Obsah (5)

§ 641§ 635§ 646§ 77§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-56

§ 641lg 3).

2. Kostja vaidles hagile vastu. Nõue on tõendamata. Krohvil ei ole tugevusnõudeid (nagu on ekslikult viidatud Eesti Maaülikooli ekspertiisis E15.002 p 3). Tugevusnõude andmeid ei ole hageja ka esitanud. Eesti Maaülikool kasutas pindade tugevuse määramisel seadet Digi-Smidt 2000 (mudel ND), mis on ettenähtud betoonpindade paksusega üle 100 mm tugevuse määramiseks, mitte krohvipinna tugevuse määramiseks. Lubikrohvi karboniseerumise aeg võib olla kuni 2 aastat. Minimaalseks ajaks peetakse 180 päeva. Maaülikooli professor J. Miljan teatab juba 22.05.2015 koostatud ekspertiisiaktis, et I korruse krohv ei vasta tugevusnõuetele, arvestamata, et tööd lõpetati jaanuari lõpus ja veebruari alguses. Ei nähtu, et hageja eksperdid oleksid üritanud kontrollida karboniseerumist mingi teadusliku meetodiga. Korralik töö lammutati ära enne kuivamistähtaega ootamata. Hageja ise hankis tootja OÜ Safran lubikrohvisegu. Töö tehti hageja materjalist. Seetõttu ei saa kostja vastutada materjali puuduste eest

§ 641lg 3 alusel.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele

§ 641mõttes.

Käesolevaks ajaks on hageja kogu kostja töö ilmselt hävitanud. Kostjat ei ole kutsutud mitte ühegi asjatundja või eksperdi proovide võtmise või analüüsimise juurde. 2 Samuti on hageja nõue ebamõistlikult suur ja ületab kostja hinnapakkumist kaks korda. Hüvitamisele kuuluvad mõistlikud kulud, mitte kõik kulud. Hageja ei ole tõendanud, et oleks sellises summas kulusid tegelikult kandnud. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 17. veebruari 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping (

§ 635

lg 1).

§ 641

lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 646

lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eelnevast tulenevalt võiks kulutuste hüvitist olla alust nõuda siis, kui tööl oleks esinenud lepingutingimustele mittevastavus.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.

§ 641lg 1 kohaselt peab töövõtulepingu alusel tehtud töö vastama lepingutingimustele.

Nimetatud sätete koosmõjust tulenevalt pidi teostatud seinakrohvimise töö sobima otstarbeks, milleks seda liiki töid tavaliselt kasutatakse (

§ 641

lg 2 p 2) ning olema vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg 1).

Pooled vaidlevad selle üle, kas krohvimistööd olid teostatud keskmise kvaliteediga ning sobisid otstarbeks, milleks seda liiki töid tavaliselt kasutatakse. Pooled ei ole taotlenud seina kvaliteedi osas ekspertiisi korraldamist ega esitanud kohtule üheselt mõistetavat asjatundja arvamust selle kohta, milliste omadustega on lubikrohviga krohvitud seinad tavaliselt. Sellest tulenevalt hindab kohus lubikrohviga krohvitud seinte keskmist kvaliteeti ning otstarvet, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse, oma siseveendumuse pinnalt. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe konkreetse fraktsiooniga krohvi kasutamiseks, ei saa töö lepingutingimustele mittevastavusena käsitada tavapärasest peenema fraktsiooniga krohvi kasutamist. Lepingutingimustele mittevastavusena saaks käsitada krohvitud seina tavapärast kasutamist mõjutavaid puudusi. Hageja hinnangul seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus selles, et esimesel korrusel krohv ei kivistunud ning hakkas seintest eralduma. Hageja esindaja on istungil selgitanud, et krohv ei pudenenud, kuid oli pehme ega kivistunud. Kui hakata „näpuga urgitsema“, tuli krohv maha (tlk 116). Kostja hinnangul ei ole hageja lepingutingimustele mittevastavust tõendanud. Töö puuduse ehk lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu peab tõendama hageja.

§ 76

lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja kinnitab hagis, et tema palvel on kostjale töö eest kolmas isik tasunud, kostja on istungil tasumist kinnitanud. Töö eest tasudes on hageja täitmisena pakutu vastu võtnud ning peab tõendama töö lepingutingimustele mittevastavust. Puuduse esinemise kinnituseks on kostja esitanud fotod (tlk 3-4). Fotosid on ainult kaks, need ei ole kuigi hea kvaliteediga ning ei kajasta olukorda tervel objektil. Samuti ei ole fotodelt tuvastatav, kuidas on augud seina tekkinud. Seega ei saa ainuüksi nimetatud fotodega tõendada töö lepingutingimustele mittevastavust, kuid need võivad tõendada lepingutingimustele mittevastavust kogumis teiste tõenditega. 3 Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et puuduse olemasolu tõendab asjatundja Peeter Pargi arvamus (tlk 16 jj). Nimetatud arvamusest nähtub, et asjatundja tugines hinnangu andmisel teistele aktidele (tlk 18) ega ole krohvitud seinu kohapeal vaatamas käinud. Seega on P. Pargi arvamus käsitatav üldisema selgitusena lubikrohvi tehnoloogia ja toimemehhanismide osas, kuid sellega ei saa tõendada puuduse esinemist või hinnata konkreetse seina krohvitööde vastavust keskmisele kvaliteedile. Seda, kas kostja krohvitud seintel esines hageja märgitud puudus – krohv ei kivistunud ja hakkas seintest eralduma – ei nähtu ka teistest kohtule esitatud asjatundjate arvamusest. J. Miljani ja S. Keskküla asjatundja arvamus käsitleb krohvi tugevust ja peenosakeste sisaldust krohvis (tlk 71 ja 72), mitte krohvi seinal püsimist. TTÜ akt (tlk 73) näitab üksnes krohviproovide keemilist sisaldust ega kinnita hageja märgitud puuduse – krohv ei kivistunud ja hakkas eralduma – esinemist. Tunnistaja S. Arujõe ütlustest nähtub, et kostja krohvitud seintel olid välimine ja sisemine vastu palki olev krohvikiht kõvemad. Tunnistaja kordas, et kõige esimesena vastu lauda kuni võrguni ulatuv kiht oli kõva, keskelt oli pudi ja pehmem. Pealmisest kihist liiva ei jooksnud, aga seestpoolt jooksis (tlk 153). Tunnistaja kinnitas, et teostas lammutustöid 2015 aasta lõpus, detsembri alguses või novembri lõpus. Seega oli lammutustööde teostamise ajaks krohvimisest möödas vähem kui aasta. Tunnistaja S. Arujõe ütlustest nähtub ka, et lammutustööde teostamise ajaks oli krohv karboniseerunud osaliselt, mitte täielikult. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et töö lepingutingimustele mittevastavust näitab asjaolu, et krohv ei olnud kolme kuu jooksul kivistunud. Krohvitootja Safrani tootejuhendist nähtub, et üksnes soodsatel tingimustel – soojas ja niiskes kivistub 10mm krohvi ühe kuuga, siseruumides kauem (tlk 25). Kuna käesolevalt krohviti seinu siseruumides ning töid teostati külma välitemperatuuriga ajal (2014 aasta lõpp ja

1. aasta algus), ei olnud ka tootejuhendi kohaselt välistatud pikemaaegsem kivistumine. Erialakirjanduse kokkuvõttest (koos tõlkega tlk 108111) nähtub, et karboniseerumine võib lõpptasemele jõuda 1-2 aastaga. Eelnevast järeldub kohtu hinnangul, et soodsates, soojades ja niisketes tingimustes karboniseerub lubikrohv kiirusega 10 mm kuus, kuid ebasoodsamate ilmastikutingimuste vms iseärasuste tõttu võib karboniseerumine erandjuhtudel aega võtta ka kuni kaks aastat. Seega ei ole kohtule esitatud asjaolude pinnalt välistatud, et tulenevalt krohvitud objekti iseärasustest oleks karboniseerumine jätkunud. Ühestki asjatundja arvamusest ei nähtu, mis ajaks pidanuks olema nendes konkreetsetes oludes krohv täielikult karboniseerunud või millise kiirusega pidanuks sellistes oludes karboniseerumine toimuma. Kuna lepingutingimustele mittevastavuse osas lasub praegusel juhul tõendamiskoormis hagejal, oleks hageja pidanud vaidluse korral tõendama karboniseerumise aega konkreetsetes oludes ning seda, et krohv ettenähtud ajaks ei karboniseerunud. Hageja väide, et krohv ei vasta tugevusnõuetele, on samuti tõendamata. J. Miljani ja S. Keskküla arvamuse (tlk 71 jj) kohaselt on betooni tugevuse mõõtmiseks kasutatava põrkevasaraga teise korruse krohvitööde tugevus 30 kg/cm2 kohta ja esimesel korrusel
2. Arvamusest ei nähtu aga, milline peaks tegelikkuses olema krohvi tugevus. Võrdlusena kasutatud teisel korrusel teostati krohvimistöid aastal 2011, esimesel korrusel aastal
3. Asjatundja arvamusest jääb ebaselgeks, kui pika aja jooksul pärast krohvitööde teostamist peaks krohv olema oma tugevuse saavutanud. 4 Asjas ei oma tähtsust e-kirjad (tl 122 ja tl 129). Tlk 122 olevast kirjast nähtub, et A. Loo on käinud tööd kohapeal vaatamas ning tuvastanud, et krohv ei ole korralikult karboniseerunud. Nimetatud kiri ei tõenda piisavalt üheselt ja selgelt kostja teostatud krohviöödes puuduse esinemist. Kirja saatja A. Loo pole asjas erapooletu, kuna temaga seotud OÜ-st Safran oli ostetud kasutatud krohv ning samuti tegi OÜ Safran hinnapakkumise tööde ümbertegemiseks. Samuti ei nähtu nimetatud kirjast, kas karboniseerumata oli üksnes mingi osa või kogu krohv ning kas on võimalik, et krohv oleks karboniseerunud hiljem. Soovi korral oleks hagejal olnud võimalik taotleda A. Loo tunnistajana ülekuulamist. Ka R. Traksmaa kiri (tlk 129) ei tõenda vaidlusaluseid asjaolusid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas maakohus ebaõigesti P. Parki (asjatundja) arvamust; 2) hindas maakohus ebaõigesti TTÜ ja EMÜ ekspertide arvamusi ja analüüse. TTÜ analüüs sisaldab hinnangut selle kohta, et esimese korruse krohvi kivistumine on peatunud; 3) hindas maakohus ebaõigesti tunnistaja S. Arujõe ütlusi; 4) tuvastas maakohus ebaõigesti, et krohvimist tehti madalatel temperatuuridel; 5) ei ole maakohus põhjendanud, miks kohus ei nõustu hagejaga, et enam, kui aasta jooksul mittekivistunud krohv ei sobinud otstarbeks, milleks tellija seda vajas või otstarbeks, milleks sellist krohvi tavaliselt kasutatakse. Krohvimine toimus elamu esimesel korrusel, mida kasutati elamiseks. See asjaolu oli kostjale teada. Krohvimise ajal kasutati elamiseks hoone teist korrust, mis oli krohvitud varasemalt. Hageja huviks oli saada esimene korrus võimalikult kiiresti taas elamiskõlbulikuks. Olukord, kus krohv enam kui aasta jooksul seintes ja lagedes ei kivistunud ja oli varisemisohtlik, et vastanud see ilmselgelt hageja ootustele ja vajadustele; 6) kui maakohus oleks hinnanud hageja väiteid lepingu rikkumisest

§ 641

lg 2 p 2 alusel, oleks kohus pidanud materiaalõigust õigesti kohaldades jõudma seisukohale, et kostja rikkus lepingut, sest töö ei vastanud otstarbele, milleks hageja kui tellija seda vajas või otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

§ 641

lg 2 p 2 kohaldamata jätmine kujutab endast käesoleval juhul ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist; 7) on maakohus jätnud otsuses käsitlemata hagi punktis 8 esitatud väite, mis tugines P. Pargi asjatundja arvamusele, et aluskrohvi kihte ei hooldatud vastavalt tootja juhendile, mis on samuti ehitustehnoloogia rikkumine. Safrani tootejuhendi lk 4 ptk-s „Kihtide kuivamine“ on öeldud, et „krohvikihte on kuivamise ajal soovitav niisutada vähemalt kord päevas – see aitab kaasa pinna kivistumisele. Ka vahetult enne järgmise krohvikihi pealekandmist tuleks aluspinda niisutada. Parima tulemuse saavutamiseks kasutatakse niisutamiseks süsihappevett“. See tähendab, et kostja kui ehitaja pidi tagama krohvi kihtide niisutamise tööde ajal; 8) ei ole maakohus analüüsinud ka hageja väiteid (25.10.2016 menetlusdokumendi lisas 6-7 ) selle kohta, et lubikrohvi karboniseerumine võib aega võtta 1-2 aastat, ei puuduta Eestis kasutatava täiteainega krohvi, sh ka konkreetsel objektil kasutatud lubikrohvi. Hageja on 5 vastavad väited kohtu ette toonud 11.01.2017 toimunud kohtuistungil, mida kajastab selle istungi protokolli lk 5; 9) on maakohus jätnud tähelepanuta kostja vastuolulised seisukohad. Kostja ei ole kohtumenetluse eelselt, kui hageja kutsus kostjat ilmnenud probleemi vaatama ja tegi talle ettepanekuid puuduse likvideerimiseks, hagejale öelnud, et krohviga tegelikult probleemi ei ole ja et hagejal tuleb lihtsalt veel paar aastat oodata, mil krohv kivistub ära. Selle asemel kirjutas kostja hagejale, et hageja peaks esitama pretensiooni materjali müüjale, kuna hageja tegi krohvi valiku ise ja on seega ka ise süüdi, et nii läks (hagi lisa 4). Sama väitis kostja ka hagi vastuses. Seega kostja on ise möönnud, et krohviga olid probleemid. Hiljem asus kostja positsioonile, et krohviga ei olnud probleeme.

1. Vastustaja vaidles apellatsioonile vastu. Maakohtu otsus on seaduslik. Hageja lõhkus alusetult kostja töö ja nõuab selle hüvitamist. Tööde teostamisel ei ole kostja rikkunud krohvimistööde tehnoloogiat ega ole kasutanud mittekvaliteetset materjali. Kostja ei ole rikkunud tootja juhendit. Krohvi tugevusele ei ole kehtestatud standardit ja
2. a aprillis ei saanud hageja loota, et 2 kuud tagasi paigaldatud krohv on karboniseerunud (kivistunud). Hageja tuginemine EMÜ ekspertiisiaktile ei ole põhjendatud, sest lubikrohv ei saanud selleks ajaks olla karboniseerunud isegi hageja enda esitatud P. Pargi arvamuse alusel (P. Park pakub 3 - 4,5 kuud), lubikrohvile ei ole kehtestatud tugevusstandardeid ja lubikrohvi tugevus on käesolevas asjas mõõdetud seadmega, millist kasutatakse 100-mm betooni, mitte lubikrohvi tugevuse mõõtmisel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud ehitusnorme või ehitustava. Hageja on ostnud tasulised arvamused ja pole vaidlusse kaasanud vastustajat. Asjatundjad on võrrelnud 2011 teostatud II korruse krohvitöid ja 2015 teostatud krohvitöid. Millised algandmed või proovid apellant uuringuteks esitas, ei ole teada, sest kostjat töö kvaliteedi kohta hinnangu andmisele ei kaasatud. Hageja ei ole tõendanud, et detsembris 2015 oli ainus lahendus kogu töö lammutamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
4. veebruari 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 654 lõike 6 kohaselt. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. TsMS § 652 lg 5 sätestab, et ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Ringkonnakohus ei pea tõendite uut uurimist ja hindamist vajalikuks, kuna maakohus hindas asjas esitatud tõendeid, maakohtu järeldused tõendite hindamisel on jälgitavad ja kooskõlas otsuse põhjendustega. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei tõendanud puuduse olemasolu.
6. Hageja esitas ringkonnakohtule uue tõendi – Peeter Pargi e-kirja – ning põhjendas selle maakohtus esitamata jätmist kohtu selgitamiskohustuse rikkumisega. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus kohtu selgitamiskohustust või jagas tõendamiskoormise valesti. Ringkonnakohus märgib, et pooli esindasid maakohtu menetluses advokaadid ja 6 tõendamiskoormis oli poolte jaoks menetluse käigus selge. Võttes arvesse eeltoodut, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lõike 4 alusel uue tõendi tähelepanuta.
7. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulu 480 eurot, mis on kantud apellatsioonkaebusele vastamisega, on vajalik ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 alusel. Apellant on tasunud riigilõivu enam, kui RLS § 59 lg 15 alusel tasumisele kuulus. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Ringkonnakohus selgitab apellandile, et tema avalduse alusel tagastab kohus enamtasutud riigilõivu. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja taotlust ei ole esitanud ning ta on eelduslikult käibemaksukohuslane, mõistab ringkonnakohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud ilma käibemaksuta, s.o 400 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi