Obsah (7)

§ 376§ 208§ 210§ 216§ 460§ 374§ 215

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-17105 Tsiviilasi A

§ 376lg 2 mõttes.

Kui hagi täiendus suunata eraldiseisva hagiavaldusena menetlusse, peab hageja ikkagi taotlema käesoleva tsiviilasja menetluse peatamist või kahe hagi liitmist ühisesse menetlusse. Kaasomandi lõpetamise nõuet ja tehingute tühisuse tuvastamise nõuet ei saa menetleda eraldiseisvalt, kuna need nõuded on seotud ja üksteisest sõltuvad.

1. Maakohus jättis
2. mai 2017 määrusega kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
3. Kostja esitas
4. mail 2017 seisukoha hagi täiendusele. Hageja hagi täiendus on tegelikkuses uus hagiavaldus. Selles toodud nõuded on muu hulgas esitatud isikute vastu, kes ei ole käesoleva menetluse pooled ning tegu on täiesti uute nõuetega. Nõuetelt ei ole tasutud riigilõivu. Tegu on hagiavalduse muutmisega, millele kostja nõusolekut ei anna ja millest tulenevalt tuleb
5. aprilli 2017 avaldused ja taotlused jätta läbivaatamata.
6. Greenmore OÜ esitas
7. oktoobril 2017 seisukoha, milles leidis, et Greenmore OÜ saaks

§ 208

lg 2 alusel kostjana kaasata juhul, kui Greenmore OÜ oleks sama õigussuhte osaline kui kostja Kaire Aarna. Hageja ei ole Greenmore OÜ vastu kaasomandi lõpetamise nõuet esitanud. Greenmore OÜ kostjana kaasamine ei ole asjakohane, kuna jääb arusaamatuks, miks Greenmore OÜ peaks kaasomandi lõpetamise nõude puhul jääma kaaskostjaks Kaire Aarna kui kinnisasja eelmise omaniku kõrvale. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus ei andnud
2. oktoobri 2017 määrusega hagejale nõusolekut hagi muutmiseks, rahuldas hageja taotluse kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks osaliselt ning kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel Greenmore OÜ. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja esialgses hagis taotlenud kaasomandi lõpetamist, jättes Tartu XX kinnistu hagejale ja pannes talle kohustuse maksta kostjale 29 000 eurot. Kuivõrd kostja võõrandas talle kuulunud ¼ suuruse mõttelise osa kinnistust menetluse kestel kolmandale isikule ja hageja ei teostanud ostueesõigust, on kostjale kuulunud kinnisasja 3 mõttelise osa uueks omanikuks Greenmore OÜ. Hageja vaidlustas täiendatud hagiavalduses ka kostja, Greenmore OÜ ja OÜ Aardla Autoteeninduse vahel sõlmitud müügi- ja hüpoteekidega koormamise lepingu. Maakohus leidis, et nimetatud nõue väljub kaasomandi lõpetamise nõude piiridest, mistõttu tuleb seda käsitleda hagi muutmisena, millega kostja ei ole nõustunud. Maakohus ei andnud samuti luba hagi muutmiseks. Maakohus selgitas, et võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-58-00 ja 3-2-1-128-03). Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-05). Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-128-03 ja 3-2-1-132-06). Käesoleval juhul ei mõjuta kostja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud müügi- ja hüpoteekidega koormamise leping hageja õigusi, mistõttu ei saa hageja esitada nõuet lepingu tühisuse tuvastamiseks.

§ 210

lg-test 1-3 tulenevalt on võimalik nii poole asendamine kui ka täiendava menetlusosalise menetlusse lisandumine. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-30-08 selgitanud, et kolmanda isiku kaasamine

§ 216

lg 1 järgi on õigustatud siis, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua

§ 216lg-s 1 nimetatud tagajärgi.

Kui kohus rahuldab käesoleva hagi, puudutab see otseselt ka Greenmore OÜ kui kinnisasja kaasomaniku huve. Asjas kostja suhtes tehtav lahend kehtib

§ 460

lg 1 järgi ka Greenmore OÜ suhtes, mistõttu on põhjendatud Greenmore OÜ kaasamine menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel. Kostja väide, et tema ei ole enam kaasomanik ega peaks olema menetlusosaline, ei ole asjakohane. Samuti ei ole asjakohane Greenmore OÜ väide, mille kohaselt ei peaks tema olema menetlusosaline seetõttu, et hageja pole nõuet tema vastu suunanud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus ja saata asi tagasi maakohtule hageja täiendava nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks kohus pidanud arvestama

§ 376

lg 4 p-i 4, mille kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Antud juhul on kostja tehtud tehingute tõttu asjaolud muutunud, mistõttu oli hageja hagi eesmärgi saavutamiseks sunnitud hagi täiendama uute nõuetega ja kaasama kaks uut kostjat. Juhul, kui kohtu hinnangul

§ 376

lg 4 p 4 ei rakendu, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha, et tegemist on uue hagiga ja otsustama uue hagi menetlusse võtmise küsimuse. Vastavalt maakohtu 19. juuni 2017 määrusele on hageja tasunud esitatud nõudelt ka riigilõivu. Peale uue hagi menetlusse võtmist on maakohtul võimalik otsustada hagide liitmine

§ 374järgi.

Maakohus ei saanud vaidlustatud lahendis lihtsalt hagi muutmiseks nõusoleku andmata jätta, vaid oleks pidanud tegema täiendava otsustuse kas hagi läbi vaatamata jätmise või menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Kuivõrd sisuliselt on maakohus keeldunud uue nõude menetlusse võtmisest, on määrus vaidlustatav. Kostja teostatud müügid ja kaasomandi osa hüpoteekidega koormamised mõjutavad otseselt hageja positsiooni ja huve, sh tema omandit. Hageja ei ole kinnistu osas kõrvaline isik, vaid ¾ osas kaasomanik. Hageja huvi on lõpetada kaasomand ja saada ülejäänud ¼ mõttelist osa enda ainuomandisse ilma hüpoteekideta. Hageja ei saa aktsepteerida kostja teguviisi ja pahatahtlikku käitumist, mille kaudu soovitakse takistada kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse maksmapanekut. Kostja on algselt hagile vastu 4 vaielnud põhjendusega, et ¼ mõttelise osa puhul on tegemist tema koduga ja ta soovib seda kindlasti säilitada. Seejärel on kostja võõrandanud mõttelise osa äriühingule kahekordse turuhinna eest, ilma et oleks saanud müügi eest raha ja koormates koheselt sama mõttelise osa kahe hüpoteegiga iseenda ja oma äriühingu kasuks. Kui hageja ei saaks sellisele tegutsemisele reageerida ja tehtud tehinguid vaidlustada, oleks alati võimalik kaasomandi lõpetamist takistada ebaausa tehingute jadaga. Kuna hageja ei ole esitanud taotlust kolmandate isikute kaasamiseks, ei olnud maakohtul võimalik vastavat taotlust ka rahuldada. Hageja on selle asemel palunud kaasata uute kostjatena Greenmore OÜ ja OÜ Aardla Autoteeninduse. Maakohus, kaasates Greenmore OÜ kolmanda isikuna, on tekitanud olukorra, kus hagejal ei ole võimalik hagis taotletud eesmärgini jõuda. Greenmore OÜ on kinnistusraamatust nähtuvalt 1/4 mõttelise osa kaasomanik, kuid kuna ta ei ole asjas kostjaks, ei ole teda võimalik kohustada andma nõusolekut kaasomandi lõpetamiseks. Greenmore OÜ peab igal juhul olema kaasatud kostjana. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD 10. Greenmore OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Greenmore OÜ-le jääb arusaamatuks hageja viide, mille kohaselt ta ei ole taotlenud kolmandate isikute menetlusse kaasamist, kuna kohtumääruse aluseks saab olla vaid poole sellekohane taotlus. Greenmore OÜ nõustub maakohtu väljendatud seisukohtadega. 11. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis õigesti, et hageja täiendav nõue väljub kaasomandi lõpetamise nõude piiridest ja seda tuli käsitleda hagi muutmisena. Kostja ja kohus ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks. Kostja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud müügi- ja hüpoteekidega koormamise leping ei mõjuta hageja õigusi, mistõttu ei saa hageja esitada nõuet lepingu tühisuse tuvastamiseks. Hagejal oli võimalus teostada ostueesõigust, mida ta ei teinud. Kostja ei nõustu, et Greenmore OÜ peaks olema esialgse hagis kostjaks praeguse kostja Kaire Aarna kõrval, kuna Kaire Aarna ei ole enam kinnisasja omanik. Hageja ei ole taotlenud kostja asendamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 667 lg 2 alusel tühistada. Hageja

1. aprillil 2017 esitatud täiendav hagi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
2. Asja materjalide kohaselt esitas hageja
3. novembril 2016 hagi kaasomandi lõpetamiseks kostja Kaire Aarna vastu. Menetluse käigus
4. aprillil 2017 võõrandas kostja talle kuuluva kaasomandi osas OÜ-le Greenmore, misjärel esitas hageja maakohtule
5. aprillil 2017 täiendava hagiavalduse, paludes menetlusse kaasata kostjatena Greenmore OÜ ja Aardla Autoteenindus OÜ (hüpoteegipidaja). Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud hagejale andmata nõusoleku hagi muutmiseks, keeldudes sellega sisuliselt
6. aprilli 2017 hagiavalduse menetlemisest. Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus oleks pidanud arvestama

§ 376

lg 4 p-ga 4, mille kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et maakohus oleks hagi täiendust pidanud käsitlema uue hagina ja otsustama hagi menetlusse võtmise. 5 Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 376lg 4 p 4 ei ole käesoleval juhul asjakohane norm ning kohaldamisele ei kuulu.

Hageja on

1. aprilli 2017 hagi täienduses (kd I, tl 153-159) nõudnud müügi- ja hüpoteekidega koormamise lepingu tühisuse tuvastamist ning nõusolekute saamist vastavate kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Tegemist ei ole nõuetega, mis oleks tekkinud esialgse nõude, s.o kaasomandi lõpetamise nõude asemele, vaid täiendavate nõuetega esialgse nõude kõrvale. Hageja täiendavad nõuded kujutavad endast nii teistsuguse eseme kui ka alusega hagi ja ei ole käsitletavad hagi muutmisena. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi täienduses esitatud nõuded kujutasid endast uut hagi, pidanuks maakohus otsustama nende menetlusse võtmise. Maakohus on selles küsimuses vastuoluliselt käitunud. Maakohus jättis
2. juuni 2017 määrusega hageja täiendava hagi käiguta, andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks ja märkis määruse resolutsiooni punktis 2, et kohtu nõudmiste tähtpäevaks täitmata jätmisel jätab kohus hagi täienduse menetlusse võtmata. Hageja tasus riigilõivu tähtaegselt, kuid seejärel tegi maakohus hoopis määruse, millega ei andnud hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja täiendav
3. aprilli 2017 hagi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kui maakohus leiab, et täiendav hagi tuleb menetlusse võtta, on maakohtul võimalik see käesoleva tsiviilasjaga

§ 374

alusel liita, kuna nõuded on ringkonnakohtu hinnangul omavahel õiguslikult piisavalt seotud. Hageja seisukohtadest saab samuti järeldada, et ta on soovinud hagide menetlemist ühes menetluses. Kuna hagide liitmine on kohtu diskretsiooniotsus, on maakohtul samas võimalik hageja täiendavat hagi menetleda ka eraldiseisva tsiviilasjana. 16. Maakohus on vaidlustatud määrusega kaasanud menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel Greenmore OÜ.

§ 215

lg-st nähtuvalt võib iseseisva nõudeta kolmas isik esitada menetlusse astumiseks kohtule avalduse.

§ 216lg 1 alusel võib kohus kolmanda isiku menetlusse kaasata ka poole avaldusel.

Hageja on

1. aprilli 2017 hagi täienduses (kd I, tl 153-159) märkinud, et täiendusega kaasneb kahe uue kostja, s.o Greenmore OÜ ja Aardla Autoteeninduse OÜ menetlusse kaasamine. Samuti on hageja
2. juuni 2017 seisukohas (kd I, tl 171-173) selgitanud, et oli sunnitud esitama hagi täienduse ja kaasama menetlusse uute kostjatena Greenmore OÜ ja Aardla Autoteeninduse OÜ kostja pahatahtliku tegevuse tulemusena. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub hageja seisukohtadest selgelt, et hageja on soovinud Greenmore OÜ ja Aardla Autoteeninduse OÜ menetlusse kaasamist kostjatena, mida võimaldab

§ 208lg 2.

Hageja ei ole tsiviilasja materjalidest nähtuvalt avaldanud soovi Greenmore OÜ menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. Samuti pole Greenmore OÜ esitanud kohtule avaldust enda menetlusse kaasamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe kohtule ette võimalust kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks omal algatusel, mistõttu on maakohus Greenmore OÜ iseseiva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Samuti on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme jättes lahendamata hageja taotluse Greenmore OÜ ja Aardla Autoteeninduse OÜ kostjatena kaasamiseks. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustikust see sõnaselgelt ei tulene, pidanuks maakohus kostjate kaasamise taotluse lahendama määrusega (vt ka Riigikohtu

1. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10, p 20). Kui maakohus otsustab hageja
2. aprilli 2017 täiendavat hagi menetleda koos esialgse hagiga, on vastavalt hagiavaldusele kostjateks ka Greenmore OÜ ja Aardla Autoteeninduse OÜ. Kui maakohus otsustab hageja nõudeid menetleda eraldi, peab maakohus arvestama hageja seisukohaga, et OÜ Greenmore peab olema igal juhul esialgse hagi juures kostjaks K. Aarna kõrval (II kd lk 41). 6
3. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks