1-11-7393/117

1 Kriminaalasi nr 1-11-7393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-7393 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Artemi Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ARTEMI KURVITS, isikukood 36705232752, Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Eesti Karistuse kandmise algus 25.07.2006 ja lõpp 25.07.2021 RESOLUTSIOON Jätta ARTEMI KURVITS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artemi Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artemi Kurvits (endine nimi Artemi Šlotov) kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 05.07.2011 kohtumääruse nr 1-11-7393 alusel, mille kohaselt KrMS § 483 lg 1 alusel tunnistati lubatavaks Artemi Šlotovi suhtes tehtud Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Tavda Linnakohtu 07.12.2007.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Artemi Šlotovi süütegu kvalifitseeriti KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega 13 aastat ning KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.07.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Esimene kuritegu oli vargus, sellele järgnes tapmise katse, raske tervisekahjustuse tekitamine ning käesolevalt tapmine. Üldpildis on isiku käitumine sarnane varasemaga – kuriteod on toime pandud impulsiivsuse ja emotsioonide kontrollimatuse tõttu. Vangistuses on kinnipeetav olnud erinevatel perioodidel hõivatud majandustöödel koristajana, köögitöölisena ja metallitsehhis. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Agressiivsuse asendamise treening ning osalenud eesti keele A1-taseme kursustel. 01.09.2014 alustas ta abikoka eriala õpinguid, kuid ei lõpetanud. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks on kinnipeetava suhtes algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 alusel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 11 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 6 kuud vangistust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral saaks isik elama asuda endistele kinnipeetavatele mõeldud majutusteenusele xxxx. Et kinnipeetaval on sinna võimalik elama asuda, on kinnitanud tema tugiisik N K. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Isikul on keskharidus. Pärast põhihariduse omandamist jätkas ta õpinguid toiduainete tehnikumis erialal kokk-kondiiter. Kinnipeetava sõnul omandas ta eelmise vangistuse jooksul keevitaja ning puusepa erialad. Riigikeelt isik ei valda. Enne käesolevat vangistust töötas ta Venemaal mitteametlikult, Eestis ametlikult töötanud ei ole. Viimati töötas ta ametlikult Eesti NSV ajal tehasetöölisena. Isikul on tasumata nõudeid küll vaid 93,52 euro ulatuses, kuid vabanedes puudub tal töökoht. Kinnipeetav on toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, sealhulgas ka vägivaldseid. Töökoha leidmine ei pruugi õnnestuda, kuna isik on väga pretensioonikas ega soovi alluda tööandja korraldustele. Eestis puudub isikul lähivõrgustik, ema ja õde elavad xxxx. Isiku enda sõnul ta alkoholi ei tarvitanud. Ametlikes registrites on olemas info, et esimene kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes. Praegune kuritegu ei ole seotud alkoholi tarvitamisega. Eelnevatest riskihindamistest nähtub, et õe sõnul on isikul olnud varasemalt probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Isikul on diagnoositud krooniline haigus.
3. aastal oli suitsiidikatse. Kinnipeetav ise seletab, et tahtis tähelepanu saada. Isik hindab oma tervisliku seisundi halvaks. Kinnipeetav on tihti ebastabiilses emotsionaalses seisundis, kergesti ärrituv, ei oska oma emotsioone kontrollida ning on agressiivne. Isiku vaimne tervis on vabanedes kindlasti probleemiks, mis võib viia kuritegeliku käitumiseni. Vestlustel on kinnipeetav tihti manipuleeriv ning püüab näidata ennast kannataja rollis. Vanglas esineb regulaarseid distsipliinirikkumisi. Isik on võimeline ka kainena korda saatma raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Kinnipeetaval ei ole realistlikke eesmärke, puudub probleemide lahendamise oskus ning oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Impulsiivsust ja sellega kaasnevaid probleeme tunnistab ka süüdimõistetu ise. Venemaa vangla iseloomustusest nähtub järgmist: "Isik käitus agressiivselt ja asotsiaalselt. Mõjutusmeetmetele ei reageerinud, järeldusi ei teinud, korduvalt rikkus kodukorda. Provotseerib kaaskinnipeetavaid. Administratsiooniga käitub väljakutsuvalt, jõhkrutseb. Loob konfliktsituatsioone, süüdistab kõiges vanglat." Sama kehtib ka Eestis vangistuses viibimise kohta. Kinnipeetav tunnistab, et suurema osa elust on ta tegelenud kriminaalse tegevusega. Viru Vanglas käitub isik ametnikega üleolevalt, kohati agressiivselt, süüdistab vanglaametnikke provokatsioonides ning seaduste moonutamises. Arvab, et talle avaldatakse survet, kuid ise provotseerib konfliktsituatsioone nii ametnike kui kaaskinnipeetavatega. Isikul puudub motivatsioon oma käitumist muuta. Vangistuse jooksul on olnud mitmeid distsiplinaar- ja väärteomenetlusi seoses ebakorrektse käitumisega ametnike ja kaaskinnipeetavate suhtes. Vangla 3 riskihindamise kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega kinnipeetaval on tekkinud konflikt. Konflikt võib tekkida sisuliselt iga inimesega. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurim, kui isik ei suuda oma vihaemotsioonidega toime tulla. Soodustavaks teguriks on vaimse tervise olukord. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 23%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Artemi Kurvitsa KarS § 76 alusel tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb vangla ettepaneku tema kuriteo ohtlikkust arvestades määrata käitumiskontroll ja katseaeg pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Artemi Kurvitsale KarS § 75 lg 2 p 2,21 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Artemi Kurvits (endise nimega Artemi Šlotov) on sündinud 23.05.1967 Tartus. Rahvastikuregistri andmetel on tema ema L M, kes elab väidetavalt xxxx. Isa J Š on surnud. Isikul on õde J P, kes elab xxxx ja kellega ei olnud võimalik telefoni teel ühendust saada. Artemi Kurvitsal puudub Eesti Vabariigis elukoht, töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama xxxx. Vestluse käigus xxxx programmi direktor V B selgus, et xxxx puuduvad kokkulepped 10-kuuliseks rehabilitatsiooni programmi läbimiseks ja e-postiga on saadetud kinnitus, et Artemi Kurvits ei ole võtnud ühendust xxxx või saatnud täidetud ankeeti ning sellest lähtuvalt ei ole nemad ka väljastanud kinnitust tema kohta. Käesoleval ajal on Artemi Kurvitsal Viru Vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi
4. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Artemi Kurvitsa KarS § 76 alusel tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tema kuriteo ohtlikkust arvestades määrata käitumiskontroll ja katseaeg pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Artemi Kurvitsat täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,8 sätestatud kohustusi. Artemi Kurvits kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui avaneks võimalus, siis parema meelega läheks ta vabanedes xxxx. Mingeid kokkuleppeid xxxx ei ole. Tema tugiisikul oli teada, et tal on 3 kuu pärast kohtuistung, aga viimane mingeid kontakte ega ankeete talle ei andnud. Tal on lähedasi Eesti Vabariigis, aga kontaktisik ei märkinud neid. Nad elavad xxx, aga tal on nendega kontakt kadunud sellest ajast, kui ta Eestisse toodi. Need on tema isapoolsed sugulased. Kontakt nendega puudub peaaegu 11 aastat. Kui ta satub xxxx, siis ta on kindel, et nad aitavad teda. Ta pöördus selle küsimusega ka kontaktisiku poole, aga talle mingit võimalust ei antud. Enne vangistust elas ta xxxx. Emal oli korter, nad elasid koos xxxx tänaval. Kui ta läks Venemaale tööle, siis müüdi korter maha. Õde abiellus, läks xxxx elama ja võttis ema kaasa. Kui kohus ta vabastab, siis tal on vabanemisfondis 1200 eurot ja Venemaa peab talle ka maksma 1500 eurot. Raha tal on, et hakkama saada nii kaua, kui leiab töökoha. Ta ei soovi ennast näidata kannatanuna, aga vangla on tema suhtes valesti käitunud ja seda tõendavad tema kaebused Jõhvi kohtumajale. Eelmisel aastal ta peksti läbi kaaskinnipeetava poolt, kuid tema tehti süüdlaseks. Tema kohta on fabritseeritud asi. Tal on raske liikuda. Selle kohta pole mingit dokumenti, et vangla tema suhtes kasutab füüsilist vägivalda. Venemaa kohus mõistis ta süüdi § 105 järgi tapmises. Tegelikult tappis üks jooksus olev isik. Kuna tema oli ebaseaduslikult riigis ja tal olid eelnevalt väärkohtlemise süüdistused, siis pandi see tema arvele. Ta ise taotles, et ta toodaks tagasi Eestisse ja lootis, et justiitsministeerium vaatab tema asja uuesti läbi. Ta palub kohtul teda uskuda ja mitte uskuda materjale. Ta soovib vabaduses töötada. Xxxx on tal sõpru, keda pole 20 aastat näinud ja neil ei ole mingeid kriminaalkaristusi. Ta palub kohtul teda uskuda ja anda talle võimalus. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Artemi Kurvitsa tingimisi enne tähtaega 4 vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Artemi Kurvitsa ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artemi Kurvits ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on kinnipeetaval üks kehtiv kriminaalkaristus ja üks kehtiv väärteokaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest, valdavalt ebaviisaka käitumise eest. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetava suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 alusel. Kinnipeetaval puudub motivatsioon oma käitumist muuta. Viimast näitab kasvõi seegi asjaolu, et kui Viru Maakohtu 28.09.2016 määruse kohaselt oli isikul vaid 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis nüüd on neid mitmekordselt rohkem. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalik elama asuda endistele kinnipeetavatele mõeldud majutusteenusele xxxx. Kinnipeetav ise on aga kohtuistungil avaldanud, et mingeid kokkuleppeid xxxx ei ole ning seetõttu asuks ta peale vabanemist elama xxxx. Isikul puudub vabanemisel töökoht, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetava ema ja õde elavad xxxx ning seega puudub isikul Eestis lähivõrgustik, kes teda vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetada saaksid. Kinnipeetava sõnul on tal küll xxxx isapoolsed sugulased, kuid kontakt nendega puudub juba 11 aastat. Kohtu hinnangul esineb arvestatav risk, et isik ka vangistusest vabanedes ei suuda kontrollida oma emotsioone, võib seetõttu kergesti sattuda konfliktsituatsioonidesse ja muutuda agressiivseks. Samuti seab tema üleolev ja kohati agressiivne käitumine vanglaametnike suhtes kahtluse alla tema valmisoleku alluda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud Artemi Kurvitsa vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Agressiivsuse asendamise treening. Samuti selle, et ta on osalenud eesti keele A1-taseme kursustel. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 5 Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
6. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 17.01.2018 kohtumäärus 1-11-7393 jõustus
7. märtsil
8. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent