkeks oma eesmärgi täitnud. Kohus ei saa aga jätta tähelepanuta asjaolu, et Mati Selberg omab vanglas kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtuistungil selgitas Mati Selberg, et distsiplinaarkaristused määrati talle tubakatoodete ja keelatud esemete (kõrvatroppide omamine) eest. Siinkohal ei pea kohus niivõrd oluliseks, kui tõsiste rikkumistega tegemist oli, sest vabaduses tuleb Mati Selbergil pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Samuti nähtub, et isikul on olnud vanglas intsidente, kus ta ei ole korraldustele allunud. Käesoleval juhul ei ole Mati Selberg isegi vanglas range järelevalve tingimustes suutnud õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetav usub, et ta saab ilma alkoholi tarvitamiseta hakkama ning ta arvab, et tema tervislik seisund ei võimalda edaspidi alkoholi tarvitada. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isik on valmis järgima kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus ei sea kahtluse alla Mati Selbergi motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et Mati Selbergile võivad avaldada negatiivset mõju alkoholi tarvitavad isikud, kinnipeetav on kõik vägivaldsed kuriteod pannud toime alkoholijoobes ja kinnipeetav ka ise tunnistab, et ta muutub alkoholijoobes vägivaldseks, siis tuleb alkoholi tarvitamist pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Mati Selbergi ükskõikset suhtumist õiguskorda väljendab nii tema vangistuseelne käitumine, tema poolt toime pandud kuritegude olemus kui ka vangistusaegne käitumine. Vangla iseloomustab Mati Selbergi iseloomult kergesti ärrituva isikuna, kes ei valitse ärritudes oma emotsioone. Mati Selbergi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav tunnistati varasemalt süüdi kehalise väärkohtlemise eest. Talle anti võimalus kanda oma karistust vabaduses ning kohus kohaldas kõnealuses kriminaalasjas katseaega ja allutas isiku käitumiskontrollile. Uut kuritegu temale tingimisi mõistetud karistus ära ei hoidnud ning isik pani katseajal toime veel raskema isikuvastase süüteo, s.o teise inimese tapmise. Kohus võiks Mati Selbergi vanglast vabastamise võimalust kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus Mati Selbergi puhul sellist järeldust teha ei saa. Käesoleval ajal on Mati Selberg kandnud vanglakaristust juba üle 10 aasta, kuid 4 kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul viitab sellele, et seni kantud karistus ei ole kinnipeetavale piisavalt soovitud mõju avaldanud – Mati Selberg omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust ning esinenud on korraldustele mitteallumist. Kohus, hinnates Mati Selbergi isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, on seisukohal, et Mati Selbergi ennetähtaegse vabastamisega oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb eelkõige vägivaldses käitumises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused või lausa surm. Eelkirjeldatud ohuprognoosi suurendab ka tõsiasi, et Mati Selberg suhtus eelnevalt kriminaalhooldusesse, mis peaks vabaduses viibivat isikut õiguskuulekuse suunal toetama, ükskõikselt. Kohus, kõiki KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis hinnates, leiab, et käesoleval juhul ei kaalu Mati Selbergi iseloomustavad positiivsed asjaolud üle negatiivseid, kuna need ei pisenda Mati Selbergi osas tehtavat uue kuriteo ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest vabastada. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Mati Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11.01.2018 kohtumäärus 1-06-15133 jõustus
5. märtsil
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 5