Obsah (8)

§ 147§ 136§ 5§ 67§ 142§ 146§ 135§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10800 Tsiviilasi Dans

§ 147lg 2.

Lepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumine ei eelda võlausaldaja poolt võlgnikule nõude esitamist. Hagejal oli õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist alates hetkest, mil kostjad jäid esmakordselt viivitusse maksegraafiku järgsete maksete tasumisega. Võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus täies ulatuses sissenõutavaks, kui kostjad jäid esimese maksegraafikujärgse makse tasumisega viivitusse. Hageja on hagiavalduse lisas nr 6 (I k, tl 35) toonud välja, et kostjad ei täitnud võla tasumise kokkulepet nr XXXX kohaselt alates esimesest maksest. Esimese makse tähtpäev oli 30.06.2012. Kuna tegemist oli puhkepäevaga, tuli kohustus täita

§ 136lg 8 alusel hiljemalt 02.07.2012.

Kohustus täideti alles

1. ja 18.07.
2. Kogu võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus sissenõutavaks, kui 02.07.2012 makset tähtaegselt ei tasutud. Käesoleval juhul on tegemist aastates arvutatava aegumistähtajaga, seega algas aegumistähtaeg 02.07.2012 ning lõppes 02.07.
3. Hagi on esitatud pärast aegumistähtaja lõppemist 14.07.2016 (II k, tl 44-48; 56-58). Hageja seisukoht kostjate aegumise väitele ja taotlusele
4. Lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest ühineb hageja kostjate taotlusega vaheotsuse tegemiseks. Hageja taotleb vaheotsuse tegemist ning palub kohtul jätta kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkata käesoleva tsiviilasja menetlust (II k, tl 165, p 3.3).
5. Hageja on seisukohal, et kostjate vastu esitatud nõuded ei ole aegunud ning et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks võla tasumise kokkuleppe erakorralise ülesütlemisest, so 21.01.2014, millest alates algas

§ 147lg 1 ette nähtud kolmeaastane 3 aegumistähtaeg.

St aegumistähaeg algas 21.01.2014 ja oleks lõppenud 20.01.

1. Kuna hageja esitas hagiavalduse kostjate vastu kohtusse 14.07.2016, siis on hageja esitanud hagiavalduse kostjate vastu aegumistähtaja kestel ja hageja nõue kostjate vastu ei ole aegunud. Hageja nõue muutus täies ulatuses sissenõutavaks 21.01.2014, mil muutus sissenõutavaks põhivõla jääk summas 61 185,03 eurot ning hageja nõuab selle osalist tasumist kostjatelt solidaarselt summas 50 000 eurot (I k , tl 83-84, p 3.7; II k, tl 165, p 3.1).
2. Hageja leiab, et kostjate poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsust ei saa käesolevas tsiviilasjas analoogiana kohaldada, kuna tsiviilasja nr 2-13-54383 aluseks olnud võla tasumise kokkulepet ei olnud hageja erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelnud. Käesoleva tsiviilasja aluseks olev võla tasumise kokkulepe nr XXXX on hageja poolt 30.12.2013 kostjatele edastatud võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avaldusega 21.01.2014 erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles öelnud. Tuginedes eeltoodule tsiviilasjas nr 2-13-54383 ja käesoleva tsiviilasja aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid erinevad ning tsiviilasjas nr 2-13-54383 tehtud kohtuotsust ei saa käesoleva tsiviilasja lahendamisel aluseks võtta. Kohtuotsuse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, menetlusosaliste seisukohtadega ja kostjate esitatud aegumise vastuväidetega, leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud vaheotsuse tegemiseks ning kohus võtab käesoleva vaheotsusega seisukoha aegumise kohaldamise taotluste suhtes. Kohus leiab, et kostjate poolt esitatud aegumise vastuväide on põhjendatud ning kostjate aegumise kohaldamise taotlus tuleb rahuldada.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
5. Nõude aegumise osas seisukoha võtmisel juhindub kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143-s sätestatust, mille kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on esitanud kohtule aegumise kohaldamise taotlused (I k, tl 56-58; II k, tl 44-48; 56-58). Samuti nõustub hageja vaheotsuse tegemisega TsMS § 449 lg 3 alusel (II k, tl 165, p 3.3).

1. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled allkirjastasid 31.05.2012 võla tasumise kokkuleppe nr XXXX. Pooled vaidlevad selle üle, millal võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus täies ulatuses sissenõutavaks ning kas hageja 14.07.2016 4 kohtule esitatud nõue on aegunud.
3. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 01.10.2008 kohtuotsuse nr 3-2-1-63-08 punktis 14 märkinud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe.

§ 5

kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 18.

§ 67

alusel on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Hageja ja kostjate vahel on 31.05.2012 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe nr XXXX ja selle lisa võla tasumise graafik on mitmepoolne tehing (I k, tl 10-15). Seega tulenes pooltevaheline õigussuhe tehingust (võlaõigusseadus § 2 lg 1, § 3 p 1) ning kohaldumisele kuuluvad

-s sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise sätted.

1. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on võla tasumise kokkuleppe ennetähtaegselt üles öelnud. Pooled vaidlevad selle üle, millal võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja leiab, et tema nõuded muutusid sissenõutavaks võla tasumise kokkuleppe erakorralise ülesütlemisest, so alates 21.01.
2. Kostjad leiavad, et kuna 31.05.2012 võla tasumise kokkuleppes nr XXXX sisaldub punkt: “Juhul, kui Võlgnik ei täida käesoleva Kokkuleppega kokkulepitud Võla tasumise graafikut, siis on Pangal õigus nõuda Võla kohest ja täielikku tasumist” (I k, tl 12), siis on tegemist poolte kokkuleppega kohustuse sissenõutavaks muutumise aja kohta. Kostjate hinnangul muutus võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus täies ulatuses sissenõutavaks, kui kostjad jäid esimese maksegraafikujärgse makse tasumisega viivitusse. Kostjate esimese makse tähtpäev oli 30.06.2012, kuna see oli puhkepäevaga, tuli kohustus täita

§ 136lg 8 alusel hiljemalt 02.07.2012.

Seega leiavad kostjad, et kogu võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus muutus sissenõutavaks, kui 02.07.2012 makset tähtaegselt ei tasutud. 20.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks, et vältida nõude aegumist, tuleb nõue esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 14.07.2016 (I k, tl 3).

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kolm aastat (tahtliku rikkumise puhul 10 aastat). 21.

§ 147

lg 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

§ 135

lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 135lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 137lg 1).

22. Hageja ja kostjate 31.05.2012 võla tasumise kokkuleppes nr XXXX, sisaldub punkt: “Juhul, kui Võlgnik ei täida käesoleva Kokkuleppega kokkulepitud Võla tasumise graafikut, siis on Pangal õigus nõuda Võla kohest ja täielikku tasumist” (kokkuleppe kolmandal lehel; I k, tl 12). VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on 5 kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja on hagiavalduse lisana 6 esitanud kostjate võla tasumise kokkuleppest tulenev tasumata kohustus seisuga 02.06.2016 (I k, tl 35), millest nähtub, et alates 30.06.2012 on kostjatel tekkinud võlgnevus summas 719,82 eurot ning 02.06.2016 seisuga on võlgnevus kokku 141 282,20 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjad ei tasunud võla tasumise kokkuleppes märgitud esimest osamakset, so 30.06.2012 osamakset tähtaegselt. Kohus leiab, et tulenevalt hageja ja kostjate vahel 31.05.2012 sõlmitud kokkuleppest oli hagejal peale 30.06.2012 osamakse tasumisega viivitamist õigus nõuda kõikide maksegraafikujärgsete osamaksete korraga tasumist. 31.05.2012 kokkuleppe sõlmimisel oli hageja võlausaldajana omandanud lihtsustatud korras nõudeõiguse, kuid kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg on piiratud aegumistähtajaga

§ 147lg 1 kohaselt kolmeaastase tähtajaga.

Sarnasele järeldusele on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus enda 30.04.2015 lahendis nr 2-13-54383 (II k, tl 156-161). Kohtu hinnangul on käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-13-54383 olev võla tasumise kokkulepe samasisuline. 23. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et kuna esimese osamakse tähtpäev oli puhkepäevaks olev 30.06.2012, siis tuli kostjatel

§ 136lg 8 alusel kohustus täita hiljemalt 02.07.2012.

Seega eeltoodust tulenevalt muutus kogu võla tasumise kokkuleppest tulenev kohustus sissenõutavaks 02.07.2012, mil esimest osamakset tähtaegselt ei tasutud. Käesoleval juhul on tegemist aastates arvutatava aegumistähtajaga, seega algas aegumistähtaeg 02.07.2012 ning lõppes 02.07.

1. Kuivõrd hagi on esitatud 14.07.2016, siis on tegemist pärast aegumistähtaja lõppemist esitatud hagiga.
2. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et hageja nõude kostjate vastu on aegunud, mistõttu kohus rahuldab kostjate TsMS § 449 lg 3 alusel esitatud aegumise kohaldamise taotlused. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjate vastu 50 000 euro suuruse võlgnevuse nõudes.
3. TsMS § 449 lg 3 alusel kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna hageja nõue tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata, siis ei analüüsi kohus hageja nõuete materiaalõiguslikke eeldusi ja nende põhjendusi. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
5. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kostjate Xxxx ja xxxx menetluskulud hageja kanda.
6. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või, 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
7. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Reena Nieländer Kohtunik 7