Obsah (6)

§ 442§ 423§ 356§ 652§ 662§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-12162 Tsiviilasi OÜ

§ 442lg-t 5.

Maakohus oleks pidanud avaldaja valduse taastamise nõude jätma

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Asjaoludest nähtuvalt oli kohtutäitur kaebuse esitamise ajaks juba valduse sissenõudjale üle andnud ja kohtutäituril ei olnud enam võimalik valdust ise võlgnikule tagastada. Kohtutäituril ei ole mingit menetluslikku võimalust võtta sissenõudjalt ära sissenõudjale juba üle antud valdust, isegi kui see on väidetavalt toimunud ebaseaduslikult, sest kohtutäitur saab täita üksnes täitedokumenti. Täitedokumenti, mis kohustab sissenõudjat valdust võlgnikule või kohtutäiturile tagastama, antud asjas ei ole ja kohtutäitur ei saa seda ise koostada. Isegi olukorras, kus kohtutäituri otsus tunnistatakse kehtetuks, ei saavuta võlgnik siiski kaebemenetlusega taotletavat eesmärki. Käesoleva asja menetlus maakohtus on olnud tarbetu ja kohtusüsteemi asjatult koormav. Kohtutäituri vastu kahjunõude esitamine ei nõua kohtutäituri otsuse eelnevat vaidlustamist. 5 Kui võlgniku kaebus vaadati õigesti läbi, on maakohus põhjendamatult rahuldanud kaebuse täies ulatuses. Kaebuses pidas avaldaja õigusvastaseks täituri toimingut XXX hoone trepikoja teise korruse ukse lukkude vahetamisel. Kinnisasja valduse äravõtmise aktis kirjeldatud ja võlgniku poolt kaebuses viidatud teise korruse trepikoja uks asub määruskaebuse lisaks 1 olevas dokumendis lk 3 ruumi nr 21 ja trepi kujutise piiril. Tegemist on uksega, mis piirneb teisele korrusele viiva trepi ja korteri nr 2 (plaanil tähistusega II) reaalosaks oleva ruumiga nr

1. Teisel korrusel asuva ukse võtme vahetamisega ei ole kohtutäitur ära võtnud sissenõudja juurdepääsu trepikojale. Plaanimaterjalilt on näha, et trepikoda ja trepp saavad alguse hoone esimeselt korruselt ning trepi ees esimesel korrusel ei ole ust. Teise korruse trepikoja ukse vahetamisega piirati üksnes võlgniku juurdepääsu korteri nr 2 reaalosaks olevatele ruumidele, mis oli põhjendatud, sest sundtäidetavad lahend nägi ette korteri reaalosa ruumide üleandmise sissenõudjale.
2. detsembri 2017 menetlusdokumendis taotles määruskaebuse esitaja/sissenõudja käesolev menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-17-15298 menetluse lõppemiseni, kui ringkonnakohus peab vajalikuks hinnangu andmist XXX korteri reaalosa hulka kuuluvate ruumide koosseisu kohta. Sissenõudja on esitanud
3. oktoobril 2017 võlgniku vastu hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagiavalduse lisast nr 6 on näha, et käesolevas asjas esitatud kinnistusraamatu plaanimaterjalist nähtuvale ruumile nr 21 vastab ruum nr
4. Hagis on muu hulgas palutud tuvastada, et korteri nr 2 reaalosa koosseisu kuulub ka ruum nr
5. Tsiviilasjas nr 2-17-15298 lahendab seega kohus küsimust, kas antud koridor (kinnistusraamatu plaanimaterjalil ruum nr 21, hagi lisaks oleval plaanil ruum nr 15) kuulub sissenõudja korteriomandi reaalosa hulka. Tsiviilasjas nr 2-17-15298 tehtavast lahendist võib seega oleneda käesoleva tsiviilasja tulemus, mistõttu tuleb käesoleva tsiviilasja menetlus

§ 356lg 1 alusel peatada.

Kui kohus tuvastab tsiviilasjas nr 2-17-15298, et vaidlusalune koridor moodustab osa sissenõudja korteriomandi reaalosast, on käesolevas tsiviilasjas välistatud vastavalt võlgniku kaebuse rahuldamine. Menetluse peatamine on seega vajalik ka seetõttu, et vältida võimalikke vastuolulisi kohtulahendeid. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED 12. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda. Vastuväidete kohaselt on kõik sissenõudja määruskaebuses esitatud seisukohad menetluslikult uued ning

§ 652lg 4 kohaselt lubamatud.

Määruskaebemenetluse ülesanne ei ole vaidluse uus täieulatuslik lahendamine, vaid ringkonnakohus kontrollib, kas maakohus kohaldas talle teadaolevate asjaolude pinnalt õigesti materiaal- ja menetlusõigust. Sissenõudja uued argumendid tuleb jätta tähelepanuta. Sissenõudja jätab tähelepanuta, et võlgniku peamine taotlus oli tühistada kohtutäituri 4. augusti 2017 otsus. Valduse taastamise nõude läbivaatamata jätmise tulemuseks ei oleks saanud seega olla kaebuse kui terviku läbivaatamata jätmine. Kohtutäituri otsuse vaidlustamine on vajalik ka selleks, et esitada kohtutäituri vastu tulevikus kahju hüvitamise nõue. Sissenõudja ainus sisuline põhjendus põhineb esmakordselt ringkonnakohtus esitatud plaanimaterjalil.

§ 652

lg 4 alusel on ringkonnakohtu uute tõendite esitamine lubatud vaid juhul, kui esineb mõjuv põhjus nende esitamata jätmiseks maakohtus. Antud juhul mõjuvat põhjust ei esine ja seda ei ole toonud esile ka sissenõudja. Nimetatud tõend tuleb jätta asja materjalide juure võtmata ning tagastada sissenõudjale. Sissenõudja poolt esitatud materjalid on otseses vastuolus tema positsiooniga. Sissenõudja poolt esitatud eksplikatsioon tõendab, et kohtutäitur ei võtnud valdust mitte ainuüksi korterile, vaid ka ühiskasutuses olevale koridorile (ruum nr 21), milleks kohtutäituril puudus õigus. Kohtutäitur on aktis otsesõnu esile toonud järgmist: „Vahetatud välisukse ja II korruse trepikoja ukse lukk, kuna 6 sissepääsu nendesse ruumidesse omas ka OÜ Purvi Kinnisvara“. Avaldaja omas nendesse ruumidesse juurdepääsu, kuna tegemist oli ühiskasutatavate ruumidega nagu nähtub ka sissenõudja esitatud eksplikatsioonist. Sissenõudja on maakohtu menetluses ise leidnud, et ruum nr 21 on kaasomanike ühiskasutuses (vt

1. septembri 2017 seisukoha p 3.6). Sissenõudja poolt on vastuoluline maakohtule ette heita seda, et maakohus jagas vastavas küsimuses sissenõudja enda seiskohta. Ülejäänud ruumide, keldri ja trepikoja ning kõrvalhoonete korteriomandi koosseisu mittelugemise suhtes ei ole sissenõudjal maakohtule etteheiteid. Sissenõudja on seni maksnud ka maja kommunaalkulusid lähtudes sellest, et tema korteri suurus on 75,5 m
2. Samuti tähistab plaanil kasutatud rooma number II erinevalt sissenõudja väitest korrust, mitte korterit. Maakohtu seisukoht, et kohtutäituril ei ole täitmise raames keelatud ka
3. juuli 2015 müügilepingu sisu vaatamine, on otseses vastuolus Riigikohtu praktikaga (vt 3-2-1-137-09, 3-2-1-31-10), mille kohaselt ei saa täitedokumenti sisustada muude tõendite kaudu.
4. Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2017 määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega: 1) rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri

1. augusti 2017 otsuse peale osaliselt; 2) tühistab kohtutäituri
2. augusti 2017 otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja taotluse kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks avaldajalt garaaži, puukuuri ja neis asuvate vallasasjade ning hoone trepikoja ja keldri valduse äravõtmisel; 3) loeb kohtutäituri tegevuse avaldajalt garaaži, puukuuri ja neis asuvate vallasasjade ning hoone trepikoja ja keldri valduse äravõtmisel ebaseaduslikuks; 4) jätab läbivaatamata avaldaja nõude kohtutäituri kohustamiseks kõrvaldada
3. juuni 2017 õigusvastase täitetoimingu tagajärjed ja taastada viivitamatult avaldaja valdus Tartus XXX kinnistul asuvale garaažile, puukuurile ja neis asuvatele vallasasjadele ning hoone trepikojale ja keldrile. Ringkonnakohus jätab sissenõudja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 15.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus asja juurde menetlusosaliste poolt esitatud täiendavad tõendid. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtule esitatud plaanimaterjali leheküljelt 5 (elamu ruumide eksplikatsioon; tl 138) nähtub, et II korruse pind on kokku 87,8 m2 ja korter nr 2 moodustab sellest 75,5 m

1. See tähendab, et II korruse pinnast ei kuulu 12,3 m2 korteri nr 2 reaalosasse. Ka eksplikatsioonis on 12,3 m2 märgitud üldkasutatava pinnana, täpsemalt nähtub eksplikatsioonist, et üldkasutatavaks pinnaks on II korrusel koridor ehk ruum nr
2. Kohtutäitur sai täitedokumenti täites lähtuda ainult täitedokumendist ja kinnistusraamatust nähtuvatest andmetest ja võtta ära üksnes korteri nr 2 reaalosaks olevate ruumide valduse, mille üldpind on kinnistusraamatust nähtuvalt 75,5 m2 ja mille hulka ei kuulu ruum nr
3. Eelnevast tulenevalt ei olnud kohtutäitur õigustatud võtma võlgnikult ära ruumi nr 21 valdust (vahetama II korruse trepikoja ukse lukku).
4. Asja materjalide kohaselt esitas avaldaja
5. juulil 2017 kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse (tl 28-30), milles palus kohtutäituril kõrvaldada
6. juuni 2017 õigusvastase täitetoimingu tagajärg ning taastada viivitamatult avaldaja valdus garaažile, puukuurile ja neis asuvatele vallasasjadele ning trepikojale ja keldrile. Kohtutäitur jättis
7. augusti 2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Seejärel esitas avaldaja TMS § 218 lg 1 alusel maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri
8. augusti 2017 otsus ning kohustada kohtutäiturit kõrvaldama enda 7
9. juuni 2017 õigusvastase täitetoimingu tagajärjed ning taastama avaldaja valdus kinnistul asuvale garaažile, puukuurile ja neis asuvatele vallasasjadele ning hoone trepikojale ja keldrile. Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse ning tühistas kohtutäituri
10. augusti 2017 otsuse. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei saanud kohtutäiturile esitatud kaebuses nõuda kohtutäiturilt täitetoimingu tagajärgede kõrvaldamist ja valduse taastamist. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitatakse TMS § 217 lg 1 alusel ja kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Avaldaja on aga kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud täitetoimingu tagajärge ja on taotlenud n-ö täitetoimingu tagasitäitmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur oleks saanud avaldaja taotluse täitetoimingu tagajärgede kõrvaldamiseks ja valduse taastamiseks jätta
11. augusti 2017 otsusega läbivaatamata, kuna selles osas ei olnud tegemist kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebusega. Kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei olnud avaldajal võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kinnisasja valduse äravõtmise aktist (tl 25-27) nähtub selgelt, et garaaži, puukuuri, trepikoja ja keldri valdus on võtmete üleandmise teel antud üle sissenõudjale. Kohtutäituril ei olnud seega enam võimalik avaldajale valdust tagasi anda. Kohtutäitur ei saa võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse raames teha valduse taastamiseks täitetoiminguid sissenõudja suhtes. Valduse tagastamise taotluse on avaldaja esitanud kohtutäituri otsuse peale kaevates ka maakohtule. Maakohus on määruse põhjendavas osas märkinud, et jätab avaldaja riigivastutuse seadusele tugineva nõude tähelepanuta, kuid ei ole määruse resolutsiooniga täitetoimingu tagajärgede kõrvaldamise ja valduse taastamise taotlust lahendanud, millega on rikkunud

§ 442

lg-s 5 sätestatud kohustust lahendada kohtulahendi resolutsioonis kõik poolte nõuded. Maakohtu määruse põhjendustest on võimalik aru saada, et maakohus soovis jätta valduse tagastamise taotlus läbivaatamata. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et taotlus valduse tagastamiseks tuleb jätta tähelepanuta ehk läbivaatamata põhjusel, et see tuleb esitada haldusorganile. Valduse taastamise taotluse läbivaatamata jätmise aluseks on käesoleval juhul

§ 423lg 2 p 2, sest esitatud kujul, s.o.

kaebusena kohtutäituri tegevuse/otsuse peale ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Kohtul ei ole võimalik kohustada kohtutäiturit täitetoimingut tagasi täitma, st tagastama võlgnikule valduse, mis on juba sissenõudjale üle antud (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi 2017 määrus nr 3-2-1-166-16 p-d 13 ja 14). Avaldajal on võimalik oma õigusi kaitsta hagimenetluses ja – nagu avaldaja ise on kohtule esitatud kaebuses välja toonud – esitada AÕS § 80 lg-le 1 tuginev vindikatsiooninõue sissenõudja vastu. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldaja taotluse kohtutäituri kohustamiseks täitetoimingu tagajärgede kõrvaldamiseks ja valduse taastamiseks läbivaatamata.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et avaldaja kaebus tulnuks maakohtus

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta tervikuna läbivaatamata.

Kohtutäituri tegevuse/otsuse peale kaebuse esitamisel on kaebuse eesmärgiks kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine või kohtutäituri otsuse tühistamine. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et avaldaja on kohtutäiturile esitatud kaebuse õiguslikes põhjendustes tuginenud asjaolule, et kohtutäitur on õigusvastaselt võtnud valduse ruumidele ja vallasvarale, millele tal täitedokumendi alusel õigust ei olnud. Samale asjaolule on avaldaja tuginenud kohtule esitatud kaebuses. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja kaebuse alusel võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele, s.o avaldajalt garaaži, puukuuri ja neis asuvate vallasasjade ning hoone trepikoja ja keldri valduse äravõtmisele (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi 2017 määrus nr 3-2-1-166-16 p-d 13 ja 14). Kuigi maakohus ei ole kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse osas kohtumääruse resolutsioonis seisukohta võtnud, on maakohus nimetatud küsimust käsitlenud määruse põhjendavas osas, mistõttu saab ringkonnakohus kohtutäituri
2. juuni 8 2017 täitetoimingu seaduslikkuse küsimuse lahendada asja maakohtule selles osas uueks läbivaatamiseks tagasi saatmata. Maakohus tuvastas, et garaaž, kuur, kelder ja trepikoda ei kuulu korteriomandi eseme reaalosa hulka, mistõttu ei olnud kohtutäituril õigust nende valdust võlgnikult ära võtta. Nõustudes tuvastatuga, ei ole ringkonnakohus täiel määral nõus maakohtu seisukoha õiguslike põhjendustega.
3. Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab kohtutäitur sundkorras täita üksnes selget kohtulahendi resolutsiooni. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et kui kohus rahuldab haginõude, peab ta

§ 442

lg 5 teise lause järgi oma otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. jaanuari 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11;
2. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13;
3. aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-131-10, p 13;
4. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-15, p 15). Eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma. Otsuse muude osade või muude dokumentide kaasamise vajadus resolutsiooni mõistmiseks ja täitmiseks näitab resolutsiooni ebapiisavat kvaliteeti (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-15, p 15). Käesolevas asjas täitis kohtutäitur kohtulahendi resolutsiooni järgmises sõnastuses: „Kohustada OÜ-d Purvi Kinnisvara andma Imbi-Elle Juksaarele välja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XX kantud korteriomandi, aadressil XXX Tartu reaalosaks olevate kõikide ruumide valdus.“ Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur võis resolutsiooni selgitamiseks kasutada
6. juuli 2015 müügilepingut. Kohtutäitur ei saa täitmisel asuda kohtulahendi resolutsiooni parandama ja otsustama küsimuste üle, mille puhul on vajalik asjaoludele õigusliku hinnangu andmine. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohtutäitur võis täitmiseks vajalikku informatsiooni saamiseks kasutada kinnistusraamatut. Kinnistusraamatu kanded on õigustloovad ja kinnistusraamatusse kinnisasja reaalosa kohta kantud andmete osas ei ole kohtutäituril vaja neile anda täiendavat õiguslikku hinnangut. Kuna kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et XXX korteriomandi reaalosaks on korter nr 2 (üldpinnaga 75,5 m2), sai kohtutäitur täitedokumenti täites ära võtta üksnes korteri nr 2 valduse. Kohtutäitur on seega täitedokumenti täites väljunud täitedokumendi piiridest ja võtnud avaldajalt ebaseaduslikult ära garaaži, puukuuri koos neis asuvate vallasasjadega, samuti hoone trepikoja ja keldri valduse.
7. Ringkonnakohus jätab sissenõudja taotluse käesolevas asjas menetluse peatamiseks rahuldamata. Käesolevas asjas peavad kohtud hindama seda, kas kohtutäitur võis
8. juunil 2017 täitedokumendiks oleva kohtuotsuse alusel võtta võlgnikult ära ruumi nr 21 (trepikoda) valduse. Seejuures ei otsusta ringkonnakohus selle üle, kui suur on sissenõudjale kuuluva korteriomandi reaalosa tegelik suurus ning kas reaalosa hulka kuulub ka ruum nr
9. Seetõttu ei sõltu ka käesolevas asjas tehtav lahend tsiviilasja nr 2-7-15298 menetluse esemest.
10. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada. Maakohus on ebaõigesti rahuldanud avaldaja kaebuse täies ulatuses. Kohtutäituri
11. augusti 2017 otsus tuleb tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja taotluse kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks avaldajalt garaaži, puukuuri ja neis asuvate vallasasjade ning hoone trepikoja ja keldri valduse äravõtmisel. Ringkonnakohus loeb kohtutäituri tegevuse avaldajalt garaaži, puukuuri ja neis asuvate vallasasjade ning hoone trepikoja ja keldri valduse äravõtmisel ebaseaduslikuks. Avaldaja taotlus kohtutäituri kohustamiseks kõrvaldada
12. juuni 2017 õigusvastase täitetoimingu tagajärjed ja taastada viivitamatult avaldaja valdus Tartus XXX kinnistul asuvale garaažile, puukuurile ja neis asuvatele vallasasjadele ning hoone trepikojale ja keldrile tuleb jätta läbivaatamata. 9 21.

§ 172

lg 1 teise lause alusel tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata sissenõudja taotlus tähtaja andmiseks menetluskulude nimekirja esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks