← Eesti

4-17-3969/37

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4173969

  1. märts 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Peeter Roosma ja Hannes Kiris Igor Aleksejevi väärteoasi liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Tairi Piirimäe
  4. veebruar 2018, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsus Igor Aleksejevi väärteoasjas liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
  10. juunil 2017 väärteoprotokolli, mille kohaselt Igor Aleksejev, juhtides mootorsõidukit
  11. jaanuaril 2017 kell 21.10 aadressil Xxxxxxx X, Xxxxx, sõitis välja õuealalt ega andnud teed peateel liikuvale politseisõidukile, põhjustades mootorsõidukite kokkupõrke. Sellega rikkus I. Aleksejev liiklusseaduse (LS) § 17 lgt 3, mille kohaselt parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Menetlusalune isik tekitas oma teoga varalise kahju sündmuskoha läheduses pargitud kahe sõiduauto omanikule, Politsei- ja Piirivalveametile ning politseinik E. L-ile, kelle mobiiltelefon sai liiklusõnnetuses kahjustada. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi politseisõiduki juht patrullpolitseinik M. L. ja tema kaasreisija patrullpolitseinik E. L.
  12. Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo menetleja Tairi Piirimäe tegi
  13. juulil 2017 üldmenetluses otsuse, millega määras I. Aleksejevile LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Samuti mõisteti menetlusaluselt isikult välja ekspertiisikulu.
  14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas maakohtule kaebuse menetlusalune isik, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt I. Aleksejev soovis liikuda Xxxxxxx X suunas. Menetlusalune isik pööras õuealalt Yyyyyyyyyy YY maja kõrvalt vasakule Xxxxxxx xxxxx sõiduteele, misjärel toimus kokkupõrge politseiautoga. Enne manöövri 4-17-3969 sooritamist nägi kaebuse esitaja vasakult lähenevat sõidukit, mis oli umbes 100 meetri kaugusel Zzzzzzzzzz ZZ maja vastas. I. Andrejev oli veendunud, et vasakult lähenev transpordivahend sõidab lubatud kiirusega. Hinnates vahemaad läheneva sõidukiga piisavaks, pööras menetlusalune isik vasakule ja siis toimus kokkupõrge. Tema kiirus ei ületanud kokkupõrke hetkel 17 km/h. Ekspertiisiaktist nähtub, et politseiauto juht ületas lubatud kiirust. LS § 84 lg 2 näeb ette, et alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda seaduses ette nähtud kiiruspiirangutest. Praegusel juhul ei olnud politseiautol alarmsõiduki erimärguanded sisse lülitatud, mistõttu kiiruse ületamine oli lubamatu ja just see rikkumine oligi liiklusõnnetuse põhjus.
  15. Viru Maakohtu
  16. septembri
  17. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, põhjendades seda järgmiselt. 4.1 VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva teokirjeldusega. Seega on kohus seotud ka väärteoprotokolli märgitud väärteo toimepanemise aja ja kohaga. Kohtu uuritud tõendid ei kinnita seda, et kaebuse esitaja pani toime talle etteheidetava väärteo
  18. jaanuaril 2017 kell 21.10 aadressil Xxxxxxx X, Xxxxx. 4.2 Esiteks ei ole väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud, et kaebuse esitaja jättis täitmata LS § 17 lgst 3 tuleneva kohustuse aadressil Xxxxxxx X, Xxxxx. Ei kaebuse esitaja I. Aleksejevi ega tunnistajate M. L-i ja E. L-i ütlusest ei nähtu, et menetlusalune isik pani toime väärteo just sel aadressil. Väärteoprotokollis tulnuks märkida koht, kus kaebuse esitaja jättis kohtuvälise menetleja hinnangul õuealalt välja sõites täitmata teeandmise kohustuse, nagu seda on tehtud sündmuskoha vaatluse protokollis. 4.3 Samuti ei ole tõendatud väärteoprotokolli märgitud väärteo toimepanemise aeg. Menetlusaluse isiku hinnangul toimus sündmus kell 21.20–21.
  19. Tunnistajate M. L-i ega E. L-i kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu, millal väärtegu toime pandi. Teatises liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest on liiklusõnnetuse toimumise ajana toodud välja nii
  20. jaanuar 2017 kell 21.25 kui ka
  21. jaanuar 2017 umbes kell 21.
  22. Politseisõiduki seiremooduli väljavõttest ajavahemikus
  23. jaanuaril 2017 kell 21.05–21.25 nähtub, et selle mootorsõiduki kiirus on 0 km/h alates 21.08.44 ning see annab kohtule aluse asuda seisukohale, et
  24. jaanuaril 2017 kell 21.10 ei saanud kaebuse esitaja jätta täitmata teeandmise kohustust. Kui jaatada võimalust, et kaebuse esitaja pani rikkumise toime
  25. jaanuaril 2017, pidi see toimuma enne 21.
  26. 4.4 Isegi kui käesolevas väärteoasjas oleks väärteoprotokollis nõuetekohaselt kajastatud teo faktilised asjaolud, võib teo õigusvastasus olla välistatud teise mootorsõiduki juhi M. L-i käitumise tõttu. Oluline on juhtida tähelepanu ka sellele, et vastus küsimusele, kelle käitumine põhjustas liiklusõnnetuse, ei loo veel selgust selles, kellele saab ja tuleb saabunud tagajärg karistusõiguslikult omistada. Tagajärje omistamise võib välistada kaasliikleja ebakorrektne käitumine, kuna normatiivselt ei saa isikule omistada tagajärge juhul, kui tema teo ja tekkinud tagajärje vahel puudub õigusvastasusseos. Liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. 2

(6)2 4-17-3969 KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 Maakohus rikkus VTMS § 123 lgs 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Praegusel juhul jättis maakohus uurimata olulise tõendi – sündmuskoha vaatluse protokolli – ega ole tõendi uurimata ega hindamata jätmist põhjendanud. Selle tõendi abil on võimalik kindlaks teha liiklusõnnetuse toimumise aeg. Vaatlusprotokolli kohaselt pani I. Aleksejev teo toime
  2. jaanuaril 2017 kell 21.
  3. Vastuväites väärteoprotokollile on menetlusalune isik samuti märkinud, et sündmus toimus
  4. jaanuaril 2017 kell 21.10, ega vaidlusta ka maakohtule esitatud kaebuses sündmuse toimumise aega ega kohta. Kohtuväline menetleja märgib, et praegusel juhul ei olekski võimalik liiklusõnnetuse aega täpsemalt tuvastada. Riigikohtu praktikast ei tulene kuriteo toimepanemise aja ega koha kindlakstegemise nõuet vastavalt minuti või meetri täpsusega. Teo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et isikul oleks võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse, ja esitada sellele vastuväiteid. 5.2 Kohus lähtus ebaõigesti politseisõiduki GPS-seadme andmetest. Seadme andmete salvestamise intervall ja andmete kvaliteet ei võimalda nende kasutamist süütegude menetlemisel. Muu hulgas ei ole selle andmeid võimalik kasutada sõiduki kiiruse mõõtmisel, sest tegemist ei ole kalibreeritud kiirusmõõturiga. Kohtuotsuses viidatud seiremooduli väljavõte näitab politseisõiduki kiiruseks 79 km/h 12 sekundit enne seda, kui liiklusõnnetuse toimumise kohas on salvestatud järgmine logi, mille kohaselt sõiduk seisab (selle kiirus on 0 km/h). Nii pika ajavahemiku jooksul võis sõiduki kiirus kindlasti muutuda. 5.3 Ekspertiisiakti kohaselt oli menetlusaluse isiku sõiduki kiiruseks kokkupõrke hetkel ca 17 km/h ja politseisõiduki kiiruseks ca 62 km/h. Sündmuskohal ei olnud pidurdusjälgi, mis tähendab, et politseisõiduki juht ei jõudnud enne liiklusõnnetust pidurdada. Menetlusaluse isiku väitel alustas ta liikumist ajal, mil politseisõiduk oli temast umbes 100 meetri kaugusel. Liikudes lubatud kiirusel (50 km/h), läbinuks politseisõiduk selle vahemaa umbes 0,4 sekundit aeglasemalt (1,6 sekundi asemel 2 sekundiga). Seega riskis menetlusalune isik peateele välja sõites õigustamatult. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Maakohus lõpetas praeguses asjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel I. Aleksejevile etteheidetavas teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Nimelt ei vastanud kohtu hinnangul väärteoprotokolli teokirjelduses nimetatud aeg ja koht tuvastatud faktilistele asjaoludele – teo toimepanemine väärteoprotokolli märgitud kellaajal ja kohas ei ole kindlaks tehtud. Kolleegiumi hinnangul ei järgi maakohtu põhjendused selles osas seaduse nõudeid ja Riigikohtu praktikas antud juhiseid ning seda järgmistel põhjustel.
  6. Analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Selle üle otsustamisel, mida väärteo lühike kirjeldus peab hõlmama, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele 3
(6)3 4-17-3969 isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 311515, p 6). 7.1 VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lisaks väärteo lühikesele kirjeldusele ka teo toimepanemise aeg ja koht. Teo toimepanemise aja ja koha näitamine on vajalik nii kaitseõiguse teostamise, jurisdiktsiooni kui ka võimaliku aegumise kontrolliks. Võimalikke kahtlusi teo toimepanemise ajas või kohas tuleb seejuures in dubio pro reo-põhimõtte kohaselt tõlgendada isiku kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3113716, p 9). Kuigi VTMS § 150 lg 1 kohaselt ei ole VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 31111912, p 6;
  7. aprilli
  8. a otsus asjas nr 3112315, p 49). 7.2 Väärteoprotokollis või süüdistuses teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise aja fikseerimine kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, konkreetse süüteoasja tehioludest. Ka kuriteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. oktoobri
  10. a otsus asjas nr 3114507, p 10).
  11. Järgmisena tuleb lahendada praeguses asjas keskse tähendusega küsimus kohtuliku arutamise piiridest teo toimepanemise aega ja kohta kirjeldavate asjaolude tuvastamisel. Üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli kantud teokirjelduses. 8.1 Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest juhul, kui menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel teokirjelduses. Otsustades, kas tegemist on ebatäpsusega, mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tuleb toimida järgmiselt. Esiteks peab kohus kindlaks tegema, mil määral erineb tuvastatud aeg või koht teokirjelduses märgitust, ja seejärel kontrollima, kas vastav muudatus mõjutab konkreetses asjas karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab kaitseõiguse teostamist. Muu hulgas on välistatud sellise aja või koha tuvastamine, mis muudaks teo karistatavaks, kui väärteoprotokollis esitatud asjaoludel oleks süüteokoosseis välistatud või Eestil puuduks teo üle jurisdiktsioon (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. aprilli
  13. a otsus asjas nr 3111609, pd 9–11). Samuti ei tohi täpsustus olla menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid. 8.2 Riigikohtu praktikas on muu hulgas leitud, et vale laiendmääramatuse märkimine väärteoprotokolli on pelgalt ebatäpsus, mis ei mõjutanud teokirjelduses kajastuvaid faktilisi asjaolusid, sh kiirusmõõturiga fikseeritud mõõtetulemust, ega ka mitte menetlusalusele isikule süüksarvatava väärteo kvalifikatsiooni; seetõttu ei saa laiendmääramatuse korrigeerimist käsitada iseenesest väärteoasja arutamise piiridest väljumisena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. septembri
  15. a otsus asjas nr 3115616, p 15). Samuti ei ole väärteoprotokolli piiridest väljumisena käsitatav 4
(6)4 4-17-3969 olukord, kus maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevaks oli nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud
  1. november 2010, kuigi õige olnuks
  2. detsember
  3. Riigikohus leidis, et kuna väärteoprotokollis toodud väärteo lühikirjelduse kohaselt esitas menetlusalune isik valeandmeid
  4. a novembrikuu käibedeklaratsioonis ja maakohus tuvastas sellest lähtuvalt õigesti ka teo toimepanemise aja –
  5. detsember 2010 –, ei olnud väärteomenetluse lõpetamine põhjendatud ning sel viisil käitudes rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 31111912, p 8). Väärteoprotokolli piiridest väljumisega ei ole tegemist ka juhul, kui kohus, tuginedes teokirjelduses märgitud asjaoludele, annab teo toimepanemise koha kohta uut õiguslikku hinnangut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. aprilli
  9. a otsus asjas nr 3112315, p 71).
  10. Rakendades eeltoodud põhimõtteid praegusele väärteoasjale, märgib kolleegium järgmist. 9.1 Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt pani I. Aleksejev väidetava rikkumise toime
  11. jaanuaril 2017 kell 21.10 aadressil Xxxxxxx X, Xxxxx. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et sel õhtul toimus Xxxxx liiklusõnnetus – kahe sõiduki kokkupõrge –, milles osalesid I. Aleksejevi juhitud sõiduk ja politseisõiduk. Maakohtul tekkis kogutud tõendite pinnalt kahtlus, et tegu pandi toime mõni minut varem, sest politseisõiduki seiremooduli väljavõtte kohaselt oli selle sõiduki kiirus 0 km/h alates kell 21.08.
  12. Kolleegium märgib, et jättes kõrvale küsimuse sellest, kas navigatsioonisüsteemi andmed on piisavalt täpsed ja usaldusväärsed, ei ilmne maakohtu otsuse põhjendustest, et juhul, kui liiklusõnnetuse toimepanemise aeg erineks mõne minuti võrra väärteoprotokollis märgitust, tuleks väärteoasja lahendada teisiti või et viidatud asjaolu oleks takistanud kaitseõiguse tõhusat teostamist. Sellises olukorras ei ole Riigikohtu hinnangul põhjust väärteomenetluse lõpetamiseks. 9.2 Samuti leidis maakohus, et väärteoprotokolli on valesti märgitud teo toimepanemise koht. Tõepoolest, sündmuskoha vaatluse protokollist ja selle lisast, samuti tunnistajate ning ka menetlusaluse isiku enda ütlustest tuleneb, et I. Aleksejev sõitis välja õuealalt Yyyyyyyyyy YY maja kõrvalt ja pööras vasakule Xxxxxxx xxxxx peateele, kus toimus kahe sõiduki kokkupõrge. I. Aleksejevi ütluste kohaselt soovis ta kohe pärast peateele väljasõitmist pöörata paremale Xxxxxxx X suunas. Seega võis menetlusalune isik rikkuda teeandmise kohustust õuealalt peateele välja sõites ja aadress Xxxxxxx X ei kirjelda piisava täpsusega kohta, kus isik tegutses, ega kohta, kus saabus koosseisu kuuluv tagajärg (KarS § 11). Samas nähtub sündmuste käik ja kõigi osaliste asukoht piisava selgusega väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest koostoimes sündmuskoha vaatluse protokolliga. Selle kohta ei olnud menetlusosalistel ka vastuväiteid. Seega ka eeltoodud ebatäpsus teokirjelduses ei takistanud väärteoasja lahendamist.
  13. Eeltoodust lähtudes leiab kriminaalkolleegium, et maakohus rikkus väärteomenetlust lõpetades oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks. Tühistades maakohtu otsuse väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kassatsioonis tõstatatud küsimusi, mis puudutavad politseisõiduki GPS-seadme andmete usaldusväärsust ja saabunud tagajärje objektiivset omistatavust I. Aleksejevile. Selles osas peab maakohus võtma seisukoha väärteoasja uuel lahendamisel. 5
(6)5 4-17-3969
  1. Juhindudes VTMS § 175 pst 2 ja § 174 pst 7, tühistab Riigikohus Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsuse I. Aleksejevi väärteoasjas ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.