← Eesti

2-16-6308/47

Obsah (6)§ 438§ 173§ 174§ 162§ 434§ 179

2-16-6308 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 04. aprill 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-16-6308 Tsiviilasi KÜ

) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 ls 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamiseks.

  1. KOS § 14 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Maakohus leiab, et ainuüksi käesolevas tsiviilasjas esitatud videomaterjalid on iseenesest piisavad selleks, et nõuda kostjalt KOS § 14 lg 1 sätetatud korras korteriomandi võõrandamist, tingimusel, kui võõrandamise otsustavad korteriomanikud ühiselt. Samas sellest ei piisa hagiavalduse rahuldamiseks. Hagiavalduse esitamisel on hageja tuginenud KÜ Hommiku 2 30.11.2015 üldkoosoleku protokollitud otsusele nr
  2. Otsuse kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras langetada edasised tegevused (otsused) xxxx elanike E P’i ja N P’i terrori suhtes, mis on suunatud kaaskodanikele. Üldkoosolek otsustas ühehäälselt (27 häält poolt) esitada korteriomandi xxxx suhtes sundvõõrandamise hagiavaldus seoses majanaabrite järjepideva kiusamise ja terroriseerimisega ning volitada KÜ Hommiku 2 esindama antud kohtuvaidluses Õigusbüroo Iustus (I kd, t.lk. 26).
  3. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 lg 1 ls 1 ja ls 2 kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 alusel korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku päevakorra määrab 5

(7)2-16-6308 juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Hageja põhikirja punkti 6.
  1. ja 6.
  2. kohaselt kutsub korteriühistu korralise ja erakorralise üldkoosoleku juhatus (I kd, t.lk. 171). Eeltoodud sätetest tuleneval, leiab maakohus, et kuna 30.11.2015 kokku kutsutud üldkoosoleku päevakorras ei olnud punkti „E P’i korteriomandi sundvõõrandamise otsustamine“, siis ei olnud üldkoosolek üldse pädev ka korteriomandi nr xxxx suhtes sundvõõrandamiseks hagiavalduse esitamist otsustama. Üldkoosolek oleks saanud päevakorras mitteoleva sundvõõrandamise küsimust MTÜS § 21 lg 3 tulenevalt otsustada üksnes siis, kui üldkoosolekul oleks osalenud kõik korteriühistu liikmed. 30.11.2015 otsuse kohaselt hääletati otsuse poolt 27 liiget 44-st ((I kd, II kd t.lk. 15, 53-66, 67-71, 72-73).
  3. Korteriomandi sundvõõrandamise hagiavalduse esitamise materiaalõiguslik alus on KOS § 14 lg 5, mille järgi, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. 30.11.2015 üldkoosolekul ei ole korteriomanikud otsustanud kohustada kostjat korteriomandit võõrandama, ei ole määranud tähtaega, mille jooksul tuleks kostjal korteriomandit vabatahtlikult võõrandada ega hoiatanud kostjat sellest, et määratud ajaks korteriomandi vabatahtlikult võõrandamata jätmisel esitab korteriühistu kostja vastu hagi sundvõõrandamise nõudes. Hagiavalduse juurde lisatud 08.01.2015 dateeritud (I kd, t.lk 25) ja hageja 01.03.2017 seisukoha juurde lisatud 08.01.2016 dateeritud (II kd, t.lk. 91) tõendi kohaselt KÜ Hommiku 2 juhatuse esimees palus kostjal vastavalt üldkoosoleku otsusele kostjale kuuluv korteriomand võõrandada ja asuda elama mujal. Hageja on esitanud kohtule kahe erineva kuupäevaga, kuid ühe ja sama numbriga KÜ/H2-0046 teate. Seega eeldab kohus, et tegelikult on hageja saatnud kostjale 08.01.2015 dateeritud teate nr KÜ/H2-0046 ja et 08.01.2016 dateeritud teade on koostatud tagantjärgi. Kuna üldkoosolek toimus 30.11.2015 ja teade oli dateeritud 08.01.2015, siis on tegemist veaga aastaarvus, millel vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust ei ole. AS-i Eesti Poolt väljastusteate koopia kohaselt hageja on 09.01.2016 saatnud kostjale tähitud kirja, mis on 23.01.2016 kostjale kätte toimetatud (I kd, t.lk. 186, 187). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et ta pole tähitud kirja kätte saanud ning et kättesaamise kohta antud allkiri kostjale ei kuulu. Kohus leiab, et olukorras, kus tähitud kiri saadeti kostjale postiteenuseid osutava ettevõtte vahendusel, puudub alus kahelda saadetise kostjale isiklikult kättetoimetamises. Samas juhatuse poolt saadetud korteriomandi võõrandamise nõudel ei ole käesolevas menetluses mingit tähtsust, sest korteriomanike üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust kostja korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks ega määranud tähtaega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks, mille saabumisel oleks hageja saanud kohtusse hagi esitada. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude alusel ei ole võimlik hagi rahuldada. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata.
  4. KÜS § 13 lg 3 alusel korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Iseeneses õige on kostja väide, et tal oli nimetatud sätte alusel õigus pöörduda kohtusse korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks, kuid olukorras, kus kostja sai üldkoosoleku otsuse kätte 23.01.2016 ja nõuet otsuse tühistamiseks kostja üldse esitanud ei ole, ei oma kostja vastuväitel vaidluses mingit tähtsust.
  5. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, käesolevas asjas tuvastatud asjaolude alusel teeb kohus kostjale ettepaneku võõrandada korteriomand vabatahtlikult, või täita KOS § 13 lg 1 p 1 tulenevad 6
(7)2-16-6308 korteriomaniku kohustused, s.h hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Menetluskulud 26.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.

  1. Viru Maakohtu 13.07.2017 kohtumäärusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Kohus jätab kostja esindaja õigusabi tasu ja õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

  1. Jätta Viru Maakohtu
  2. aprilli 2017 otsus muutmata. Kohtuotsuse õiguslike põhjenduste osas arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
  3. Jätta Korteriühistu Hommiku 2 apellatsioonkaebus rahuldamata.
  4. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Korteriühistu Hommiku 2 kanda.
  5. Mõista välja Korteriühistult Hommiku 2 riigituludesse 192 eurot E Pile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu katteks. 4.
  6. Riigi õigusabi kulud 192 eurot tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, Luminor Bank AS s nr EE401700017002872300 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE873300333499990003, unikaalse viitenumbriga
  7. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2 16
  8. 4.
  9. Nimetatud kohustus tuleb täita lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

4.3. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi kulude osas otsuses sätestatud tähtaegadel, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (

§ 179lg 6).

4.4. Riigi kasuks väljamõistetud riigi õigusabi kulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9). 7

(7)2-16-6308 04.04.2017 kohtuotsus 2-16-6308 jõustus
  1. märtsil
  2. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 8
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.